Hambahaigustest keskaja Tartus (0)

Hambahaigustest keskaja Tartus 
 
Sander  Randoja  
05.02.18 
2014. Aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna  piiril ehitustööde arheoloogilised 
päästekaevamised. Väljakaevatud luustike uuriti. Kuna Eestis ei ole palju uuritud  keskaegsete  
inimeste hambaid oli antud leid väga hea. Tänu väljakaevamistele saadi rohkem  aimu  ka 
omaaegse tartlase suuhügieeni ja toitumisharjumuste kohta. 
Väljakaemistel uuriti 251  maetud  inimese hambaid, kellest 121 last ja 130 täiskasvanut. Mehi oli 
67 ja naisi 63, laste sugu ei olnud võimalik aga määrata.  Hammaste  uurimisel  leiti, et hambakivi  
oli ligikaudu 75% inimestel keda uuriti ning hambaauke pooltel maetutest. Tühimikke, 
lõualuude taandumist ja eluajal väljalangenud hambaid täheldati ligikaudu kolmandikul. 
Kõik eeltoodud nähtused viitavad  aga tartlaste halvale suuhügieenile. Keskklassi tartlane ei 
pööranud suuhügieenile erilist tähelepanu. Selgusetuks jääb, kas hambad olid ise välja 
kukkunud, või välja tõmmatud. Tol ajal oli tavaline valutav hammas lihtsalt välja tõmmata. 16. 
Sajandil olid olemas ka ametimehed kes hammaste välja tõmbamisega tegelesid. 
Hambakivi sagedusest saime  teada, et tartlase menüüsse kuulusid valgurikkad toidud, 
sagedased hambaaugud viitavad ka süsivesikuterikkale toidule. Talurahvas  tarbis erinevaid 
piima-, jahu- ja linnasejooke, kala-, kana- ja  sealiha . Vett tarbiti aga viimases hädas. Meestel 
esines rohkem hambakivi ning naistel kaariest. Sellest võib oletada meeste ja naiste toitumis 
erinevusi. Mehed tarbisid rohkem valgurikkadi toite ning naised süsivesiku rikkaid toite. 
Hammaste  uurimine  arheoloogias on vajalik, sest saame teada maetute surmaaegse vanuse, 
toitumistavade ja suuhügieeni kohta. See võimaldab meil parema pildi saada keskaja tartlaste 
sünnist, elust ja surmast. 
Kasutatud allikad:  Liblik , Mari-Anne; “Hambahaigustest  keskaegses  Tartus:  leiud Püha Jakobi 
kalmistult.” Tutulus. 1 ( 2017 ): 17-18