Eesti taimkate, taimestik, taimkatte eksam (0)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Lõik failist

Taimekooslus e fütotsönoos-
Taimekoosluste piiritlemie on tinglik - kontiinumi kontseptsioon
Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit:
Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton)
Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse
Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis
Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest:
Looduslik kooslus - kuhu inimene pole sekkunud , nt rabad
Poollooduslikud kooslused - inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Eesti taimkate-taimestik-taimkatte eksam #1

Eesti taimkate-taimestik-taimkatte eksam #2

Eesti taimkate-taimestik-taimkatte eksam #3

Eesti taimkate-taimestik-taimkatte eksam #4

Eesti taimkate-taimestik-taimkatte eksam #5

Eesti taimkate-taimestik-taimkatte eksam #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Egle0 Õppematerjali autor

Taimekooslus e fütotsönoos-

Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon

Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit:

Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton)

Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse

Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis

Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest:

Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad

Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu
..................

kooslus taimekooslus sood õietolmu taimeliigid soojemaks inimmõju Eesti taimkate taimestik taimkate

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti taimed ja taimekate

elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. Allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. Taimkatte ajalugu Eestis: Palünoloogia põhineb õietolmu analüüsil, kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. Arktiline kliimaperiood. Viimase jäätumise mandrijää hakkas Eestis taanduma umbes 13 500 aasta eest. Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 aastat tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik. On leitud sammalde eoseid, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolmu. Keskdrüüases levisid astelpaju, rabamurakas, selaginell, drüüas, efedra, rand-ogamalts, soolarohi jt.

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

· Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat · Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all · Kaunis kuldking · Rohekas käokeel · Laialehine neiuvaip · Kärbesõis · Jumalakäpp · Tõmmukäpp · Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed · Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

 Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi – mükoriisat  Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all  Kaunis kuldking  Rohekas käokeel  Laialehine neiuvaip  Kärbesõis  Jumalakäpp  Tõmmukäpp  Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed  Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga

Loodusteadus