Triin-Eliis Süld
Tiina Adamson
VHK 2012
Kliimavööde: lähistroopiline,
põhjas troopikavööde
Loodusvööndid: pampa, mis
läänes ja lõunas läheb üle
poolkõrbeks, põhjas savanniks ja
sooks.
Mullad on ühed
maailma
viljakaimad.
Pampades on
põllukultuuride
jaoks väga hea
kliima.
Vaid lõunas,
Patagonias vajab
pinnas kunstlikku
niisutust.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tinnu14
Õppematerjali autor
Ameerika tööstustoodanugust. Välisvõlg ulatus 1981 a. 34 mrd $-ni, otsesed väliskapitalimahutused moodustasid 4 mrd. $, sellest üle 2/5 oli USA investeeringuid. Väliskapitali kontrollib rohkem kui kolmandiku tööstust ja 50 suuremat panka, talle kuulub ka umbes 30. mln. Ha. Maad. b.)Tööjõu hõivatus põllumajanduses. Tööealiste osatähtsus üleüldiselt on 226784 inimest. Sellest u 14% on hõvatud põllumajandus, see teeb u 31750 inimest. Põllumajandusega on hõivatud suurem osa rahvastikust. c.) Põllumajandusliku tootmise vormid. Enamasti toodetakse Taime-ja loomakasvatus tooteid. d.)Valitsuse põllumajanduspoliitika. Argentiina valitusus mõjutab põllumajaduspoliitikat negatiivselt. Valitus võtab vastu seadusi, mis toob põllumajandusele kahju. Valitusus tõstab järjekindlalt ekspordi hinda(eriti sojaubadel), mis muudab ekspordi müümist raskemaks ja see omakorda mõjutab riigi sisemajndust
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950
kohta on 8570$, kirjaoskus on 10% , autode arv 1000 in. kohta on 250500. Argentina elatustase on kõrge. Argentinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata. Järvi on Argentinas vähe. Argentina on föderatiivne vabariik, mis saavutas iseseisvuse 1816 aasta 9. juulil. Tööealiste osatähtsus riigis on 226784 inimest ja rahvastiku tüüp on vananev. Iive on 0.98% Keskmine eluiga 75.91 aastat. Majandus Argentina on LadinaAmeerika arenenuima majandusega maid, annab üle viiendkiku Ladina Ameerkia tööstustoodangust. Argentina on spetsialiseerunud põllumajandus saaduste ja toiduainete tootmisele tööstulsikult arenenud riikide tarbeks. Et Argentina majandus on suures sõltuvuses välisturust, mõjutab teda märgatavalt maailmamajanduse olukord. 1981 aastal oli 12% tööhõivelisest rahvastikust tööta ja välisvõlg ulatus 34 mrd. $ni. Väliskapital kontrollib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid