tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad "Loodusõpetus" VI klass, II osa, Sirje Kaljula ja Hendrik Relve, Koolibri, 2005.
kikkis. Kõikidel koertel on hambarida ühesugune ning lõuad on sirged. Saba on koertel väga vajalik, sest see aitab hästi tasakaalu hoida ja tunnete vahendamiseks teiste koertega. (Clutton- Brock Koer) 1.2 Toitumine Koer sööb liha, juurvilja, leiba ja teisi toite. Koer võib süüa sama toitu, mis inimene. Koertele meeldib väga närida konti ja süüa liha, kondi närimine aitab koera luustiku tugevamaks teha ja vastupidavamaks. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.htm) 1.3 Tõud Terves maailmas on 400 tõugu. 4243 koera oli kantud Eesti Kennelliidu registrisse aastal 2007. 1.3.1 Saksa-lambakoer 1.3.2 Chow chow 1.3.3 Berni karjakoer 1.3.4 Bernhardiin 1.3.5 Alaska malamuut 1.3.6 Śoti terjer ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koer) 2. Haigused Koera levinumad haigused on hepatiit, katk, kennelköha, leptospiroos, marutaud, parvoviroos. 2.1 Hepatiit- ehk maksapõletik, hepatiidil ei esine kopsupõletiku. See haigus tuleb kontakti
mööda küla ja käskinud kõigil meestel pühapäeval mõisa tulla, kus nad saavad uued nimed, sest nad on nüüd priid. Nimi lastud igaühel ise valida. Nii küsinud mõisahärra lähima mehe käest, mis nime ta tahab saada, see süganud kukalt ja vastanud, et ei tea. Saanudki nimeks Eitea. Järgmine öelnud, et mida tema vana patune teab tahta, eks mõisahärra ise otsustab. Saanudki nimeks Patune. Kasutatud materjal · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8talu /kuidassaid.htm · http://merge.starman.ee/genea/pane kust.htm · http://www.virumaateataja.ee/147690 /kuidas-eestlased-perekonnanimed-sa id · http://www.ra.ee/et/kaokuld-kusnetso v-koivune/
järel lõi talurahvas vallavolikogu.19.sajandil talupere eluasemeks oli tavaliselt roo-või õlgkatusega suitsutare.Rehetuba kasutati kõige rohkem.Kõke vajaminevat valmistas pere ise. 7.Lisad 1.Uusaeg I. Ajalooõpik 8.klassile. Kolmas,ümbertöötatud trükk. 2.Jõgi, Liis. Eestlased 19.sajandi algul. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/19saj_eestlased.htm 3.Toomet,Tiia. Eesti talupoegade elu-olu. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/eestitalu.htm 4.Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-20-2.htm 5.Sarapuu, Jaak.Talupoja elu. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/talupoja.htm
inimene ikka ise tegema. Sünne Valtri 3. Eestil on kombeks üks president korraga. Lennart Meri KÕNEKÄÄNUD 1. Punane kukk katusel 2. Hammast ihuma 3. Tal on pikad näpud 1. Tulekahju 2. Teise peale viha kandma 3. Varastab LAULUPAROODIA https://www.youtube.com/watch?v=eMsKRnhcB9Y https://www.youtube.com/watch?v=pib40Quqdwc KAASUTATUD MATERJAL http://www.folklore.ee/Sonamang/ https://tsitaadid.ee/topic/eesti-tsitaadid?page=1 https:// www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/algkl_emak_olumpiaadiks_ ettevalm_konekaanud_merikerahtma.htm https://www.youtube.com/watch?v=eMsKRnhcB9Y https://www.youtube.com/watch?v=pib40Quqdwc https://www.google.ee/search?q=smile&rlz=1C1GCEU_etEE83 1EE831&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj29M7eqJDhA hUr4aYKHWbSCdwQ_AUIDigB&biw=1920&bih=969#imgrc=bTbvgfay 8NeF0M : TÄNAN KUULAMAST!
Vihmaussid Referaat Tallinn 2008 Ehitus Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline nung mõlemast otsast ahenev keha. Keskmise pikkusega vihmaussi (~15cm) kehas on kuni 180 lüli. Neil puudub pea, silmad, kõrvad ning ning nende keha on kaetud õhukese, limanäärmerikka nahaga. Nende kehapind tundub karedana, kuna iga lüli koosneb kaheksast pisikesest harjast. Neid tunneb vaid vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele. Nende peaaju paikneb suuõõne kohal. Veel tähtsam on neile kõhtmine aju, neid mööda jookseb häire, kui on vaja ennast ohu eest kaitsta ehk kokku tõmbuda. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustund...
aga seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Seega muld on eluliselt tähtis "asi" elus. 8 KASUTATUD KIRJANDUS: 1) Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Korolin "Loodusõpetuse õpik 5. klassile" lk. 81-84, 89-91 2) Loodusõpetuse vihik 3) Tallinna kirjastus Valgus "ENE" köide nr. 2 lk. 196 4) http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/muld2.htm 5) http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/muld.htm 6) http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/ (muldl_374hikonspekt).pdf 7) http://www.envir.ee/rapinapolder/dokumendid/Mullastik.pdf 8) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel839_818.html 9) http://216.239.59.104/search? q=cache:OrXfTEBc4ZcJ:www.piritamg.tln.edu.ee/doc/materjale/ MULD.ppt+MULLALOOMAD&hl=et&ct=clnk&cd=6&gl=ee 10) http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_eini ke
KOKKUVÕTE Minu jaoks oli kõige huvitavam info maalamba kohta. Ning varem ma ei teadnud et lamba villaehitus nii keeruline on. Oli huvitav. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti maalammas - http://www.maalammas.ee/index_main.php Eesti valgepealine lammas - http://www.etll.ee/?Lambad_ja_kitsed Eesti tumedapealine lammas - http://www.etll.ee/?Lambad_ja_kitsed Meriinolammas - http://www.lambanahk.ee/01/06/ www.google.ee Lammastes üldiselt http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/lammas.htm Lammaste vill - http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/?Villkarvade_liigid 9
Alaskal on ka eriline ajalugu, eriti seoses sealse kullapalavikuga ja Alaska ostmisega. Tänu sellel referaadile sain ma teada rohkem Alaska ajaloost, et Alaska pole koguaeg olnud USA osariik, vaid USA ostis selle Venemaalt leivapätsi hinnaga. Kunagi sooviksin ka mina sinna minna, sest seal on ilus loodust, kelgukoerad ja rohkelt lund. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Kirjalikud allikad: http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mehine.htm http://www.ekspress.ee/viewdoc/C9440FF7224775E8C2256C3700411D77 http://web.zone.ee/alaskakelgukoerad/TOUTUTVUSTUS.html http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr27/alaska.htm Kasutatud kirjandus (teatmeteosed) : ,,ENE 1" Talinn Kirjastus Valgus, 1985. Lk. 127 ,,Ameerika Ühendriigid" Kuningas, Tiit. Kirjastus Ilo, 2001. Lk. 89-90 13 LISAD Lisa 1. Alaska kaart 14
Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena. Karjäärielupaikade hooldamine. Väikeveekogude taastamine ja rajamine: 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Asurkondade elujõulisuse tõstmine Toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine. Allikad: http://tammelill.blogspot.com/p/kontrolltoo-ussid.html www.scribd.com/doc/75486298/zooloogia-kokkuv6te http://et.wikipedia.org/ http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/vihmauss.htm http://aedjakodu.tarbija24.ee/420534/vihmauss-on-aedniku-sober/ http://www.green-pik.eu/et/knowledgebase/20-vihmaussid-ehk-vermikoloogia http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=19&cts=1331725481057&ved=0CFwQFjAIOAo&url=h ttp%3A%2F%2Fpmk.agri.ee%2Ffiles%2Ff341%2FM%2520Ivask %25202010.ppt&ei=CoRgT7rSNqOe0QWTjKChBw&usg=AFQjCNE04ytIwMccYf028VRDcFwF _w9jJQ&sig2=-8H7TriqOuuHkK4j8S9hlw http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/biomultifarious/species/invertebrates www.miksike
annaabi.ee 
