Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

8.klassi iseseisevtöö - sarnased materjalid

metall, baarium, neoon, broom, baariumi, broomi, stes, aatommass, heelium, mitt, hmas, rgine, kvartsliiv, sulamistemperatuur, karbonaat, sulfaat, koostisosa, hendid, rvuse, hineb, rgised, nast, tavalisel, pliid, merevees, imbu, kristallid, kuumutatud, vedelat, physic, avastasid, ramsay, taimedest, steemideshnoloogias, asbestoos, villas, hjustab, sida
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides

Keemia alused
41 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat metallid

Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on

Keemia
100 allalaadimist
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

praktiliselt lahustumtu BaSO4). CaCl2--kaltsiumkloriid--õhu kuivatamiseks eksikaatoris; AgCl--hõbekloriid-- valgustundlikkuse tõttu kasutatakse fotopaberite valmistamisel; KClO3--kaaliumkloraat--kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel; Ca(ClO)2--kaltsiumhüpoklorit--kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina. FLUOR (F), BROOM (Br), JOOD (I) Fluor (F:1s22s22p5) on helekollase värvusega, õhust veidi raskem, terava lõhnaga väga mürgine gaas. Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. Toatemperatuuril ühineb ta vesinikuga plahvatusega juba pimedas: H2+F2=2HF HF vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. Viimane on nõrk hape, kuid väga mürgine ja sööbiv. HF söövitab isegi klaasi. HF sooli nimetatakse fluoriidideks. Vesiniksideme olemasolu tõttu võib ühealuseline vesinik

Keemia
151 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

hoopis erinevad omadused. Näiteks on puhas alumiinium väga pehme. Lahustades väikse hulka vaske ja teisi elemente, saadakse vintske kerge sulam, mida nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on eriti kerge, aga väga tugev, nii et seda kasutatakse lennukite kerede ja tiibade valmistamisel. Nagu teistel lahuse tüüpidel, nii on ka tahketel lahustel piirid, kui palju lahustuvat ainet võib seal lahustada. Näiteks on puhas raud pehme, plastiline metall. Lahustades väikse hulga vesinikku sulas rauas, saame terase, mis on palju tugevam. Süsiniku aatomid on hajutatud ühtlaselt üle kogu tahke lahuse. Raud võib lahustada kuni 0,4 protsenti süsinikku. Lisades rohkem süsinikku, saame tulemuseks väiksed raudkarbiidi kämbud, mis teevad terase hapraks. ORGAANILISED JA ANORGAANILISED AINED ORGAANILISED AINED · inimorganismis on ülekaalus orgaanilised ained. · organismi kuuluvad keemilised elemendid jaotuvad makro - ja mikroelementideks

Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vask plii raud tsink

See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga ­ valgevask ehk messing ­ on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm. Vask on hea elektrijuht. Elektrijuhtivuselt ületab teda ainult hõbe.

Keemia
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis on metallid ?

Kuumutatult saab metalle kergesti valtsida ja venitada ning sepistada nendest vajaliku kujuga esemeid. Üks plastilisemaid metalle on puhas kuld.Metallid on head soojusjuhid. Metallide hea elektrijuhtivus võimaldab nendest valmistada elektrijuhtmeid ja- kontakte. Primad elektrijuhid on hõbe ja vask. Samuti on nad parimad soojusjuhid. Head soojus- ja elektrijuhid on ka alumiinium ja kuld. Füüsikalised omadused Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Madalaima sulamistemp. metall on elavhõbe (-39*C). Madal sulamistemp. metallide hulka kuuluvad ka leelismetallid. Argielu tähtsamatest metallidest sulavad suhteliselt madalal temp. tina ja tsink ning mõnevõrra kõrgemal alumiinium. Raud kuulub kõrge sulamistemp. metallide hulka(1538*C). Kõrgeim sulamistemp. on volframil. Metalli tihedus ón seda väiksem, mida väiksem on selle aatommass ja suurem aatomiraadius. Metalle ja metalli sulameid, mille tihedus on väiksem kui 5g/cm3, nim. tehnikas kergmetallideks.

Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Väärismetallid

Paide Ühisgümnaasium Väärismetallid Referaat Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium

Keemia
52 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keemia alused KT3

(plahvatusohtlikeks rakendusteks). Magneesium : · Metallilist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. ­ Keemilise redutseerimise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200 ºC juures reageerima raua ja räni sulamiga. ­ Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH)2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. · Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. ­ Tema sulamid seevastu on sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode juures. · Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. ­ Põlevat magneesiumi ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. Kaltsium, baarium :

Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

orgaaniliste ainete tootmisel, energeetikas ­ oksüdeerumisel eraldub palju energiat ja ei saasta loodust ning on Maal palju. Vabanev energia muudetakse kütuselemendis elektrenergiaks, ühel elektroodil oksüdeerub vesinik, teisel elektroodil redutseerib hapnik, saadusena tekib vesi. Halogeenid Omadused · On VII A rühma elemendid · Flour, kloor, broom, jood kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, · Nende iseloomulikumad ühendid on halogeniidid. · Suure reaktsioonivõime tõttu ei leidu looduses lihtainena vaid mitmete ühenditena. · Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest ­ Hal2 kus o-a on -I · Lihtained madala keemistemperatuuriga · Tugevalt mürgised. · Tahke jood sublimeerub kuumutamisel( aurustuda ilma et tekiks vedelat olekut)

Keemia
133 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Enim levinud metallid ja metallide saamine

Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2 Keskm. aktiivsusega metallid reag. veeauruga, tekivad oksiid ja H 2 Zn+H2O=ZnO+H2 Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega Reageerimine hapetega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest(v.a.HNO 3 ja kontsentreeritud H2SO4) vesiniku välja: Zn+2HCl=ZnCl2+H2 Reageerimine sooladega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall: Zn+CuCl2=ZnCl2+Cu Erandid:Väga aktiivsed metallid(mis reageerivad külma veega) eelistatult reageerivad soola vesilahuses oleva veega, tekitades leelise ja vesiniku ning tekkinud leelis reageerib edasi soolaga: 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl2=Cu(OH)2+2NaCl Metallide saamine. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide ühendeid, nimetatakse metallimaakideks.

Keemia
132 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

Biotoime: Kõik LM (peale Fr) on eraldatud 19. sajandil. Osa neist (K,Na) on tavalised, kõikjal looduses väga levinud elemendid. Lihtainena on nad kõik väga aktiivsed (kõige aktiivsemad metallid üldse), säilitatakse org. lahustite kihi all, parafiinis või inertgaasi atmosfääris. Metallide pingereas kõige vasakpoolsemad. Järjestus: Li, Cs, Rb, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Be Seega üldse kõige negatiivsema elektroodipotentsiaaliga H suhtes – Li(-3,0 V). Kõige vähemaktiivne metall – Au. Vähemalt 3 kõige kergemat LM (Li, Na, K) on eluslooduses väga olulise tähtsusega, organismide vältimatud koostisosad (Li biol. funktsioon pole päris selge) Na, K – väga olulised kõigi rakkude elutegevuses. Li – väga mitmekülgne biotoime, kuid tema eluline tähtsus tõestati alles 1980.a. Suuremates kogustes mürgine, mõjub ka psüühikale (Li 2CO3 kasutatakse vaimuhaiguste raviks). Rb ja Cs osa eluprotsessides pole selge. Na ja K

Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemiliste elementide nimetuste saamislood

Milliseid elemente tunti antiikajal ja keskajal? Mõne nädala eest rääkisime, et kreeklased pidasid oluliseks nelja algelementi: maad, tuld, õhku ja vett. Aristoteles süstematiseeris eelnevad teadmised ning lisaks viienda elemendi: eetri. Keskajal ja uusaja hakul tegutsenud alkeemikud pidasid algelementide tulemusena kehas esinevateks printsiipideks väävlit, elavhõbedat ja hiljem ka soola, millest olevat võimalik erinevates vahekordades teisigi elemente, näiteks metall, valmistada. Üldiselt tunti antiikajal ja alkeemia perioodil seitset metallilist elementi. Need olid: kuld, vask, hõbe, elavhõbe, tina, raud, plii. Mittemetallidest oldi tutvust tehtud väävli ja süsinikuga. Kui kaugele on jõutud elementide avastamisega tänapäevaks? Teaduse arenguga kasvas kiiresti ka elementide arv. 1789. aastal avaldas prantsuse keemik Antoine Lavoisier esimese tänapäevase keemiliste elementide loendi, mis sisaldas 33 elementi

Keemia ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus 7,87 g/cm3 · sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi · hea korrosioonikindlus Raud looduses · sisalduselt maakoores neljandal kohal · kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused · hõbevalge · keskmise kõvadusega metall · plastiline · hea soojus- ja elektrijuht · keskmise aktiivsusega metall · reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) · leelistega ei reageeri Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) Rauasulamid: teras (kuni 2% C), malm (2-5% C), roostevabateras (lisandiks Cr) Süsinik C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele, vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad.

Rakenduskeemia
40 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Metallid

RÜHMAS ülevalt alla, elektronkihtide lisandumisega aatomiraadius suureneb ja seda kergemini loovutatakse väliskihi elektrone. PERIOODIS paremalt vasakule, kuna aatomiraadius kasvab ja tuumalaeng väheneb seetõttu hoitakse väliskihi elektrone nõrgemini kinni Keemilised omadused: Kuna loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone ja nende oksüdatsiooniaste suureneb on nad redutseerijad. Reageerimine: · hapnikuga 2Ca + O2 = 2CaO metall oksüdeerub, tekib oksiid leelismetallid tormiliselt keskmised vähemaktiivselt, väärismetallid peaaegu mitte · hapetega Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 tekib sool, eraldub vesinik leelismetallid tormiliselt keskmised mõõduka kiirusega väärismetallid ei reageeri · veega Na + H2O = NaOH + H2 tekib leelis, eraldub vesinik leelismetallid tormiliselt keskmised veega ei reageeri, kuumutamisel reageerivad veeauruga

Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Plii

Koostis / struktuur : Element plii (Plumbum, Pb), tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused : Sinakas-valkjas pehme (kõvadus 1,5) raske (tihedus 11340 kg/m3) metall. Sulamistemperatuur 327.46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Saamine : Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed

Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ag, Cd, Ts

Tartu Kivilinna Gümnaasium Ag,Cd,Ts Tartu 2008 Sisukord Kaadmium (Cd) 3 Tsink (Zn) 5 Elavhõbe(Ag) 7 2 Kaadmium-nimi ja selle saamis ajalugu Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall, mis on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi koht: Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817. aastal Saksamaal. Kaadmium looduses · Looduses esineb kaadmium maagis koos tsingi, plii ja vasega. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3

Keemia
26 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas – st, et neutraalse aatomi elektronkihi kogulaeng peaks olema sama, jagunedes vastavalt ehitusele ära elektronkihtidele, pidades silmas, et 1. elektronkihil võib olla kuni 2 elektroni, 2. kihil kuni 8 elektroni, 3. kihil kuni 18 elektroni ja 4. kihil kuni 32 elektroni. Näidis elektronskeemist kõrvaloleval joonisel. Iga keemilise elemendi lahtris on lisaks elemendi tähisele üldjuhul aatomnumber ja aatommass, aga vahel on märgitud ka elektronegatiivsus, väliselektronkihi konfiguratsioon jms. Tuumalaengu Aatomiraadiuse Metalliliste omaduste Mittemetalliliste kasvamine kasvamine tugevnemine omaduste tugevnemine  perioodis  perioodis  perioodis  perioodis

Rakenduskeemia
46 allalaadimist
thumbnail
2
docx

KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID)

KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) MITTEMETALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse eesti keeles ladinakeelne nimetus keemilises valemis Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor Lämmastik Nitrogenium N enn Räni Silicium Si siliitsium Süsinik Carboneum C tsee Vesinik Hydrogenium H haa

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
20
docx

EMÜ keemia eksami kordamsiküsimused

Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus 7,87 g/cm3• sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi• hea korrosioonikindlus Raud looduses• sisalduselt maakoores neljandal kohal• kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused• hõbevalge• keskmise kõvadusega metall • plastiline• hea soojus- ja elektrijuht• keskmise aktiivsusega metall• reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke)• leelistega ei reageeri Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) Rauasulamid: teras (kuni 2% C), malm (2-5% C), roostevabateras (lisandiks Cr) Süsinik C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele, vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad.

Keemia
51 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Leelismetallid

Leelismetallid, naatrium Leelismetallid asuvad IA rühmas. Leelismetallid kui aktiivseimad metallid loovutavad kergesti aatomi väliselt kihilt ainsa elektroni. Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium, tseesium, frantsium. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi

Keemia
108 allalaadimist
thumbnail
3
doc

p-METALLID. ALUMIINIUM

p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit ­ põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega.

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10 keemilist elementi

Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja

Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

911 °C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesen- keskel; datuks ja temperatuuril 1392 °C tagasi ruumkesen- d) põhitahkkesendatud ­ lisaks võreelemendi datuks. tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. Eri kristallivõre tüüpides võib paikneda enam Metall ­ mittemetall aatomeid kui neid mahub kristallivõre sõlmpunkti- desse. Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubi- Metallid on ained, millel on tahkes olekus line või heksagonaalne kristallivõre: iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning - ruumkesendatud kuupvõre: Cr, Fe, Mn, Mo,

334 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keemia materjali lühikonspekt

Tuuma mass võrdub tuumaosakeste arvuga ehk massiarvuga A · Prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks(Z),mis kajastub ka perioodilissüsteemis. 6. 1) alumiinium Al 9) kaalium K 17) raud Fe 25) väävel S 2) elavhõbe Hg 10) kaltsium Ca 18) räni Si 3) fluor F 11) kloor Cl 19) plii Pb 4) fosfor P 12) kuld Au 20) süsinik C 5) hapnik O 13) lämmastik N 21) tina Sn 6) heelium He 14) magneesium Mg 22) tsink Zn 7) hõbe Ag 15) neoon Ne 23) vask Cu 8) jood I 16) naatrium Na 24) vesinik H 7. Perioodilisustabeli koostamise aluseks on kaks põhimõtet: 1) keemilised elemendid reastatakse tuumalaengu kasvu järgi 2) elemendid rühmitatakse sarnaste keemiliste omaduste põhjal. horisantaalsed read ehk perioodid; vertikaalsed tulbad ehk rühmad Perioode on 7. Elementide rühmi on tabelis 18

Keemia
59 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Plii referaat

1. Aine......................................3 2. Ajalugu.................................4 - 5 3. Levimine..............................6 4. Omadused............................6 - 7 5. Ühendid................................8 - 9 6. Kasutamine..........................9 7. Biotoime..............................10 8. Kautatud kirjandus..............11 Plii. Plumbum. Pb Plii (seatina, sümbol Pb) ·IV A rühma metall ·järjekorranumbriga 82 ·oksüdatsiooniastmed ühendites II ja IV ·sisaldus maakoores 14 ppm ·metallide pingeras asub vagetult enne vesinikku · Aatom ·82 elektroni ·6 elektronkihti 1kihil 2 elektroni 2kihil 8 elektroni 3kihil 18 elektroni 4kihil 32 elektroni 5kihil 18 elektroni 6kihil 4 elektroni ·82 prootonit ·125 neutronit · 3

Keemia
67 allalaadimist
thumbnail
20
docx

KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE

...............17 6KOKKUVÕTTEKS....................................................................................................18 7KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................20 1 SISSEJUHATUS ,,Kõik ühendid on mürgised. Pole olemas ainet, mis poleks mürk. Õige doos eristab mürki ja ravimit." (Paracelsus, 1493-154) Valisin oma keskkonnaohtliku aine peategelaseks elavhõbeda, kuna see metall on oma eripära tõttu mulle lapsest saadik huvi pakkunud. Samuti ei aima inimesed enamasti kus kõikjal võime me elavhõbedaga kokku puutuda. Kuidas käitub elavhõbe ja kuidas meie peaks selle ainega käituma? Mida teha kui puruneb vana elavhõbedaga kraadiklaas? Samuti heidame pilgu elavhõbeda ajaloole ja sellega seotud sündmustele. Loodan järgneva tööga harida nii lugejat kui ka ennast. 2 ELAVHÕBE Joonis 1.

Keskkonnakeemia
4 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

2. keskmised ­ H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad ­ H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised ­ HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised ­ H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed ­ H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed ­ HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik (vt. pingerida) (va. HNO3 ja konts. H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon) 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet) N: SO3 + H2O = H2SO4 2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5

Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat N2O5 di lämmastik penta oksiid Ba(OH)2 hüdro oks. baarium hüdro oks. HBr hape, vesinik bromiid hape Aatomi ehitus Aatomi keskel asub tuum, tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest. (tuuma laeng) ja laenguta neotronitest. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kihtidel elektronid (need on neg laenguga) Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number Page 3 Elektronide kihtide arv = perioodi numbriga

Keemia
509 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Iseseisev töö keemias - Anorgaaniline keemia

Teistsuguse värvusega on kuld(kollane) ja vask(punane). Plastilisus: enamik metalle on plastilised: välisjõudude mõjul võib muuta nende kuju ja see kuju säilib ka pärast jõu mõju lakkamist. Plastilisuse tõttu saab neid sepistada, valtsida õhukesteks lehtedeks ja tõmmata traadiks. Elektri-ja soojusjuhtivus: suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-ja soojusjuhid. Kõvadus: metallid on erineva kõvadusega. Kõige kõvem metall on kroom, millega võib lõigata isegi klaasi. Ka volfram ja mangaan on kõvad metallid. Leelismetallid kaalium ja naatrium on niivõrd pehmed, et neid saab noaga lõigata. Tihedus: enamik metalle on veest raskemad. Erandiks on osa leelismetalle( Li, Na, K). Sulamistemperatuur: kõik metallid peale elavhõbeda on tavatingimustes tahked. Elavhõbeda sulamistemperatuur on -38,9°C, kõige kõrgema sulamistemperatuuriga metallil volframil aga 3410°C. 6

Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mateeria, ained, materjalid

Heterogeenne segu segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, 3) suhteliselt tugev koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks 4) odav; graniit 5) optiliselt läbipaistev; Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, 6) toodetav erinevates värvitoonides. ehitusmaterjalid. Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). 9. Materjalide struktuur (mikro-, makro). 16. Komposiitide mõiste, näited. n Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro n Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). ning makrostruktuurist. n Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. n Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur

Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Metallide pigerida, metallide keemilised ja füüsikalised omadused

Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur ­ metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC, Cu - 1085ºC, Fe - 1538ºC, W - 3422ºC. Metallide füüsikalised omadused: · Sarnased: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on palstilised, hõbehalli värvi (va. Kuld, vask). · Erinevad:

Keemia
74 allalaadimist
thumbnail
29
rtf

Konspekt

Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = p arv = e koguarv elektronkattes Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = e arv väliskihil = maksimaalne o.-a. B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv (seega n arv = ümmardatud aatommass ­ aatomnumber) Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele: Elektronskeemi koostamiseks: Kirjutame elemendi sümboli ja tuumalaengu (=aatomnumbriga). Tõmbame püstjoone ja selle järele tähistame kaarekestega elektronkihid (=perioodi number). Kirjutame kõige parempoolse kaarekese sisse väliskihi elektronide arvu (A-rühma number või B-rühma elemendi korral 2).

Keemia
500 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun