i z et
r g B
G eo
1838 1875
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Elulugu
Georg Bizet sündis 25. oktoobril 1838
Ta sündis Pariisis
Talle anti ametlik nimi AlexandreCésarLéopold Bizet,
ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eeevake
Õppematerjali autor
vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esi m ese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud vii ma Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esi m esest vaatusest ooperi hilise masse ossa ning see tähendas, et klubiliik m ed pidid balleti näge miseks vare m kohale tule ma. Jocke y Club'ile oli vastume elne ka etendusi pro m ove erinud vürstinna Metternich ja tema kodu maa Austria. Georges Bizet Georges Bizet (25. oktoober 1838 3. juuni 1875) oli prantsuse helilooja.Ta sündis Pariisis ja talle anti ametlik nimi AlexandreCésarLéopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks, Äärmiselt andeka lapsena liitus ta prestiize Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu.
Kuulame: "Valküüride lend" ooperist "Vaklüürid" Wagner kasutab neljakordset orkestrit. Kõige olulisemad on vaskpuhkpillid. Tuntumad ooperid: "Lendav Hollandlane", "Tannhäuser", "Lohengrin", "Tristan ja Isolde" Kuulame: "Tannhäuser'ist" "Palverändurite kool" Wagneri ooperireform tõi kaasa: 1) tulede kustutamise 2) saalipõrand ehitati kaldu 3) orgester paigutati orgestriauku GEORGES BIZET (1838 1875) Prantsuse helilooja, kelle ema oli väga hea pianist ning tema õde oli väga hea laulja. Ta kasvas muusikalises õhkkonnas ja juba 9 aastaselt astus ta Pariisi Konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Alates 1868
Georges Bizet Carmen- Habanera Annika Laanemets Eliise Kristiine Elias Karl Joonas Volke Kaspar Romulus Georges Bizet (25.10.183803.06.1875) Sündis Pariisis. Äärmiselt andeka lapsena liitus ta prestiize Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Bizet õppis komponeerimist ja klaverimängu. Bizet enimtuntud teos on 1875 aastal valminud ooper Carmen. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Bizet ise ei näinud
70) palju puhkpille. "Tristan ja Isolde" Wagneri kõige ulatuslikum teos on "Nieblungide sõrmus", see koosneb neljast ooperist (Valküürid, Siegried, Reini kuld, Jumalate hukk) H. Berlioz Tema looming on läbi ja lõhki programmiline. Programmilisi sümfooniaid on tal mitmeid, nt "Harold Itaalias", "Romeo ja Julia". Berlioz kirjutas ka oopereid, nt "Beatrice ja Benetict", "Troojalased", oratooriumi "Fausti needmine", "Kristuse lapsepõlv". Berlioz ei kirjutanud kammerkoosseisudele. G. Bizet Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis
Berliozi tähtsamate teoste hulgas on programmilised sümfooniad ,,Fantastiline" (1830, 5osa), ,,Harold Itaalias"(Byroni-aineline, vioola soolopartii loodud Paganinile), ,,Romeo ja Julia"(koori ja vokaalsolistidega), ooperid ,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid-oratooriumid ,,Fausti needmine", ,, Kristuse lapsepõlv", ,,Reekviem", ,,Te Deum". Berlioz ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet(1838-1875) on Prantsuse helilooja. Bizet isa, kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja ema õde tunnustatud lauluõpetaja. Nii kasvas noor Bizet muusikalises õhkkonnas ja tulemused ei lasknud kaua oodata-9a-selt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumi. Seal õppis ta klaverimängu(temast sai suurepärane pianist)ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857.a võitis ta ka
Sander Aasmäe 11HL 2011-10-15 Georgeos Bizet ooper ,,Carmen" retsensioon Ooper etendus 06. Oktoober 2011 aastal Rahvusooperis Estonia. Tegemist on Bizeti kõige tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga
kantakse ette esimene ooper ehk ,,Reini kuld". Siis I päev ,,Valküür". Valküür on võitluses langenuid Valhallasse viiv jumaliku päritoluga neitsi skandinaavia usundis. II päev ,,Siegfried". III päev ,,Jumalate hukk". Sisu võetud saksa ja skandinaavia mütoloogilisest luulest. Saksa rahvuseepos ,,Nibelungide laul" ja ,,Vanem Edda". Kõige tuntum ,,Valküüride lend", kus valküürid ratsutavad lahinguväljade kohal ja koguvad surnud kangelasi. Georges Bizet (1838-1875) Kõige tuntum teos ja ainuke maailmakuulus ,,Carmen". Erakordsete muusikaliste võimetega ja läks elule vastu väga suurte lootustega õppis Pariisi konservatooriumis. Tema ooperid ei äratanud suurt tähelepanu. Seetõttu pidi andma eratunde, tegi ebahuvitavaid töid ja loominguks jäi vähe aega. Kirjutanud 5 ooperit, 3 sümfooniat ja 200 instrumentaalpala. Kuulsuse saavutas ,,Carmeniga", mille aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus. Traagiline ooper
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Viini klassikute koolkonda kuuluv helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid