manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus selliselt, et jääkrõhk oleks 20-30 mmHg võrra suurem rõhust, mille all aine toatemperatuuril keeb (benseen~80mmHg, tolueen~20mmHg). Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis
liivakotti peab peal hoidma 4t.Mannustatud määratud ravimid. 4tunni jooksul pidev patsienti jälgimine(verejooksu oht). Kell 16.00 eemaldatud perifeerne veenikanüül. Patsient järgmisel päeval läheb operatsioonile, patsient vestles anestesioloogiga ja kirurgiga. Räägitud patsiendile narkoosi järgsetest tüsistustes ja hingamisharjutuste vajalikusest. Kell 17.00 mannustatud T.Ramipril 5mg Kell 18.00 mõõdetud vererõhk 150/80mmHg. 20.04.2011 7.30- mõõdetud vererõhk 127/81mmHg, pulss 82x/min, kehatemperatuur 36,4C. Kell 9.00 on patsiendil plaaniline operatsioon, enne seda küsitud kas patsient on ikka söömata joomata, eemaldatud hambaproteesid ja teostatud suuhügieen, palutud patsiendil tühjendata põit.Kell 8.00 paigaldatud veenikanüül paremale käele. Kell 14.00 patsient saabus intensiivravi palatisse, kus tal jälgiti elulised näitajad ja mannustati määratud ravimid. Õhtul kuell 18
Vererõhk Kordamisküsimuste vastused: 1. Keskmine arteriaalne vererõhk oleneb peamiselt südame minutimahust ja perifeersete veresoonte takistusest, pulsirõhk sõltub südame löögimahust ja arterite venitatavusest. 2. Süstoolse vererõhu optimaalne väärtus on kuni 120mmHg, normaalseks loetakse kuni 130mmHg ninga kõrge vererõhu korral on selle väärtus üle 140mmHg. Diastoolse vererõhu optimaalseks väärtuseks on kuni 80mmHg, normaalseks kuni 85mmHg ning hüpertoonia korral on see üle 90mmHg. Vananemisega tõuseb süstoolne vererõhk suhteliselt rohkem kui diastoolne. Mõlemad põhjustatud veresoonte elastsuse kahanemisest. Naistel on vererõhk 50-nda elueani üldiselt madalam, üle selle aga kõrgem, kui samasse vanuserühma kuuluvatel meestel. 3. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe. 4. Vererõhu mõõtmisel Riva-Rocci järgi kasutatakse elavhõbemanomeetrit
04.2015. 29.04.2015. ja postop OP 1. postoperatiivne 5. postoperatiivne 8. postoperatiivne päev päev päev päev Kehatempera 7.00: 36,7°C 7.00: 36,5°C 7.00: 36,3°C 7.00: 36,2°C tuur 20.00: 36,6°C 20.00: 36,8°C 20.00: 36,9°C 20.00: 36,4°C Vererõhk 8.00: 8.00: 110/85mmHg 8.00: 8.00: 120/80mmHg 100/70mmHg 20.00: 120/85mmHg 120/85mmHg 20.00: 20.00: 120/90 128/90mmHg mmHg Pulss (8.00) 88x’ 86x’ 88x’ 84x’ SpO2 (8.00) 92% 95% 96% 95% Toit Hommikul Sõi 3 korda päevas
Südame minutimaht- ver maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja 1 minuti jooksul Südame löögimaht- kogus, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse Südame löögisagedus- on sagedus, mitu korda süda minutis lööb EKG- eletrokardiogramm Tahhükardia- südamelöögisagedus üle 100 Pradükardia- löögisagedus alla 70. Vererõhk on arteriaalne rõhk, mis avaldub artertite seinale Normaalne vererõhk on 120/80mmHG Pulsisagedus on arterite rütmiline lainenemine, mis tingitud südame tööst, Sõltub veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tegevusest, Pulssi saab palapteerida randmelt, küünarvarrelt, kaelalt, kumebest, põlveõndlast
väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas?) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv närvikeskus(vasomotoorne), eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu
koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas?) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv närvikeskus(vasomotoorne), eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem
58.Mis on vedeliku voolutugevus? Mis on voolamistakistus? I=delta Q/delta t. Voolutugevus ja voolamistakistus muutuvad sõltuvalt raadiuse neljandast astmest : I~r 4 , R=1/ r4 . Kui veresoone raadus suureneb kahekordseks, siis vastav voolutugevus suureneb 16 korda ja takistus väheneb 16 korda. 59.Kuidas jaotub vererõhk veresoontes? Aort-100mmHg, arter-95mmHg, arteriool-70-35, kapillaar-35-15, väga väikesed veenid-15-10, suured veenid-10 ja vähem. Distoli ajal langeb rõhk aordis umbes 80mmHg-ni, kopsuarteris 8mmHg-ni. 60.Võrdle verekiirust veresoontes. Aordis on väljutusfaasil voolu lineaarkiirus 1m/s ja keskmine kiirus on 0,7 m/s. Siin on ületatud kiiruse kriitiline väärtus ja voolamine on turbulentne. Aort-0,2 m/s, arter-0,1-0,05, arteriool-0,002-0,003, kapillaar-0,003 cm/s, väga väikesed veenid-0,5-1,0 cm/s, suured veenid-5-10, õõnesveenid-10-16. 61.Mida nimetatakse hüdrauliliseks takistuseks?
Vatsakestesisene rõhu tõus põhjustab vere liikumise kodade suunas,atrioventikulaarklapid sulguvad takistades vere tagasivoolu kodadesse. Sulgumisega kaasneb esimese südametooni teke. Pärast atrioventikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb rõhk vatsakestesiseselt järsult, maht ei muutu. Nim.isomeetrilise kontraktsiooni faasiks. 0,05seki. Kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis, 80mmHg ja paremas vatsakeses on rõhk suurem rõhust kopsuarteris 8mmHg, avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse aorti ja kopsuarterisse.Vere väljutusfaas 0,25seki. Süstol kokku kestab 0,35 seki. Puhkeolekus paisatakse ühe süstoliga kuni 80ml verd,mida nim.südame löögimahuks. Pärast väljutusfaasi lõppu vatsakestesse jäävat mahtu nim lõppsüstoolseks mahuks.e.jääkmahuks. Arvutatakse kuni löögisagedus 70x/min ja maht 70ml= 70*70=4900ml, e. südame minutimaht Q.
tuleneb südametegevuse faasidest. Arterites eristatakse maksimaalset ehk süstoolset ning minimaalset ehk diastoolset vererõhku. Vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutab vererõhk suurima väärtuse, mida selle tõttu nimetatakse maksimaalseks ehk süstoolseks rõhuks (~120 mmHg) Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse ehk diastoolse rõhu tasemele (~80mmHg). Aineid kantakse verest koerakkudeni ja koerakkudest verre mitmel erineval teel. Eristatavad transpordiviisid on: ainete veresoonesisene konvektiivne transport, ainete transport läbi veresoona seina ja interstiitsiumi, kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu. Vere ja kudede vahel toimuva ainete vahetuse tsooniks on kapillaarid ja postkapillaarsed veenulid. Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni ja filtratsiooni teel
annaabi.ee 
