Siseehitus Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. Vaade peamise hauakambi sissepääsule. Läbipääsemiseks on tarvis laskuda küürakile või neljakäpukile. Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Selle hauakabri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn
pinnale. Tõenäoliselt pidid need kergendama surnud vaarao teekonda taevatähtede juurde. Püramiidis, aga ei olnud ainult 1 hauakamber, vaid kolm. Arvati Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Kolmas jube eelne valt mainitud , nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag
Samuti on teadlased jõudnud üksmeelele, et samal Giza platool asuv sfinks on kõrvalasuva, Chephreni püramiidi tellija-ehitaja nägu. Houdini mudel SISEEHITUS Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber. Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Selle hauakabri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas, nn
oleks põhja, teine lõunasse, kolmas itta ja neljas läände. · Üldlevinud teooria järgi väidetakse, et see oli vaarao hauakamber. See võibki nii olla, kuid on tähelepanuväärne, et ei siit ega ka teistest püramiididest pole kunagi ühtegi surnukeha leitud. · Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolme hauakambrit. · Esimene hauakamber raiuti kaljusse ca. 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 30 meetrit allpool maapinda ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgemas kohas 6,7 meetri. · Kolmas hauakamber on lõpetatud. Hauakamber asub 42 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõunapool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need kõik on
paat, mida võib ka vaadata sealsamas asuvas "Päikesepaadi-muuseumis."( Maailma imed 1999:126-127) Cheopsi püramiidi ehitati ligi 2,3 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist. Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolme hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse ca. 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 30 meetrit allpool maapinda ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgemas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks." Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkofaag. Suurest punakashallist graniidipangast sarkofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse. Hauakamber asub 42,3
kuulsaim palee : Versaille, Buckinghami palee. Selle sisse aga mahuks ristiusu suurim kirik Püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi püramiid on tõsiselt massiivne: ta ehitati rohkem kui 2.3 miljonist kiviplokist, millest oleks piisanud linna ehitamiseks sajale tuhandele inimesele. Teadlaste arvates ei hävitaks seda ka Hiroshimale visatud tuumapomm. Nagu ikka kombeks, on püramiidis kolm hauakambrit. Esimene asub 30 meetri sügavusel maapinnas. Selle mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3.5 meetrit. Nii see, kui ka teine hauakamber, mis asub 20 meetri sügavusel, on lõpetamata. Vahepeal nimetati seda ,,kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sakrofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool
(esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke), umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni, astmeid 203 SISEEHITUS: Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 5 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge.
Kuna viimati mainitud variandis pildikvaliteet oli väga halb, siis hilisemates videoadapterites oli selles loobutud. Kasutati 9 viiguga Sub D pistikut. EGA (Enhanced Graphic Adapter) - tutvustati IBM poolt 1984 aastal.- Lahutusvõime graafikatöös tõsteti 640x350 pikselini ja samaaegselt võis ekraanil esitada 16 värvust 64- st paletist. Tekstitöös paranes kvaliteet tunduvalt tänu palju suuremale märgimaatriksile (8x14 punkti). Võib lisada, et lahutusvõime 640x 350 pikselit vastab ligikaudu 64x47 dpi-le (dotch per inch- punktile tolli kohta). MCGA-(Multicolor Ggraphics Array) või (Memory Controller Gate Array)- Lubab MDA-le ja CGA- le sarnaseid või paremaid graafikavõimalusi, kuid jääb alla EGA-le ja VGA-le. Sarnaselt VGA-le kasutab analoog signaale. VGA (Video Graphic Array)- standard võeti kõigepealt (1987) kasutusele IBM arvutiseerias PS/2
annaabi.ee 
