Ei
ole mõttetult elatud aegu
Suur
hulk inimesi ei ole aru saanud, et iga elatud hetk on suure
väärtusega ning iga hetkega me õpime midagi uut võttes vastu
infot kas siis läbi nägemis-, haistmis-, maitse- või mõne teise
meele. Tunded mängivad inimese elus suurt rolli ning paljud peavad
mõttetuks meenutada halbu või ebamugavaid mälestusi või
läbielamisi. Miks on kogu elatud ajal tegelikult alati mingi mõte
olemas?
Sellele küsimusele on tegelikult lihtne vastata. Tuleb
lihtsalt tagasi mõelda neile alguses tunduvatele mõttetutele
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
s4ndras
Õppematerjali autor
viis ta täpselt nii kaugele, et ta sooritas ühe kuriteo teise järgi. Humbert ise lausub need sõnad: ,,.. tema oligi see haldjas, kellega kohtumine eluhakul sai mulle saatuslikuks." Ilmselt ei tea keegi ja ka mitte Humbert Humbert ise, kas Annabeliga mitte kohtumine oleks midagi muutnud. Kui juhuslikult oleks see lapsepõlvearmastus lõppenud millegi muu ja mitte tüdruku surmaga, kui noor Humbert oleks saanud kõik oma ihad selle noore tüdruku peal välja elatud, siis kas oleks tekkinud kunagi see neetud põhjapanev ja meeletu kirg noorte tüdrukute vastu? Humbert ise väidab, et poleks olnud seda üht suve lapsepõlves, oleks võinud ka Lolita vabalt olemata olla, kuid ilmselt on see miski, mis jääb igale ühele ise arvata. Oli Annabel, oli ka Lolita ning sellest kirjutab Humbert olles trellide taga. ,,Lolita, mu elu valgus, mu niuete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest
pidi mind ju nüüd üksinda kasvatama ja isa poolt ei olnud mingit toetust. Kuid suure tahtmise juures on kõik võimalik, ema oli mul väga tubli ja kogu suguvõsa oli ka väga toetav ja saime üheskoos raskustest üle. Loomulikult mulle, kui väikesele lasteaialapsele olid pisaraid täis päevad isadepäevad ja sellised suurüritused, kus teistel lastel olid ema ja isa seljataga, kuid minu ema oli nii tubli ja tugev, et kokkuvõttes natuisime neid aegu, kus pea 8 aastat elasime täiesti kahekesi, see aeg oli kindlasti raske minu emale, aga kahekesi olles valitses meie kodus kodurahu. See, et me emaga kahekesi oleme elanud on meid lausa lahutamatuteks muutnud, meie niigi tugev side tugevnes sellega veelgi, et pidime kahekesi hakkama saama. Kuigi Lahkuminekuga saime tagasi oma kodurahu ei oled see ka ainult positiivne,nüüd tagantjärele lapsepõlvele mõeldes mõistsin seda,
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiini
kuus protsenti, et juba 30ndates, vahendas The Telegraph. Peaaegu kolmandik üle 50-aastastest küsitletutest oli mures mälu vähenemise pärast ja sama paljud kartsid, et see mure võib neid veel elu jooksul tabada. Inimesed kirjeldasid juhtumeid, kus nad lahkusid kodust ilma sokkideta ning unustasid, kuidas kirjutatakse tavapäraseid sõnu nagu «tund». Ühel juhul unustas inimene koosolekul enda nime. Tõsisematel juhtudel unustati arsti aegu ja lahkuti poest kaaslaseta. Kõige rohkem unustati inimeste nimesid (üle 30 protsendi), esemeid nagu võtmeid ja prille (19 protsenti) ja PIN-koode (13 protsenti). (Mälu võib hakata ..., 28.11.2012) 6 DIAGNOOSIMATA MÄLUHÄIRED LÜHENDAVAD TÄISVÄÄRTUSLIKKU ELU Tallinnas toimunud projekti «Toetav ja turvaline keskkond mäluhäiretega inimestele»
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb s
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
tekitavad kaks hinge pilkude sädet vahetades. · See on armastus, kui sa lihtsalt ei suuda teda unustada. · Elame nii, et eilset ei olnud ja homset ei tule. · Unistused ei peagi täituma, peaasi et need olemas on. · Vahel tuleb ära joosta, et näha, kes järgi tulevad. · I am a simple person, with simple dreams in life. · Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui " vanu häid aegu. " · Kui keegi on andnud sulle tüki oma südamest olgu see suur, või imepisike, kuid siiski tükk, koht. Siis ära unusta, et see on tükk, teise südamest ja teine vajab seda tükki, et elada . Kui sa hoiad seda tükki hästi ollakse õnnelik, kuid kui sa selle ära viskad, sellel trambid, selle unustad, siis tea kannatab see, kes sulle selle andis. · Elu sarnaneb raamatuga, mida rumal pealiskaudselt lehitseb, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid