Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit)
Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mineraal. Maa tuum on nikkelraua koosisega 2900 6378km, vedel välistuum, tahke sisetuum. Tardkivimid tekivad magma tardumisel, moodustavad 4/5 maakoore kivimitest, nt basalt, graniit, pimss. Moondekivimid: tekivad tardja settekivimite moondumisel, esineb maa sees, kuid väha. Nt marmor, gniess, kvartsiit. Settekivimid tekivad setete ja elusorganismide settimisel, esineb maa pindmisel kihis, nt lubjakivi, liivakivi. Setted tekivad murenemise käigus, maa õhuke pindmine kiht, nt liiv, kruus, turvas, savi, moreen
Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km) Süvavahevöö (80-2900km) Vedel välistuum (2900-5100km) Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 5. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Mis suundades liiguvad laamad?
Sise- ehk soojusenergia keha iga molekuli kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia laineliikumisega seotud energia. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse. 3. Litosfääri osad ja nende kirjeldus. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 4. Maakoore ehitus, erinevused ookeanitel ja mandritel. Koosneb: 6378km- sisetuum, 5100km-välistuum, 2900km-süvavahevöö, 80km-mandriline maakoor. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku tardumisel. Lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette ja moondekivimitest. 5. Kivimite teke ja liigitus. Kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogumid, mis looduses esinevad
astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Litosfääri mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Mineraalid tekivad looduses aine
keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)->tardkivimid(graniit, basalt). Maa siseehitus. Maakoor- pikkus 5-80km, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimimite ülessulamisel tahke olek, kristallsed kivimid. Astenosfäär-700-800km, vahevöö maakoore ja vahevöö vahel. Vahevöö- ülamantel~700km, koosneb magneesiumist ja rauast, kuum mass. Alusmantel- ~2900km. Aine tihedus kasvab plastilised kivimid. Tuum välistuum ~5200. 10 niklit ja raudoksiid. Sisetuum ~6378km. Arvatakse et on tahke. Mandriline ja ookeaniline. Ulatus:M ~80km. O ~10km. Kivimid: M graniitsed. O basaltsed. Kivimikihid: M settekivimid, graniit, basalt. O settekivimid, basalt. Vanus: M 4 miljardit |vana. O kuni 180 miljardit | noorem. Litosfääri laamtektoonika 1912 Wegener mõtles välja laamtektoonika teooria. Laamad- litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamdadeks. Laamade Jaotus- suured- Euraasia laam. Keskmised- Nazca- Austraalia-India laam. Väikesed- Araabia
Alavahevöö ulatub kuni mesosfäär 660-2900km sügavusele.. D''kiht. Tuum Algab alates 2900km sügavusest. On maa tsentrumpunktiks, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Tuuma välimine vöö vedel (koosneb peamiselt rauast), mis oma liikumisega genereerib Maa magnetvälja. Tuumas esineb kõige rohkem metallilisi elemente (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S-lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-6378km 7. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani
ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maa tuum paikneb 2900-6378km sügavusel, ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. 8.Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma:tard- ehk magma-,moonde ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenudkivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt settee kuhjumisega. Maakoores kõrgenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud
paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond,milles triivivad litosfääri laamad,plastiline olek, peamised kivimid peridotiidid,sügavus 50-400km,temperatuur 1300*C - Litosfäär on astenosfääri peale jääv Maa kivimikest,mis on liigendunud laamadeks. - Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimikest,laiub kuni 2900km sügavuseni,olek tahke,peamised kivimid periotiidid,temperatuur 1200-2500*C. - Maa tuum on nikkelraua koostisega,paikneb 2900-6378km sügavusel ja jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. a)välistuum-kivim raud,olek vedel,temperatuur 3000*C b)sisetuum-kivim nikkel,olek tahke,temperatuur 3500*C - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend,millel on iseloomulik kristallstruktuur. - Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum,mis esineb looduses kihi,tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana.Jaguneb kolmeks:Tardkivimid,moondekivimid ja
annaabi.ee 
