50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MilkChocolate
Õppematerjali autor
õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa- alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Tuntumad maakunsti esindajad Walter de Maria Andy Goldsworthy “Välguväli" Kehakunst kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Keha paljastamine polnud enam šokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti tunnused Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised talitlused.
kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. 1950.aastate lõpus ja 1960.aastate alguses mitmed Ameerika kunstnikud (nt. Andy Warhol) hakkasid kasutama „koomiksi tehnikat“, Lichtenstein ka nendega koos. Roy Lichtensteini jaoks oli töö „Look Mickey“ sild abstraktse ekspressionismi ja popkunsti vahel, see oli tema esimene katsetus sellises stiilis töö valmistamisel. Eelnvalt oli ta viljelenud „comic stip“ popkunsti, selline „Look Mickey“ katsetus oli jällegi väike samm eelnevast tööst edasi. „Look Mickey“ nagu ka mõned teised Roy Lichtensteini
Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, readymade, installatsioon Eestis olid tuntuimad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts. Popkunstnikud Inglismaa popkunstnikud · Richard Hamilton · Peter Blake · Edouardo Paolozzi · Peter Phillips · Ronald B. Kitaj · David Hockney · Allen Jones USA popkunstnikud · Jim Dine · Andy Warhol · Roy Lichtenstein · Tom Wesselmann · James Rosenquist · Claes Oldenburg · Richard Lindner · Mel Ramos · Marisol Escobar · Edward Kienholz · George Segal · Robert Indiana OPKUNST (1950ndate lõpp 1960ndad) Opkunst, ka optiline kunst on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USAs ja LääneEuroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstivorm, milles enamasti
Renessanss- 15- 17.saj - Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt.
Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, ready-made, installatsioon. (Vikipeedia 2013) Popkunsti tuntuim tegelane oli Andy Warhol (1928-1987), kes alustas oma karjääri tarbekunstnikuna. Oma töödes rühutas ta masinlikkust, standardsust, isikupärasust. Tema teosed kujutavad kommentaarideta objekte. Ta on tegelenud ka filmikunstiga. Tuntuim teos on ,,Campelli supipurk". 5.4. Sport Kuigi ameeriklastel on väga olulosel kohal toit, hindavad nad ka sporti. Palju tegeletakse kergejõustikuga. Selles vallas on tuntumad tegijad sprinter Bolt, kes on
Kustutatud de Kooning. 1953 Popkunst USA- s. 50.aastate lõpp-60.algus .Ameerika popikunstnikel kujunes välja väga tugev isikupärane stiil. See seisnes tahvelmaalide sageli tohututes mõõtmetes ja ka tehnikate ning ebatavaliste materjalide kasutamises. * Kõige enam kasutasid laiadele massidele mõjuvaid kujundeid Andy Warhol, Roy Lichtenstein , Oldenburg ja James Rosenquist. R. Mutt [Marcel Duchamp]. Fontään. Ready- made, 1917 (Alfred Stieglitzi foto) Richard Hamilton Mis on see, mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii külgetõmbavaks. Kollaaž, 1956 Inglise kunstniku Hamiltoni irooniline kommentaar USA tarbijakultuurile andis kunstinähtusele nime.
1.impressionism ja moodne maailma IMPRESSIONISM 1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista. Ka visati värvikarbist must
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid