Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"600kg" - 10 õppematerjali

Soome vabariik - lühireferaat
4
docx

Soome vabariik - lühireferaat

mõnikord isegi 7 kuud.Sademete hulk on 600mm/a,lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Jõed on kärestikulised,rannik ja järvekaldad käärulised,palju leidub lahti ,neemi,poolsaari ja saari.Järvi on üle 50 000-de,paljud neist moodustavad kitsaste väinedega ühendatud järvestuid. Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas.Soomes kaevandatakse metallimaake.Avastatud on plaattina,tina,uraani ja volframi.Aastas kaevandatakse 20 000kg hõbedat ja 600kg kulda.Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti,lubjakivi,savi jms.Seal leidub ka poolvääriskive(kvarts,jasbis,ahhaat,opaal,ametüst). Suurem osa rahvastikust on soomlased. 93% kõneleb emakeelena soome keelt, 5,8% peab emakeeleks rootsi keelt. Nii soome kui rootsi keelel on Soomes riigikeele staatus. Erinevalt teistest Skandinaavia riikidest on Soomes suhteliselt vähe võõrtöölisi ja põgenikke. Vaid 1,2 %

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Agrokeemia labori KT
2
doc

Agrokeemia labori KT

Xmax=b/2c= 36,811/(2*0,1332)=138kg/N Ymax=1846+36,811*138-0,1332*(138)²= 4389kg/ha. 5) Kui palju kaaliumsulfaati kulub 30 m² peenra väetamiseks, kui K-norm on 150 kg/ha? Lahendus: 1ha=10000m² ; 150kg:10000=0,015kg/m²=15g/m² 30*15=450g; Kaaliumi% on 40%; 40%-- 450g ja 100%-- x gx=(100*450)/40= 1125g. 6) Kui palju KMg saame asendada 3t klinkritolmuga, milles on 5% K? Lahendus: KMg-s on K 25%. 3t--150kg puhast K. 150kg--25% ja x kg--100% x=(150*100)/25=600kg. 7) Kui palju klinkritolmu,leelisusega 75%, kulub 200 l turbasubstraadi neutraliseerimiseks, kui substraadi mahukaal on 0,4 kg/l, H8,2=8mg ekv/100g? Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 200 l*0,4kg/l= 80kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=8mg ekv*50=400mg/100g; 1kg=4g/kg 80kg=320g (4*80); 320/0,75=426g; 320--75% ja x-- 100%x=(320*100)/75=426,7g. 8) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 1ha põllule, kui H8,2=6mg ekv/100g, huumushorisondi tüsedus on 20cm, Dm=1,5g/cm³

Botaanika → Taimekasvatus
91 allalaadimist
Hunting in Estonia
20
pptx

Hunting in Estonia

Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Estonian forest. Teine tase Average weight ­ 200kg Kolmas tase Neljas tase Record ­ 370kg Viies tase Life-span ­ 30 years Multiplicity - 700 Last hunting season 55 bear were caught. Moose (Alces alces) Hunting season 15.09-15.12 Biggest animal in our forests Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Average weight 300-500 kg Teine tase (max 600kg) Kolmas tase Life-span 20 years. Neljas tase Multiplicity ­ 12 700 Viies tase Last hunting season 5126 moose were caught Lynx (lynx lynx) Hunting season 01.12-29.02 Estonia has the highest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee known density of the species in Europe Teine tase Kolmas tase The Eurasian lynx is the Neljas tase

Keeled → Inglise keel
2 allalaadimist
PRÜGI - Ökoloogilised globaalprobleemid
15
odp

PRÜGI - Ökoloogilised globaalprobleemid

Kohtla-Nõmme aherainemägi Jäätmete poolt põhjustatud hädad Jäätmed saastavad õhku, vett ja maapinda, kuna sisaldavad mitmesuguseid inimesele kahjulikke ühendeid või lagunevad nendeks. Prügilates toimuva orgaanilise aine anaeroobse lagunemise tulemusel eraldub atmosfääri metaani, mis on üle 20x kahjulikum kui kasvuhoonegaas CO2. USA raiskamine 30% prügist on pakendid 19% maailma prügist-1,6kg päevas ca 600kg prügi aastas inimese kohta Aastas- 15 miljardit ühekordset mähet 1,7 miljardit pastapliiatsit 18 miljonit tonni kilet 80 000 tonni prügi eksporditakse Aasiasse ja kaetakse seal täitepinnasega Iga minut kasutatakse maailmas vähemalt 1 miljon kilekotti. Aastas kasutab üks inimene keskmiselt 300 kilekotti. Kilekoti keskmine kasutusiga on umbes 12 minutit. Kui palju tekitab jäätmeid iga allpool nimetatud asja tootmine? 1 kg alumiiniumi ­ 5 kg

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Ehitusmaterjalid I Keraamilised ja sideained - mõisted ja muu oluline
3
odt

Ehitusmaterjalid I Keraamilised ja sideained - mõisted ja muu oluline

Mõõdud on väga erinevad,3-5v.5-7. Kaetud seinad:veekindlad,kergelt pestavad,ega vaja mingit viimistlust.Fasaadi-on gla-tud või glamata.Külma>25ts.Mosaiik:väga väikesed,serva pikkus20.50mm.Turust. enamasti kuni 1m2 suuruste vaipadena.Kasuta:põrandate&välisseina paneelide katteks.Hea teha kumerusi.(aurusaunade isted ja põrand)Kermsiit:e.kergekruus(nt:FIBO)Valmista kergeltsulavatest paisuvatest savidest,mis segata veega.Kuulide poorsus 70%,tihedus 600kg/m3.Kergkruus:keraamiline,tulekindel looduslik toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk,kemikaale,ei hallita,mädaneAhjupotid:tehtud puhtamatest savidest.Kasut:ahjude,pliitide,soojamüüride väliskestana.Ahjupot. ühendatakse elastsete plekk-klambritega,mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda.Gabariitmõõduks:175x85x30&veeimavus >10%MINERAALSED SIDEAINEID:ehituses sideain nim materjali,millega liideta teisi(teralisi)materjale

Ehitus → Ehitusmaterjalid
44 allalaadimist
Bioloogia referaat
7
doc

Bioloogia referaat

Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Ohtu märganud metskitsel tõusevad sabapeegli karvad turri. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse. Põder on eesti metsade kõige suurim loom. Põder võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks ja tema lõua all olev habe võib kasvada ligi 40 cm-i pikkuseks. Põdrapulli kaal ulatub 600kg ligi 10 meest kaaluvad kokku. Põdrad söövad suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. 6 Kasutatud kirjandus: Eesti imetaja metssiga: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Ehitusmaterjalide II - eksam
7
odt

Ehitusmaterjalide II - eksam

Mõõdud on väga erinevad,3- 5v.5-7. Kaetud seinad:veekindlad,kergelt pestavad,ega vaja mingit viimistlust.Fasaadi-on gla-tud või glamata.Külma>25ts.Mosaiik:väga väikesed,serva pikkus20.50mm.Turust. enamasti kuni 1m2 suuruste vaipadena.Kasuta:põrandate&välisseina paneelide katteks.Hea teha kumerusi.(aurusaunade isted ja põrand)21.Kermsiit:e.kergekruus(nt:FIBO)Valmista kergeltsulavatest paisuvatest savidest,mis segata veega.Kuulide poorsus 70%,tihedus 600kg/m3. Kergkruus:ker- aamiline,tulekin.loodus.toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk.,ei hallita,mädane.Kasut:kergbet.täitea.,puistena soojaiso.`ks&teedeehi. 6-teema: 22.Lubisidea.-Tooraine:lubjakivid,kriit ja muud CaCO3 sisal kivimid.Loodus .lubjakivid lisandid:dolomiit,savi (mitte üle 6%),kvarts.Põletatud lubi:CaCO3=CaO+CO2,tooraines sisal lisandid põhjus põletustemp languse.Tootmine:tehnoloogia valik sõltub lähtemater.Toora.läbib ahjus3temp

Ehitus → Ehitusmaterjalid
59 allalaadimist
Ehitusmaterjalid
52
docx

Ehitusmaterjalid

on standarditel piiramatu. Iga materjal peab läbima sertifigaadi, et olla sobilik. Ehitusmaterjalide üldomadused on : • keemilised • füüsikalised • mehhaanilised omadused- materjalide käitumine välismõjude toimel. (tugevusnäitajad ja deformatsioonid) • tehnoloogilised ehk kasutusomadused. • termilised Tihedus- on materjali mahuühiku mass looduslikus oleksu (tihedus = looduslik mass/poorilise ruumalaga)(NT: klaasvill 30-50kg/m3 ; puit 400-600kg/m3) Üks tihedamaid on graniit 2500-2700kg/m3. Eritihedus- on materjalide tihedus ilma poorsusteta. (tihedus= mass/tihe, poorideta aine ruumala)(nt. Portselan 3100kg/m3 ) Poorsus- näitab kui suure kogumahu aine hulgast moodustavad poorid( ühuaugud) ms võivad olla suletud või avatud. Suletud poorid ei ole üksteisega seoses, kuid avatud poorid on ükteisega järjestikku ja immutades materjali veega, siis täituvad need augud vega

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
33 allalaadimist
Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks
27
pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

Kui mullid on tekkinud, siis eemaldatakse betoonisegu vormidest ja kuna see on veel pehme, siis saab seda sobivasse mõõtu lõigata. Seejärel suunatakse poorbetoonist plokid u 12 tunniks autoklaavi, kus see auru ja kõrge rõhu toimel u 190°C juures kivistub. Eestis toodab autoklaavitud poorbetooni nt AEROC. Autoklaavitud poorbetooni omadused: · tugev, aga kerge (20% tavabetooni massist; kuivtihedus 300-600kg/m3) · ei põle, mädane ega karda niiskust · mõõdutäpne, kiire paigaldada, lihtne töödelda ja viimistleda · soojapidav, soojust akumuleeriv ja energiasäästlik (soojaerijuhtivus =0,07-0,15W/mK) · loob ruumides loomuliku niiskusreziimiga meeldiva mikrokliima(puidu omadustega kivi) · keskkonnasõbralik (ei sisalda tervisele kahjulikke aineid) · rabe (puruneb käsitlemisel kergemini kui tavaline betoon nt puurimisel ja kruvimisel)

Ehitus → Ehitusmaterjalid
55 allalaadimist
Toidukaubaõpetus
96
doc

Toidukaubaõpetus

välisfilee, peekon, esi- ja tagakoot ning tapasaadused. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145- 146) 27 Sealiha kasutatakse hakkliha, šašlõki, šnitslite, karbonaadi, süldi, puljongi jne. Valmistamisel. (Heldi Kikas et al., 2012, lk156) 28 3.5 Veiseliha Parimaks lihaloomaks peetakse lihatõugu noorveist vanuses 12 – 14 kuud, eluskaaluga 600kg. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145) Veiseliha liigitatakse: vasikaliha, noorloomaliha ja loomaliha, vastaval sellele sõltub ka liha koelisus, liha värvus, rasvkoe värvus ja paksus. Rahvakeeles kutsutakse ka loomalihaks, mis ei ole õige väljend. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145-146)  Vasikaliha – 2 nädala kuni 3 kuu vanuse looma liha. Värvuselt heleroosa, peenekiulise lihaskoega, nahaalune rasvkude puudub.

Majandus → Kaubandus
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun