Hüdrotõukur Hüdrotõukur koosneb tõukuri korpusest, välimisest ja sisiemisest plunžerist, kuulklapist, sisemise plunžeri tagastusvedrust, kuulklapi vedrust, kõrgrõhu kambrist. Hüdrotõukuri tööpõhimõte: Nukk võll läheneb tõukurile, tõukuri korpuses oleva ringkanali ja ava kaudu antakse õlirõhk tõukuri korpusesse, mis hoiab tõukuri pidevalt vastu nukkvõlli. Kui nukkvõlli nukk surub tõukuri korpust allapoole, siis lükatakse allapoole ka sisemist plunžerit. See omakorda tekitab kõrgrõhu kambris
neljaklapi- silindri kohta ja kahe ülanukkvõlliga mootori kontekstis siiski väike, ja nukkide mehaaniline vahetamine toimub siis kui klapid on kinni (seega paigalseisvad) 3 Süsteem töötab iseeneset lihtlsalt lukustusvarda abil mida juhib autoaju. Madalatel pööredel töötab mootor ökomoomselt säästes kütust. Suurematel pööretel kuskil 5600 prm lükkab õlirõhu suurendes hüdrotõukur lukustusvarda sisse ja mootor arendab nüüd rohkem võimusus. Mis avab kalpi avanemis faasi varasemaks ja muutes klapi lahtiolegu aja kauamaks. Vtec on edasi arendatud ja lisaks originnaalsele vtec tehnoloogiale on välja arendatud DOHC VTEC,SOHC VTEC, VTEC- E ja 3 ETAPPILINE VTEC. 4 5 Viidatud allikat: 1. Wong, Kong-Ngai,(2000)Vtec,[www] http://asia.vtec
suhtes, seega muutub sisselaskeklappide avamise moment, väntvõlli suhtes. Kummalt poolt ketti pingutada määrab ära arvuti. Keti pingutamine toimub hüdrauliliselt. Arvuti poolt antavad elektrilised käsud avavad ventiile, mis juhuvad surve all oleva õli hüdrosilindre ühele või teisele poole. Elektro-hüdrauliline klappide ajam See klappide ajam on hüdrauliline, nukkvõll avab klapi hüdrotõukuri kaudu. Hüdrotõukur ei saa surve all olevat õli mootori õlitussüsteemist, vaid eraldi õlipumbast. Õlihulk tõukuris määrab klapi avamise momendi ja tõusukõrguse. Õlihulga tõukuris määrab arvuti. Selle ajamiga on võimalik määrata silindrisse juhitava küttesegu hulka. Sisselaskeklapp suletakse nii suure hilinemisega, et kolvi üles liikudes surutakse osa küttesegu tagasi sisselaskekollektorisse, määramaks küttesegu vajalik hulk silindris. Sellistel mootoritel
· Klappid Tüübid: · Püstklappidega mootor: SV(side valve) · Rippklappidega: OHV(overhead valve) · Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft) mõnikord ka SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile.Kõrvuti tavatõukuriga
OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale.
kompresioonirõngad (piston ring) tihendada lõtku kolvi ja hülsi vahel ja jahutada. Joonis 8 5 Nr.2 Gaasijaotusmehhanism 1.1 Põhi osad plokikaan , klapid , nukkvõll(võllid) , klapi vedrud , tõukurid , nookurid , tõukur vardad , klapisääre tihendid , pool kuud , jaotus hammasratas , sisselaske kollektor , väljalaske kollektor , klapi taldrikud 1.1.2- tõukurid- hüdrotõukur, rulltõukur, silindri kujuline, pendel tõukur 1.2 Ülesanne võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud gaasidel sealt väljuda 1.3Ajamid hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam 2 OHV (overhead valve) klapid ripuvad ja nukkvõll asub all 2.1 OHC (overhead cam ) klapid ripuvad ja nukkvõll asub üleval 2.2 SOHV (Single Overhead Valve)klapid on sega asetusega ja nukkvõll asub üleval 2
Teine erisus on see, et töötakt on pikem kui vabalthingaval, varajane väljalaskeklapi avamine põhjustab energia raiskamist. Teisalt aga on ka heitgaase rohkem, mis nõuab pikemat lahtiolekuaega, et kolb ei pea peaks gaase liiga palju takka suruma. Ehk vaja leida kompromiss. Nukkvõll võib olla hüdrauliline kui boost on alla 10 psi ja pöörded alla 6500. Üle selle lähevad klapi avamiseks vajalikud jõud nii suureks, et hüdrotõukur võib kokku vajuda. Seda soodustab ka väntvõlli poolt vahule pekstud õli. Mõistagi on praktiliselt kohustuslikud rullnookurid ja kroommolübdeen tõukurvardad. Süütesüsteem saab kõvasti vatti, kuna silindris on rõhk suurem ja küünlad tavaliselt astepaar külmemad. MSD 6 või selle analoog on kohustuslik. Blowermootori eripäraks on ka see, et ta tahab palju algset eelsüütenurka (1626 kraadi), aga suht vähe kogunurka (2834 kraadi)
OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Liug laager Millest liuglaager valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Mootori plokk Millest mootoriplokki valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Hülss Millest hülss valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest hülss koosneb Kuidas toimub tihendamine Hülss
muutev süsteem on tuntud VVT-i (Variable Valve Timing with intelligence) nime all. 8 Gaasijaotusmehhanismi detailide inglisekeelsed nimetused Nukkvõll- Camshaft Sisselaske klapp- Intake valve Väljalaske klapp- Exhaust Valve Põlemiskaber- Combustion chamber Hammasrihm- Timing belt Rihmapinguti- Tensioner pulley Väntvõll- Crankshaft Klapivedru- Valve spring Nookur- Rocker arm Plokikaas- Cylinder head Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet) Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet) Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend, klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend). Küsimused: 1. Mis määrab mootori tööjärjekorra? Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll. 2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile? 2:1, väntvõll teeb kaks pööret sama ajaga kui nukkvõll teeb ühe. 3
ja vajadusel reguleeritakse see vastavalt autotootja poolt antud mõõtudele. Seejärel keeratakse mootori väntvõlli poolpööret kui tegemist on 4 silindrilise mootoriga ja reguleeritakse vastavalt tööjärjekorrale klapi vahed järgmises silindris. Enamasti hüdrotõukurite kontroll piirdub visuaalselt kulumisjälgede nägemisega.. Ilma spetsiaalsete vahenditeta hüdrotõukurit kontrollida ei saa tavalisellt asendatakse nad uutega kui on väga kulunud. Kui mootoris plõksub mõni hüdrotõukur siis enamasti pannakse kõik uued kuna ükshaaval nende vahetamine on liiga töömahukas. 38.mootori silindrites kompresiooni kontroll (kompressomeeter.) Veenduda et autol on väljas süüda ja käik väljas ja käsipidur peal. Eemaldada süüteküünlad . Paigaldada starteri peale kompresiooni mõõtmiseks lüliti otsad. Suruda kompressomeeter küünla avasse võimalusel vajutada põhja gaasipedaal (kasutada kellegi abi) . Käivitada starter.Lasta mootoril pöörelda 5-10 sec.