Facebook Like
Hotjar Feedback

Euroopa Liit (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas EL alguse sai ?
 
Säutsu twitteris
Euroopa Liidu Institutsioonid ja
gus
Lektor Peep Jaagant
Piirivalvekolledz 2007
Õppeaine eesmärk

Anda õppuritele üldised teadmised
EL'i haldusorganite ülesehitusest
ja funktsioonidest
Iseseisev töö
Kutsehariduse õpe:
Õppematerjalide lugemine
Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest
moodustab 60% eksamitöö ja 40%
kontrolltöö.
Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus:
Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest
moodustab 100% eksamitöö
HINDAMINE
Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt
süsteemis võimalikust
punktide arvust
91...100 5 - väga hea 90...100
81...904 4 ­ hea 70...89
71...80 3 ­ rahuldav 45...69
61...70 2 ­ puudulik 20...44
51...601 1 ­ nõrk 0...50
Õppekirjandus ja allikad
1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus
õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003;
2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa
Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001;
3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid
ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn
1999;
4) Euroopa Liit. Amsterdami leping.
Konsolideeritud lepingud. Eesti
õigustõlke keskus. Tallinn 1998;
EUROOPA LIIDU
INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS
1 AP

Piirivalvekolledz
2007
1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud
Ühinenud Euroopa idee
1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld
19 saj lõpp, Friedrich Martens
Richard Coudenhove-Kalerg 1923 ­
Paneuroopa liikumine;
Briand- Kellogi pakt 1925;
1929 Aristide Briand;
Olgem eestlased aga saagem ka
Eurooplasteks!
EUROOPA LIIDU LOOMINE
9 mai 1950.a esitab Robert Schuman
deklaratsiooni, millega tehti ettepanek
asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus
(ESTÜ);
18 aprill 1951.a kirjutati alla Pariisi
kokkulepe;
1957.a kirjutati alla Rooma lepingutele:
- Euroopa Majandusühendus (EMÜ)
- Euroopa Aatomienergiaühendus
(EURATOM)
EUROOPA LIIDU LOOMINE
Euroopa Ühisturu aluseks ja põhiseaduseks on Roomas
25. märtsil 1957. a. allakirjastatud leping. See "Euroopa
riikide liidu" esimene koostöövorm oli majanduse vallas. Liit
ise kasvas välja 1951. a. moodustatud Euroopa Kivisöe- ja
Teraseühingust. Eesmärgiks oli püstitada tollibarjäär
Euroopa välispiirile ning kaotada samal ajal kõik tollipiirid
selle seest. Euroopa Ühisturu sihiks oli teostada nelja
vabadust: kaupade, teenuste, omandi ja isikute vaba
liikumist ning vahetust.
Roomas sõlmitud leping riikide vahel on kahtlemata üks
olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega
ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis
viis paratamatult välja poliitilise liiduni.
EUROOPA LIIDU LOOMINE
Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas.
Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle
kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti
Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei
olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel
on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab
sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping
kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda
nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki.
See on kooskõlas ka asjade tegeliku kulgemisega. Kui
mitte varem, siis vähemalt nüüd võime rääkida Euroopa
Liidust poliitilise ühendusena, mis haarab endasse ka
majandusliku ühinemise.
EUROOPA LIIDU LOOMINE
I 1946-1951 eellugu.
Ideede autorid Monnet ja Spinelli.
Ideeks luua ühtse struktuuriga lahutamatu poliitiline liit ning
majandusliku koostöö vormid
1946 ­ käis Churchill Zürichis peetud kõnes välja idee Euroopa
Ühendriikide loomiseks. Ta propageeris majanduskoostööd ja võitlust
kommunistliku reziimi vastu
1948 ­ asutati Pariisis Euroopa Majanduskosstöö organisatsioon
OECD
1949 ­ asutati Strasbourgis Euroopa Nõukogu. Praegu 39 liiget, Eesti
liitus 1993. Ei tegele majandus- ega sõjaküsimustega, iseloomult nõu
andev ja soovituslik, tegeleb inimõiguste ja demokraatia kaitsega
Euroopas
Leping allkirjastati 18. aprillil 1951. Kuus liiget: Prantsusmaa,
Saksamaa Liitvabariik, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia.
EUROOPA LIIDU LOOMINE
II 1952-1973 Euroopa Liidu majanduse tugevnemise
periood
1957 ­ kirjutati alla Rooma lepingule, millega
asutati Euroopa Majandusühendus ja Euroopa
Aatomienergiaühendus. Nende kahe institutsiooni
lisandumisega moodustus nn Ühisturg ­ koostöö
majanduse, põllumajanduse, transporti, rahanduse
vallas, lisaks kaupade, teenuste, inimeste ja
kapitali vabale liikumisele aluse panemine
1969 ­ kogunesid uued riigid, kes soovisid astuda
liitu
1973 ­ liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani
EUROOPA LIIDU LOOMINE
III 1974-1981 tööhõive, elu, töötingimuste
ühtlustamise periood ning ühtse kalanduspoliitika
väljatöötamine, rahaliidu käivitamine
1979 ­ käivitus Euroopa rahasüsteem, algselt
ülekanderaha eküü, mis avaldas majandusele
positiivset mõju
1979 ­ toimusid esimesed Euroopa Parlamendi
valimised liikmesriikides, algselt valiti rahvuslike
parlamentide seast
1981 ­ liitus Kreeka
EUROOPA LIIDU LOOMINE
IV 1982-1986 ühisturu muutumine Euroopa
Ühenduseks
1982 ­ astus Taani kooseisus Euroopa Liidu
liikmeks saanud Gröönimaa Euroopa Liidust välja
1986 ­ liitusid Hispaania ja Portugal
1986 ­ kirjutasid 12 riiki alla Euroopa aktile,
millega kujunes lõplikult välja Ühisturg, algas
Euroopa ühine koostöö keskkonnakaitse alal,
lisaks Euroopa Liidu institutsioonide reform.
Ühisturg muutus Euroopa Ühenduseks
EUROOPA LIIDU LOOMINE
V 1987-1995 Berliini müüri langemine, Ida-Euroopa
kommunismi kokkuvarisemine. Perioodi eesmärgiks
korraldada ümber põllumajanduspoliitika, luua majandus-
ja rahaliit, kaotada piirikontroll, kujundada ümber sotsiaal-,
keskkonna, julgeoleku- ja välispoliitika
1990 ­ loodi Loode-Euroopa rekonstruktsiooni ja
arengupank Kesk- ja Ida-Euroopa riikide järeleaitamiseks
1990 ­ Schengeni leping piirikontrollide kaotamise kohta,
rakendus 1995
1992 ­ 7. veebruaril kirjutati alla Maastrichti lepingule:
otsustati Euroopa Ühenduse ümbernimetamine Euroopa
Liiduks, määrati kindlaks üleminek uuele ühisrahale ­
eurole, asutati Euroopa keskpank
EUROOPA LIIDU LOOMINE
Otsustati, et euro võetakse kasutusele 01.01.1999
riikidevaheliste tehingute sooritamiseks (virtuaalne raha)
(11 riiki), paberi ja müntide kujul ehk vabasse ringlusesse
läks euro 01.01.2002 (12 riiki, lisandus Kreeka)
Laiendati Euroopa kodanike kodakondsusmõistet
Lisati Euroopa koostöösse 2 sammast: välis- ja
julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes
(juba varem oli koostöö majanduses)
1995 ­ liitusid Rootsi, Soome ja Austria
1995 ­ esitas Eesti taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks
EUROOPA LIIDU LOOMINE
VI 1996-2004 üleminek ühisrahale, muuta Euroopa Liit efektiivsemaks ja
tõhusamaks
1997 ­ sõlmitakse Amsterdami leping: Euroopa Liidu institutsioonide reformimine
1997 ­ sõlmitakse Agenda 2000: Euroopa Liidu laienemine ja reformimine, 21. sajandi
Euroopa probleemide lahkamine
1998 ­ algasid Eesti liitumisläbirääkimised
1999 ­ üleminek elektroonilisele eurole
2000 ­ 12. detsembril sõlmitakse Nizza leping: suurim institutsionaalne reform, otsustati
Euroopa Liidu laienemine itta, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, politseialane koostöö,
otsustamisprotsessi muutmine
2002 ­ 01.01. tuli käibele euro
2002 ­ 01.07. kadus käibelt rahvusvaluuta
2002 ­ 11.12. algasid Eesti ühinemisläbirääkimised
2003 ­ 16.04. ühinesid Ateenas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakki, Ungari,
Sloveenia, Malta ja Küpros
1. jaanuaril 2007 liitusid Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia
Maastrichti leping
Olulisimad muudatused ja uuendused, mis kaasnesid Maastrichti
lepinguga olid järgmised:
- võeti kasutusele kaasotsustamismenetlus, mis suurendas parlamendi
rolli seadusandlikus protsessis;
- laiendati nõusolekumenetlust, mis andis Euroopa Parlamendile
otsustava sõnaõiguse komisjoni liikmete ja presidendi nimetamisel;
- loodi kaks uut institutsiooni - regioonide komitee ja ombudsman;
- Euroopa Kohtule anti õigus kohustusi mittetäitvaid liikmesriike
karistada rahatrahviga;
- sätestati subsidiaarsuse põhimõte, mille kohaselt otsused tuleb teha
võimalikult lähedasel tasandil isikutele, keda need mõjutavad.
Ühendusele jäeti õigus väljaspool oma ainupädevust seisvates
küsimustes meetmeid vastu võtta ainult juhul, kui antud eesmärke ei
ole võimalik saavutada liikmesriigi tasandil.
Amsterdami leping
2. oktoobril 1997. a kirjutati Amsterdamis alla lepingule,
mis jõustus 1. mail 1999. a ning millega tehti ELi
asutamislepingus järgmised olulisemad muudatused:
- kolmanda samba alla kuulunud siseriiklikud küsimused ja
õigusalane koostöö (asüüli-, immigratsiooni- ja ELi
välispiiride kontrolli küsimused) viidi üle esimese samba
alla ja inkorporeeriti EÜ asutamislepingusse. Kolmanda
samba alla jäi vaid politseikoostöö ja õigusalane koostöö
kriminaalasjades. Selle muudatusega suurenes oluliselt ka
Euroopa Parlamendi roll kõnealuses valdkonnas;
- Amsterdami lepingule lisatud protokolli kaudu lisati ELi
raamistikku Schengeni leping, mille eesmärgiks oli
saavutada isikute vaba liikumine ELi territooriumil, kaotada
üksikisikute kontroll sisepiiridel;
Euroopa Liidu kolm sammast.
Euroopa Liitu iseloomustavad kolm sammast.
Esimene sammas koosneb varasematest
Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM,
ning majandus- ja rahaliidust.
Teine sammas hõlmab välis- ja
julgeolekupoliitikat
Kolmas politseikoostööd ja õigusalast
koostööd kriminaalasjades.
Euroopa Liidu kolm sammast.
Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi
asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas
annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste
organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma
asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom
juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus-
ja teovõime. Selline staatus on saavutatud
liikmesriikide arvelt nendelt teatud
otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt
asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel
õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad
liikmesriikidele.
Euroopa Liidu kolm sammast.
Esimene sammas on suunatud edasisele arengule
ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates
järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi:
Majandus- ja rahaliidu loomine
Tööturu- ja sotsiaalpoliitika
Regionaalpoliitika väljaarendamine
Keskkonnapoliitika
Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad:
transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse,
haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika,
tööstuspoliitika ning arengukoostöö.
Euroopa Liidu kolm sammast.
Teise samba raames toimub koostöö välis- ja
julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab
kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige
humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja
lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel
ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on
ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks
ühise kaitsepoliitika järk-järguline kujundamine,
mille lõpptulemuseks oleks ühiskaitse.
Euroopa Liidu kolm sammast.
Maastrichti lepingu kohaselt kuulus
kolmanda samba alla koostöö justiits- ja
siseküsimustes. Sellise koostöö raames
käsitleti eelkõige varjupaigaõigust,
välispiiride ja immigratsiooni kontrolli,
tollikoostööd ja politseikoostööd võitluses
raskete kuritegude vastu ning õigusalast
koostööd kriminaal- ja tsiviilasjades.
Euroopa Liidu kolm sammast.
2. oktoobril 1997. a kirjutati Amsterdamis alla lepingule,
mis jõustus 1. mail 1999. a ning millega tehti ELi
asutamislepingus järgmised olulisemad muudatused:
- kolmanda samba alla kuulunud siseriiklikud küsimused ja
õigusalane koostöö (asüüli-, immigratsiooni- ja ELi
välispiiride kontrolli küsimused) viidi üle esimese samba
alla ja inkorporeeriti EÜ asutamislepingusse. Kolmanda
samba alla jäi vaid politseikoostöö ja õigusalane koostöö
kriminaalasjades. Selle muudatusega suurenes oluliselt ka
Euroopa Parlamendi roll kõnealuses valdkonnas;
- Amsterdami lepingule lisatud protokolli kaudu lisati ELi
raamistikku Schengeni leping, mille eesmärgiks oli
saavutada isikute vaba liikumine ELi territooriumil, kaotada
üksikisikute kontroll sisepiiridel;
Euroopa Liit
Euroopa Liidu lepingu artiklid
1-7
Euroopa Ühendus Ühine välis- ja
Art 8; Politseikoostöö ja
Julgeolekupoliitika
õigusalane koostöö
(EL lepingu art 11-28)
Söe- ja teraseühendus; Kriminaalasjades
(EL lepingu art 29-45)
Euroopa aatomienergia
Ühendus
(EL lepingu art 10);
Euroopa Ühendus on
juriidiline isik
(EÜ asutamislepingu
art 281).

EL'i lepingu lõppsätted (art 46)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Euroopa Liidu leping 11 artikkel sätestab ühise
välis- ja julgeolekupoliitika raames järgmised
eesmärgid:
kaitsta liidu ühiseid väärtusi, põhihuve ja
sõltumatust;
tugevdada igal viisil liidu ja tema liikmesriikide
julgeolekut;
säilitada rahu ja tugevdada rahvusvahelist
julgeolekut kooskõlas nii Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirja kui ka Helsingi lõppakti
põhimõtetega ning Pariisi harta eesmärkidega;
edendada rahvusvahelist koostööd;
arendada ja tugevdada demokraatiat ja
õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja
põhivabaduste austamist.
EL tulu ­ ja kuluartiklid
Euroopa Liidu eelarve peamised tuluartiklid:
käibemaks 52%
riigi SKP-l põhinev osamaks 22%
tollimaks 18%
tulud põllumajanduse ekspordilt 3%
muud tulud 5%
Euroopa Liidu eelarve peamised kuluartiklid:
ühtne põllumajanduspoliitika 47%
struktuuri- ja integratsioonifondid 34%
välispoliitilised valdkonnad 13%
muud kulud 6%
Euroopa Liidu seesmine
struktuur
Euroopa Liidu seesmine struktuur moodustub seitsmest koostööorganist:
Euroopa Parlamendist,
Euroopa Nõukogust,
Euroopa Komisjonist ja
Euroopa Liidu Kohtust.
Euroopa Liidu Regioonide Komitee
Euroopa Liidu Ombudsman
Euroopa Keskpank, mis juhib peale ühisele valuutale üleminekut
rahaliitu.
Euroopa Parlamendi valib rahvas igas liikmesriigis otsesel hääletusel.
Nõukogu koosneb kõigi liikmesmaade esindajatest. Nõukogu nimetab
Euroopa Komisjoni ja EL Kohtu. Keskpanka juhivad spetsialistidest
ametnikud ja see ei ole poliitilise kontrolli all.
EL institutsiooniline struktuur
Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 7
kohaselt täidavad ühendusele antud
ülesandeid järgmised institutsioonid (5):
Euroopa Parlament (Strasbourg, Brüssel)
Euroopa Liidu Nõukogu (Brüssel,
Luksembourg)
Euroopa Komisjon (Brüssel, Luksembourg)
Euroopa Kohus (Luksembourg)
Euroopa Kontrollikoda (Luksembourg)
Euroopa Liidu eesmärgid
Ühisturg; (asutamislepingu art 2)
Majandus- ja rahaliidu loomine;
Majandustegevuse harmooniline, tasakaalustatud ja
säästev areng;
Tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge tase;
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus;
Majanduse püsiv ja inflatsioonivaba kasv;
Konkurentsivõime ja majandusliku suutlikkuse
vastastikuse lähenemise kõrge aste;
Keskkonna kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;
Elutaseme ja elukvaliteedi parandamine;
Liikmesriikide majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus
ja solidaarsus.
Euroopa Liidu Institutsioonid
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Komisjon
Euroopa Kohus
Teised EL institutsioonid
EUROOPA PARLAMENT
(European Parlament) esindab ühenduse liikmesriike.
Liikmed valitakse otse rahva poolt. Valimised
toimuvad iga 5'e aasta tagant. Parlament saab kokku
igakuisel istungil Strasbourg'is või erakorralisel
kohtumisel Brüsselis. Parlamendi sekretariaat asub
Brüsselis. Uute riikide (Bulgaaria, Rumeenia) liitumisel
suureneb EP liikmete koguarv 785-ni.
Parlamendi funktsioonid:
- nõuandev;
- järelevalve;
- otsustamine.
Euroopa Parlament on vaid nõuandev organ ja tegelikult
teistele struktuuridele allutatud
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
(Council of Ministers) on EL'i kõrgeim otsuseid tegev organ,
mis koosneb liikmesmaade ministritest. Ministrid vahetuvad
vastavalt arutatavatele küsimustele. Nõukogul on
seadusandlik võim. Ministrite Nõukogu teeb oma otsuse
peale Euroopa Komisjoni poolt tehtud ettepaneku
läbivaatamist Euroopa Parlamendi poolt. Nõukogu
haldustöö teeb ära peasekretariaat ja erinevad töörühmad.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Euroopa Liit #1 Euroopa Liit #2 Euroopa Liit #3 Euroopa Liit #4 Euroopa Liit #5 Euroopa Liit #6 Euroopa Liit #7 Euroopa Liit #8 Euroopa Liit #9 Euroopa Liit #10 Euroopa Liit #11 Euroopa Liit #12 Euroopa Liit #13 Euroopa Liit #14 Euroopa Liit #15 Euroopa Liit #16 Euroopa Liit #17 Euroopa Liit #18 Euroopa Liit #19 Euroopa Liit #20 Euroopa Liit #21 Euroopa Liit #22 Euroopa Liit #23 Euroopa Liit #24 Euroopa Liit #25 Euroopa Liit #26 Euroopa Liit #27 Euroopa Liit #28 Euroopa Liit #29 Euroopa Liit #30 Euroopa Liit #31 Euroopa Liit #32 Euroopa Liit #33 Euroopa Liit #34 Euroopa Liit #35 Euroopa Liit #36 Euroopa Liit #37 Euroopa Liit #38 Euroopa Liit #39 Euroopa Liit #40 Euroopa Liit #41 Euroopa Liit #42 Euroopa Liit #43 Euroopa Liit #44 Euroopa Liit #45 Euroopa Liit #46 Euroopa Liit #47 Euroopa Liit #48 Euroopa Liit #49 Euroopa Liit #50 Euroopa Liit #51 Euroopa Liit #52 Euroopa Liit #53 Euroopa Liit #54 Euroopa Liit #55 Euroopa Liit #56 Euroopa Liit #57 Euroopa Liit #58 Euroopa Liit #59 Euroopa Liit #60 Euroopa Liit #61 Euroopa Liit #62 Euroopa Liit #63 Euroopa Liit #64 Euroopa Liit #65 Euroopa Liit #66 Euroopa Liit #67 Euroopa Liit #68 Euroopa Liit #69 Euroopa Liit #70 Euroopa Liit #71 Euroopa Liit #72 Euroopa Liit #73 Euroopa Liit #74 Euroopa Liit #75 Euroopa Liit #76 Euroopa Liit #77 Euroopa Liit #78 Euroopa Liit #79 Euroopa Liit #80 Euroopa Liit #81 Euroopa Liit #82 Euroopa Liit #83 Euroopa Liit #84 Euroopa Liit #85 Euroopa Liit #86 Euroopa Liit #87 Euroopa Liit #88 Euroopa Liit #89 Euroopa Liit #90 Euroopa Liit #91 Euroopa Liit #92 Euroopa Liit #93 Euroopa Liit #94 Euroopa Liit #95 Euroopa Liit #96 Euroopa Liit #97 Euroopa Liit #98 Euroopa Liit #99 Euroopa Liit #100 Euroopa Liit #101 Euroopa Liit #102 Euroopa Liit #103 Euroopa Liit #104 Euroopa Liit #105 Euroopa Liit #106 Euroopa Liit #107 Euroopa Liit #108 Euroopa Liit #109 Euroopa Liit #110 Euroopa Liit #111 Euroopa Liit #112 Euroopa Liit #113 Euroopa Liit #114 Euroopa Liit #115 Euroopa Liit #116 Euroopa Liit #117 Euroopa Liit #118 Euroopa Liit #119 Euroopa Liit #120 Euroopa Liit #121 Euroopa Liit #122 Euroopa Liit #123 Euroopa Liit #124 Euroopa Liit #125 Euroopa Liit #126 Euroopa Liit #127 Euroopa Liit #128 Euroopa Liit #129 Euroopa Liit #130 Euroopa Liit #131 Euroopa Liit #132 Euroopa Liit #133 Euroopa Liit #134 Euroopa Liit #135 Euroopa Liit #136 Euroopa Liit #137 Euroopa Liit #138 Euroopa Liit #139 Euroopa Liit #140
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 140 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Irina Flotova Õppematerjali autor

Lisainfo

Slaidid
euroopa liit

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
doc
Euroopa Liidu vastused
54
docx
Euroopa Liidu õigus
34
odt
Euroopa Liit
8
doc
Euroopa Liit
45
docx
Euroopa Liit
1
xlsx
Euroopa Liidu alused
36
doc
Euroopa liidu kujunemine
6
docx
Euroopa integratsioon



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun