.. · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia · oligarhia raudse seaduse kohta oli küs? Esineb kõikides mitte-dem parteides · sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav · kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis · millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid · kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus
kontsaga saapaid, mida noored mehed, eriti britid, laialdaselt kandsid. (http://fashionner.info/?p=1318) (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) Mary Quant disainis 1964. aastal esimese miniseeliku ning mõni aasta hiljem muutis ta populaarseks lühikesed püksid. Mary oli noorte disainer, kes julgustas noori end mängulisemalt ning mugavamalt riietama. (http://www.maryquant.co.uk/aboutmary/biography/index.html) Audrey Hepburn oli juba enne 60ndaid stiiliikoon, kuid kui ta mängis filmis ,,Breakfast at Tiffany's'' kogus ta veel enam populaarsust. Samuti sai veel kuulsamaks Givenchy väike must kleit, mida Audrey filmis kandis. Givenchy kleiti peetakse siiani üheks kõige suuremaks moeikooniks riietuse ajaloos. (http://1960sfashionstyle.com/the-5-most-famous-fashion-icons-of-the-1960s/) Twiggy (pärisnimega Lesley Hornby) oli 60-ndatel tuntud oma kiitsaka keha, ülisuurte silmade, pikkade ripsmete ning lühikese soengu tõttu. 1966
1970. a. lõpus teostati järgmine pöörane idee ja tõmmati oranz kardin üle California maastiku. Sellele järgnesid Pariisi kaunima silla Pont Nauf sissepakkimine 1985.a., projekt "The Umbrellas" 1984-91 ja Berliini riigipäevahoone sissepakkimine 1995.a. 9. feministlik kunst Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Enne hiliseid 60ndaid oli enamikel naiskunstnikel raske läbi lüüa meestekeskes kunstimaailmas, neil oli tohutu püüe panna feministlik tähendus enda töösse või taodelda nö soo-vaba kunsti. Tihtipeale polnud esmapilgul vaadates aru saada, et teos oli naise tehtud. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi.
Suurenes Eesti Raadio (ER) saatemaht. 1967 lasti käiku ka ,,Vikerraadio" ja ,,Stereoraadio". *1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile. *Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus, ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. *60ndaid iseloomustas veel tehnifitseerimine: kodudesse osteti raadioid, telereid, magnetofone jm. *Kasvasid teatri-, kino-, muuseumi- ja näitusekülastused. *Kõik see põhjustas maakultuuri hääbumise: maa-asulates juurdus linlik eluviis, suleti maakoole, klubisid ja likvideeriti raamatukogusid. *ENSV ajal säilis usuvabadus, aga usklikele ja kogudustele tehti takistusi: riigistati kiriku valdused ja varad, kõrge üür jm.
(evolutsionistlik antropoloogia). 19. sajandil hakati kasutama oletusi, kuidas tänased ühiskonna kombed võiksid paljastada kujunemise protsessi. Meie (kultuur, ühiskond, Teine (võõras, kauge, vähetuntud kultuur, regioon, riik vms) ühiskond, piirkond, riik vms) Aeg Antropoloogia üldiselt Ajalugu, evolutsionistlik antropoloogia Ruum Kaasaaegne antropoloogia Antropoloogia, eriti enne 1950-60ndaid. Tänapäevased antropoloogid ei tegele sellega, kuidas miski võis kujuneda eelajaloolisest ajast alates. Antropoloogide ülesandeks on näidata, kuidas inimkonna korraldamise viisid toimivad ja kuidas kombed ühiskonda toimivana hoiavad. Kombed – lauakombed, bussiootamisekombed jne. Evolutsionismilt funktsionalismi ja sealt edasi... 1. Ajaloos kujunemist ei näita tänaste korilaste ja nomaadide jne elu. 2
See, et noored kriitikud sõna võtavad, on sümptomaatiline. Tokab silma, et kui kirjandus muutub traditsioonisõbralikumaks. Kriitiline toon levib nooremas kriitikas. Kirjanikud ja kriitikud lähevad rohkem tülli kui varem. On ka varjatud kokkuleppe rikkumine. Kriitikud ei räägi kirjanikke välja halbadest olukordadest. Uutel noortel tunnetus, mis erineb 60ndatest. Esimene erinemine on see, et tajuvad, et tulevad pärast 60ndaid. 16 Proosa 1966-1972 Proosa 1973-1985 proosa tähtsustumine - toimub 60-70ndate vahetusel. ajaloolise proosa laine laieneb Üleminekud proosale mitmel kirjanikul. Unt, Kross, Mats Traat jne, kes alustavad luuletajatena.
noorte autorite koondised, natuke parandas olukorda "LR" (Liiv, Üdi, Sang, Isotamm), 70ndate alguses vaikus jätkub kuid siiski olukord pisut pare. Luuletustes puudub endine optimism (popimad Runnel ja Üdi+Kareva, Vallisoo). Ajakiri "Noorus" avaldas väga hea meelega noori kirjanikke. Runnel: Keskendunud eestlasele ja E.le, luule selgem, otsekohesem, üx väheseid, kes kasutas rahvalaululikkust, tema textidele on väga palju laule kirjutatud. Isamaalisus tekitas peale 60ndaid tõkke (enam ei avaldatud)luuletused hakkasid levima käsikirjaliselt, E iseseisvumine oli tagasilöögix, kuna nüüd oli käes, millest tema kirjutas. Tema luule on aja ja ühiskonnakriitiline, mis lähtub irooniast mentaliteedi või sotsiaalse nähtuse üle. Pilet nr 17 17.1. Kirjanduse ja luule arengujooni Eestis 19201940 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit, mille eesmärgiks oli hea seista kirjanike loomistingimuste eest ja tegelda kirjanduselu üldprobleemidega
Üdi, Sang, Isotamm), 70ndate alguses vaikus jätkub, kuid siiski olukord pisut halb. Luuletustes puudub endine optimism (popimad Runnel ja Üdi+Kareva, Vallisoo). Ajakiri “Noorus” avaldas väga hea meelega noori kirjanikke. Runnel: Keskendunud eestlasele ja Eestile, luule selgem, otsekohesem, üks väheseid, kes kasutas rahvalaululikkust, tema tekstidele on väga palju laule kirjutatud. Isamaalisus tekitas peale 60ndaid tõkke (enam ei avaldatud) luuletused hakkasid levima käsikirjaliselt, Eesti iseseisvumine oli tagasilöögiks, kuna nüüd oli käes, millest tema kirjutas. Tema luule on aja- ja ühiskonnakriitiline, mis lähtub irooniast mentaliteedi või sotsiaalse nähtuse üle. Pilet 21 1. E.M.Remarque’i elu ja looming, „Läänerindel muutuseta” analüüs Remarque’i elu ja looming Esialgu Erich Paul Remark, Maria = ema mälestuseks, nimi Remark ei toonud tuntust.
annaabi.ee 
