India uusajal (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

MOGULITE VALITSEMINE

Afganistanist tulnud vallutajad rajasid India põhjaosas Moguli riigi ning hõivasid 17.sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Indias tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus.
Igapäevane elu muutus vähe:säilisid varnad ja kastid,rahvuslikud erinevused.
Suurmogulite dünastia silmapaistvamaks valitsejaks oli AKBAR SUUR. Ta kuulutas enda jumala esindajaks maa peal ja kõigi indialaste erapooletuks juhiks. Ta püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva parandamise teel.
Uueks elemendiks India ühiskonnas sai 16.sajandil tekkinud SIKHI uskkond. Sikhid kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus . Nende tõekspidamiste nurgakiviks sai töö kui ainus tee jumala juurde.Nad olid töökad, haritud ning lihtsa eluviisiga.Nad ei tunnustanud ühiskonna lõhenemist kastideks. Akbar Suur kinkis neile Amritsaris maatüki, kuhu nad püstitasid pühamu- Kuldtempli, kus hoitakse gurude kirjutatud sikhi pühakirja

KIRJASÕNA/ KUNST

Olid suured pärsia kirjanduse ja kunsti austajad. Paljud poeedid ja kroonikud kirjutasid pärsia keeles ning võtsid eeskujuks pärsia sõnameistrid
Näiteks Moguli riigi rajaja BABUR pani kirja oma autobiograafia , mis on tänapäeval oluline ajalooallikas .
Osa tuntud sõnameistreid kirjutas HINDI keeles. Enamasti esindasid nad bhakti kirjandulikku voolu, mis suhtus kriitiliselt kastikorda
Nagu kirjasõnas, nii on ka kunstis 2 eri suunda. ARHIDEKTUURIS vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis mitmeid monumentaalseid ehitisi: Taj Mahali mausoleum, Punane Fort Delhis, Pärlimosee jne
Maalikunstis domineeris miniatuurmaal . Akbar Suur rajas 1560 aasta paiku ateljee, kus leidid tööd mitmed India kunstnikud, keda juhendasid Pärsia meistrid. Kujunes välja MOGULI KOOLKOND, mille taised olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed teised maalikunsti koolkonnad keskendusid süsee valikul rohkem usulistele teemadele, mütoloogiale ja kangelaseepostele

EUROOPA MÕJUD

Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile oli India avatud kõigile. Euroopa ARHIDEKTUURI näidistega (kirikud, fordid, faktooriad) tutvusid indialased juba 16.sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste rajatised jäid kaugele maha India ehituskunstist( templid, moseed, lossid) nii ilu kui ka esinduslikkuse poolest.
Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida-India kompanii.
18.sajandi lõpukümnendatel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu. Hakati uurima India keelt, kirjandust,ajalugu ning kunsti. Sel taustal rajati Indias mitu teadusasustust. 1784. Aastal alustas tegevust William Jonesi asutatud BENGALI AASIA SELTS, mis peagi kujunes suureks teaduskeskuseks. Rajati ka esimene India botaanikaaed nind observatoorium. 1780 aastatel hakkasid indias ilmuma ka esimesed ajalehed, mis aitasid kaasa inglise keele ja euroopalike teadmiste levikule.

INDIA 19. SAJANDIL

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

-kerly665- Õppematerjali autor

mogulite valitsemine kirjasõna ning kunst euroopa mõjud 19 sajand haridus kultuur

Sarnased õppematerjalid

docx

India §41

India Mogulite valitsemise esimesed sajandid 1526. aastal rajati Moguli riik ning hõivati 17. sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. Säilisid varnad ja kastid, rassilised ja rahvuslikud erinevused, uskumuste ja traditsioonide rohkus. Akbar Suur püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva olukorra parandamise teel. 16. sajandil tekkinud sihki uskkond kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks

Ajalugu

doc

Aasia ja Aafrika Uusajal

Hiina välisministeerium avas peagi esimese euroopalikke traditsioone järgiva õppeasutuse. 1898.a pandi alus Pekingi ülikoolile, mis oli esimene tänapäevane kõrgkool Hiinas.Jätkus traditsioonilise rahvusliku teaduse, kirjanduse ning kunsti areng. Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani ja siidi.Üle 1200 õpetlase koondus Kang Youwei reformiprogrammi ümber kuid saja-päevane uuenduste periood 1989. aastal lõppes vanameelsete vastuseisu tõttu tulemusteta. 3. India Portugallaste jõudmine Malabari rannikule tõi kaasa sündmusi, mis viis oluliste muudatusteni India ühiskondlikus elus.1526.a rajasid Afganistanist tulnud vallutajad India põhjaosas Moguli riigi ja hõivasid 17. saj lõpuks enamuse Indiast. Tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus.Igapäevaelus suuri muutusi ei olnud.Indiat võib iseloomustada kui keelte ja kommete Paabelit. Suurmogulite dünastia

Ajalugu

doc

Aasia ja aafrika maade konspekt

inimeste vendlusest, õiglusest ja maisest hüveolust. 1851. aastal kuulutas ta välja Suure Hüveolu Taevariigi loomise ning enda selle valitsejaks- Taevakeisriks. Laiu rahvahulki haaranud taipingide liikumine ei suutnud siiski Hong Xiuquani ideid ellu viia, valitsusväed surusid selle maha, Hong Xiuquan lõpetas aga elu enesetapuga. India Portugallaste jõudmine Malabari rannikule käivitas sündmuste jada, mis viis oluliste muudatusteni India ühiskondlikus elus. Veerand sajandit hiljem rajasid Afganistanist tulnud vallutajad India põhjaosas Moguli riigi ning hõivasid 17. sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Indias tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. India tavainimese igapäevane elu muutus siiski vähe. Ühed elasid luksuslikus külluses, teised kiratsesid nälja piiril. Suurmogulite dünastia silmapaistvaim valitseja oli Akbar Suur

Ajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu