50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-08-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisa905
Õppematerjali autor
Esimene eesti üldlaulupidu Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen. · Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode. Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht. Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1818 28. august 1893) oli laulupeo peakomisjoni esimeheks. Sündmused · Toimus 18.-20. juuni 1869 · Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu.............................................................
· Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõusis eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt Lugejaid hoiti kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutati koore harjutama aegsasti Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud". Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega Mitteametlikuks hümniks sai Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm "Lydia Koidula" sõnadega Kava Kirikukoraalid: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, Issandat" "Meil tuleb abi Jumalast" Vene riigihümn: "Jumal, keisrit kaitse Sa" Vaimulikud laulud:
Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajalehte välja andma Johann Voldemar Jannsen, kes hakka välja andma ajalehte Perno Postimees. See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine. 1866. aastal toimus oluline sündmus kogu Eesti jaoks, kui uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest. Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat ja pillimeest ja üle kümne tuhande pealtvaataja
Tallinna 32. keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul
....... 11 http://www.google.com............................................................................................................. 11 R. Põldmäe ,,3 laulupidu".......................................................................................................... 11 2 Eellugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid