lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatel
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine) Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna; kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks.
Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine.
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas:
Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi. Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused. Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika. 1900 a. oli peaaegu terve osa Prantsusmaa, Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v.a Etioopia). Inglise-Buuri sõda Aafrikas (1899-1902) Bokserite ülestõus (1900) - Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha. 2. tehnika areng
põimusid. Tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Suured sõjad muutusid mõttetuks, sõda oleks tähendanud katastroofi. Majanduse arengus oli pikka aega esikohal Inglismaa, 20.saj algul hakkasid järele jõudma nii USA kui ka Saksamaa. Saksa eksport hakkas kiiresti kasvama, see andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Ühiskondlikud liikumised Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord on võidukäigul kogu maailmas. Seesmised vastuolud. Tööstuslik pööre oli toonud uue klaasi proletariaadi e palgatööliskonna, kes hakkasid oma õigusi suurendama. 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks)
Euroopaliku hariduse saanud hindud lõid 1896. aastal India Rahvuskongressi, mille eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Jõetu Hiina keisririik oli 20. saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid tegid seda, mis tahtsid. See kutsus esile bokserite ülestõusu(1900), mis veriselt maha suruti. Sel ajal kogus jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestuis 1911 Mandzu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. 2. Ühiskondlikud liikumised ja nende iseloomustused 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida ehk parandada. Nende arust võis sotsialismi jõuda ka järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased kes olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Neid toetasid omad pahempoolsed sots.demokraadid kui ka Bulgaaria sots.demokraadid. Enamlaste arvates oli ainus tee
Kõik kommentaarid