Analoogelektroonika CE võimendi disain 2 (0)

Eesti Maaülikool - Füüsika - Analoogelektroonika

1 Hindamata

Lõik failist

E.V.
000
VÕIMENDI DISAIN

Au = 110 Rs = 5300R β = 100 ω = 100 s-1

RS = hie= 5300R
Ib = 25mV/hie =0,025/5300 = 0,0047mA
Ik = Ib β = 0,0047*100 = 0,47mA
UCC = Au/20 = 110/20 = 5,5V
Uk = Ucc/2 = 2,75V
Rk = Uk/Ik =2,75/0,47mA = 5851 = 5,9k
Ue = Uk/10 = 2,27/10 = 0,23V
Re = Ue/Ik = 0,23/0,47mA = 489 = 490R
Ub = Ue + Ube = 0,23 + 0,7 = 0,93V
RT = (β*Re*hie)1/2 = (100*490*5300)1/2 = 16115 = 16k
UT = Ib*RT + Ube + Ik*Re = 0,0047mA*16k + 0,7 + 0,47mA*490 = 0,0752 + 0,7 + 0,2303 = 1V
R1 = Ucc/UT*RT = 5,5/1*16k = 88k
R2 = RT/(1-UT/Ucc) = 16k/(1-1/5,5) = 19555 = 20k
Ce = 10/(ω*Re) = 10/(100*490) = 204 = 200uF
Cs = 1/(ω*hie) = 1/(100*5300) = 1,89u = 2uF
Cv = 1/(ω*Rk) = 1/(100*5,9k) = 1,69u = 2uF

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Analoogelektroonika CE võimendi disain 2 #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

egert000 Õppematerjali autor

Analoogelektroonika ühise emitteriga bipolaar NPN transistoril baseeruva võimendi disain.

Analoog elektroonika võimendi disain emitter transistor npn emü tehnotroonika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Shpora

1. . . , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . 7. ,

Elektroonika

doc

Elektroonika

4. Kuhjaga baasivoolu. trans kommutaatori rollis. Baasi ahelas ballast tak. 1)Sulgemispinge UBEs=Usiss-IKoRb<0. 2)Küllastus: Ik=BstIB+(1+Bst)IKoE Trans täielikult avatud Ik=(Ek-Uke)/Rk, kui UKE=0- >IBpiir=Ik/Bst->Ek/BstRk. Alati IB võimendi OV põhjal 4. MS-struktuur 5. Dekooder Pilet 2. 1. Bipolaarne transistor 2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet? 3. Schmitt i trigger OV baasil 4. K-MOP loogika 5. Multiplekser 1. Juhtimine vooluga. Kasutusel mõlema märgiga laengukandjad; 3-kihiline 2x pn siire. pnp(augud)-nool emitterist sisse npn(el-d)-nool välja. Otstarve:reguleerida Usis või Isis-ga läbivoolu. Kirchoff: Ie=Ik+Ib.ibik/100 BPT-l kolmekihiline struktuur, emitter saadab

Elektroonika

197

pdf

Elektroonika

................ 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimendamine. Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement.............. 60 5.2. Võimendusastmed bipolaartransistori baasil.......................................................................... 62 5.3. Võimendusastmed väljatransistoride baasil.........

Elektroonika ja it

doc

Elektroonika eksamiks

Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5

Elektroonika

pdf

Analoogelektroonika lülitused

- Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitterjärgija 6.2.3 ÜB-lülituses transistor 6.2.4 Transistori tööpunkt ja koormussirge 6.3 Võimendusastmete vaheline sidestus 6.3.1 RC-sidestus e

Elektroonika alused

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

.........................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28 4.1.Transistori ehitus.................................................................................................................................................... 28 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus......................................................................................................................... 28 4.3. Transistori tööpõhimõte..........................................................................................................................................29 4.4. Transistori kolm lülitust. ........................................................................................................................................

Elektroonika alused

114

doc

Elektroonika alused

........................................................................................................................................... 35 ........................................................................................................................................... 38 ................................................................................................................................................ 80 Mitmeastmelise võimendi korral...................................................................83 1. POOLJUHTIDE OMADUSI 1.1.Üldist Pooljuhtseadised ja nende kasutamine oli eelmise sajandi tehnilise revolutsiooni peasüüdlaseks. Nendeta ei oleks personaalarvuteid, mobiiltelefone ega palju muud sellist, mis tundub meile igapäevasena. Võime julgesti öelda , et ilma pooljuhtseadisteta ei oleks praegust infoühiskonda. Samal ajal tuleb meeles pidada , et pooljuhttehnika on poole sajandi jooksul läbinud

Elektriahelad ja elektroonika alused

615

doc

Europarlamenti kandideeriad

#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovi

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid