. . , , American Express Gold Card, Gold Mastercard VISA VIP. , , "" ""; , , , ; , (, ). , "" . , . : - ; ( ) - - (, , , ). : ; ; -; ; ; ( ). 98. -, -? - (. smart card) -- (. integrated circuit card, ICC -- ). - , . , -, , . - : - ISO 7816; - USB-; (RFID) -. , , . ( ) ( ) - -- - , . - , , , GSM . 99. ? . . , . 100. "" . ? 101. ? , , . , , . . $9.000, $700 . 102. ? ? -- , . ( ) , (), , - . , , : () ; ; () ; () ; ; . 103. .
(ühiskonna heidkud) Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay 9 926 000 2. Delhi 7 207 000 3. Calcutta 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga 8598 m 2. Nanga Parbat 8216 m 3. Nanda Devi 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra 2960 km 2. Ganges 2700 km 3. Godavari 1448 km India impordib: Naftat Mehaanilisi masinaid Rauda ja terast Keemiatooteid Veondusseadmeid India ekspordib: Kalliskive ja väärisehteid Insenerivarustust Tekstiili Nahka Teed Kasutatud kirjandus: 1. Googli otsing.
aastal Saksamaal valimisvõidu ja lõid Kolmanda Riigi. Pärast Hitleri surma purustati Suur-Saksa Riik,Euroopa jagati kaheks ning algas Külm sõda. Ta tappas ~1.5 miljonit inimesi ja sõduri. Kust võtsin infot Hitler Historical Museum(foto) - http://www.hitler.org/images/uniform.jpg (12.10.08) Degrelle, Leon -Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega - http://www.kool.ee/?7816 (09.10.08) Eelmäe, Urmas – Juutide ajalugu ja holokaust- http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.htm (12.10.08) Fest, Joachim Clemens 1974. Hitler. New York, lk 405 Francois-Poncet, Andre 1949. Saadiku suveniirid Berliinist, lk 128 Hiir, Kati -Natsirežiim ja selle füürer - http://miksike.ee/docs/referaadid/hitler.htm (06.10.08 Kershaw, Ian 1999. Hitler. Tallinn:Olion, lk 77, lk 89 Maata, Liisa -Natsirežiim ja selle füürer - http://www.miksike
Andmed Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay - 9 926 000 2. Delhi - 7 207 000 3. Calcutta - 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga - 8598 m 2. Nanga Parbat - 8216 m 3. Nanda Devi - 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra- 2960 km 2. Ganges- 2700 km 3. Godavari- 1448 km India impordib: · Naftat · Mehaanilisi masinaid · Rauda ja terast · Keemiatooteid · Veondusseadmeid India ekspordib: · Kalliskive ja väärisehteid · Insenerivarustust · Tekstiili · Nahka · Teed Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_liina.ht m www.neti.ee http://konspekt.transinf.com/search_google.php?
Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muu (4%) Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne Ghatid, idaserval aga Ida Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik.
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb vaid lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaservalada Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik.
7 28.11.2012 7812 -0,8169699 1,235E-013 -0,989821 0,125333 -1,681458 8 29.11.2012 7813 -0,9422609 0,2225209 -0,998867 -0,125333 -1,843941 9 30.11.2012 7814 -0,9976688 0,4338837 -0,971812 -0,368125 -1,903721 10 01.12.2012 7815 -0,9790841 0,6234898 -0,909632 -0,587785 -1,853012 11 02.12.2012 7816 -0,8878852 0,7818315 -0,814576 -0,770513 -1,691143 12 03.12.2012 7817 -0,730836 0,9009689 -0,690079 -0,904827 -1,424773 13 04.12.2012 7818 -0,519584 0,9749279 -0,540641 -0,982287 -1,067584 14 05.12.2012 7819 -0,2697968 1 -0,371662 -0,998027 -0,639486 15 06.12.2012 7820 -5,49E-014 0,9749279 -0,189251 -0,951057 -0,16538 16 07.12
uus ja tugev Saksamaa ehk Kolmas riik. Parandades sellega kaasnevaid eluolusid saavutaski ta masside poolehoiu, sest temasse usuti kui tugevasse liidrisse. Adolf Hitler Foto 1.( Hitler Historical Museum) Kasutatud kirjandus Hitler Historical Museum(foto) - http://www.hitler.org/images/uniform.jpg (12.10.08) Degrelle, Leon -Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega - http://www.kool.ee/?7816 (09.10.08) Eelmäe, Urmas Juutide ajalugu ja holokaust- http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.htm (12.10.08) Fest, Joachim Clemens 1974. Hitler. New York, lk 405 Francois-Poncet, Andre 1949. Saadiku suveniirid Berliinist, lk 128 Hiir, Kati -Natsireziim ja selle füürer - http://miksike.ee/docs/referaadid/hitler.htm (06.10.08 Kershaw, Ian 1999. Hitler. Tallinn:Olion, lk 77, lk 89 Maata, Liisa -Natsireziim ja selle füürer - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hitler2
India Rahvavabariik pärast II maailmasõda Sissejuhatus Rahvaarvult teine riik maailmas saavutas iseseisvuse 1947. aastal. India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaserval aga Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik.
numbrid kulunud, mobiili ekraanil sõrmejäljed Paroolkaitsest mööda hiilimine - oma meedialt buutimine, et krüptimata kettale ligi saada Elektroonilised volitustõendid · Magnetkaart Vesimärgiga Kahekihiline - kaks magnetriba, pealmine nõrgema magnetiga, alumine tugevama magnetiga - pealmine tühjendati alati enne kasutamist ära, mistõttu kloonitud ühekihiline tühjendati enne kasutamist ära Wiegandi kaart Pääsudiskett :-) · Kiipkaart, kiiplipik (ISO 7816) Mälukaart (kaitsega ja kaitseta) - read-only või read-write Turvaloogikaga mälukaart - pool mälu on loetab-kirjutatav, pool on ainult loetav Protsessorkaart - telefonikaartidel blokeeriti klemm, mille kaudu anti kirjutamispinget, mistõttu kaardilt raha maha ei läinud; ID-kaart või SIM-kaart annavad andmeid välja ainult PIN-koodi vastu (PIN-padiga varustatud kiipkaardilugeja kaitseb arvutis oleva pahavara eest)
7805 55845 7/21/2011 Low 29 7806 55846 7/20/2009 Not Specified 30 7807 55847 7/20/2009 Not Specified 21 7808 55847 7/20/2009 Not Specified 45 7809 55873 11/19/2011 Low 48 7810 55874 2/16/2009 Medium 28 7811 55874 2/16/2009 Medium 41 7812 55874 2/16/2009 Medium 24 7813 55875 11/25/2009 Critical 50 7814 55875 11/25/2009 Critical 31 7815 55877 2/2/2010 Not Specified 40 7816 55877 2/2/2010 Not Specified 19 7817 55906 11/26/2009 Critical 49 7818 55906 11/26/2009 Critical 15 7819 55906 11/26/2009 Critical 42 7820 55908 5/23/2009 High 44 7821 55909 5/19/2009 Low 2 7822 55909 5/19/2009 Low 3 7823 55937 1/26/2009 Medium 10 7824 55937 1/26/2009 Medium 24 7825 55938 7/2/2012 Not Specified 42 7826 55938 7/2/2012 Not Specified 18
annaabi.ee 
