Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hispaania turism (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Hispaania turism
Paula  Johanna Rõuk
Peamised sihtkohad
Lõunaranniku (Costa del Sol) 
Kataloonia  ajaloolisi linnu
 pealinna  Madridi  kuningalossi ja parki
  Hispaania  saared – Mallorca,  Ibiza  ja Kanaarid
Madrid
Hispaania pealinn
Kuninga residents ja selle aed
Kunstimuuseumid
Botaanikaaed
Segovia loss
Barcelona
Sadam
Ajalooline  vanalinn
Olümpiaküla
Gaudi projekteeritud linnaarhitektuur
Güelli park
Sagrada  Familia katedraal
Montjuïc
Laevareisid Mallorcale ja Ibizale
Toit ja suveniirid
Paella
Vein ja tapas
Bocadillosed
Käibel  eurod
Rahvuslikud suveniirid
Majutus ja transport
Lennutransport
Rongid  Prantsusmaalt
Laevad Vahemere äärsetest riikidest
Buss
Rongiliiklus sisemaal
Autorent
Varakult broneerimine
Paradorid

Document Outline

  • Slide 1
  • Peamised sihtkohad
  • Madrid
  • Barcelona
  • Toit ja suveniirid
  • Majutus ja transport
Hispaania turism #1 Hispaania turism #2 Hispaania turism #3 Hispaania turism #4 Hispaania turism #5 Hispaania turism #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor paular6uk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
pptx

Riik, mida ma tahaksin külastada

Riik, mida ma tahaksin külastada See on Hispaania · Hispaania asub Lääne-Euroopas. · Hispaaniat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemeri ning Atlandi ookeani lähedus. · Hispaania eri piirkondades on kliima väga erinev. Hispaania · Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas ­ aastas külastab seda riiki 50­60 miljonit turisti. Temperatuur · Keskmised temperatuurid pealinna Madridi piirkonnas on juulis ja augustis 30°C-32°C. Küllalt sagedasti ületab temperatuur 35°C. · Kõige külmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 9°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Sademed · Aastane sademete hulk on vahemikus 600­700 mm

Eesti keel
thumbnail
56
docx

Hispaania uurimustöö

HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud

Geograafia
thumbnail
20
docx

Kultuuripaketi analüüs ehk eksam

Magotid elavad 2 Tuneesias, Alžeerias ja Marokos. Peale selle leidub neid ainukesena Euroopas ka just siin - Gibraltaril. Tagasiteel Gibraltarilt Torremolinosesse peatume jahisadamas Puerto Banusis ja Marbellas. Õhtul võib soovijatel avaneda võimalus vaadata Torremolinose areenil härjavõitlust. 4.päev GRANADA - GUADIX Hommikusöök hotellis. Sõidame Granadasse. Kütkestava ajaloo ja peene iluga Granada on üks Hispaania kauneimaid aardeid. Teeme jalutuskäigu kitsaste ja meeleolukate tänavatega Albaicini linnaosas ja südalinnas. Võimalusel külastame Alhambra aedu. Jätkame sõitu Guadixi, kus meile pakuvad huvi iidsed koobaselmud, milles tänapäeval on täiesti kaasaegsel moel asustatud ning uurime, miks kohalikud traditsioonilist eluviisi koobaselamutes moodsatele korterelamutele eelistavad. Edasine sõit viib meid juba Hispaania Costa del Azahari ehk tõlkes apelsiniõite rannikule

Turism
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism ­ turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

3 ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92 391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali riigi asutamine: 1143 Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910 President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes".

Geograafia
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

2800...2000 e.Kr - Vara-Minose kultuur III...II a.tuh. e.Kr - Egeuse kultuur 1800 e.Kr - Kreetale ehitati uhked paleed, nt Knossos 1700 e.Kr - kindlustatud paleed Knossosel 1200...900 e.Kr - Homerose e "pime" ajajärk, varasema kõrge kultuuri hääbumine. Ei ehitatud enam monumentaalseid ehitisi ja hauakambreid. Hakati kasutama orjatööd. 900 e.Kr - Sparta rajamine 8.-6. saj e.Kr - Arhailine ajajärk. Algas teine e suur kolonisatsioon. Kolooniad rajati Hispaania ja Prantsusmaa rannikule, Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Musta mere rannikule, Põhja-Aafrikasse. Kreeka kultuuri mõju levis kogu Vahemere ja Musta mere rannikule. 776. e.Kr - esimesed olümpiamängud 5. saj...330 e.Kr - Klassikaline ajajärk. Ateena ülemvõim. 470 e.Kr - Olümpia Zeusi tempel 450 e.Kr - Ateena Hephaistose tempel 500...479 e.Kr - Pärsia-Kreeka sõjad 387 e.Kr - Platon rajas Ateenasse Akadeemia 330...146 e

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Varauusaja suurimaks looduskatastroofiks Euroopas oli aga Lissaboni maavärisemine 1. novembril 1755, mille ohvrite koguarv jäi 100 ja 200 tuhande inimese vahemikku. Maavärina laiend ulatusid Andaluusiasse Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult. Varauusajal Euroopas peetud sõdadest oli laastavaim Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618­48), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses. Seitsmeaastases sõjas (1756­63) kaotas Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias

Ajalugu
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun