töödeldud saeterad, tuli, esimesed kehakatted, korilus, küttimine, kalastus MESOLIITIKUM - keskmine kiviaeg, eluviis oli rändav, kivitööriistade kõrge kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid mitut jumalat GILGAMES - akadi eepos, mis räägib Gilgamesi Sumeri poolmüütilise valitseja
jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am. Am tõi kaasa mitme suurimet hävingu. Rännete ja geog erald tõttu tekkisid erinevad rassid. Neander suri välja nüüdisinim survel. 50-40th a tagasi kalj ja kop malingud. Samad evolutteg mis kogu loomariigiski. Inimlaste evl tähtsaim mutus on seotu kahejalg ja omnivoors ning sots suhetes. Klimaatiliste ja nendega seotud ökol ting muutus 7- 5milj a tagasi savannid kahejalgs. Vb oli eesjäsem vaja nt laste kandm, tööriistade valm, asjade kandmine jne. Tööriistad arend aju ja käte osavust see tõi kaasa ka rühmasisese suhtl ja prakt mõtlem. Inimesele isel neoteenia (areng aegl ja osal pidurdum) võr ahviga. Sot evol algas kõne olemasoluga. Sots evol ajal areng inim ühiskonnas. Kult, tsivils, riiklus, tehnol jne. Uued teadmis tulevasele põlvk.
Tsivilisatsiooni teke (spikker) 1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K)
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri
aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20. aastateks oli Venemaal kodusõda lõppenud Võimule olid saanud bolševikud Inimohvrite hulgad tohutud (kodusõda + I ms) o surnud 20milj o sõjainvaliidid 5milj o läände põgenes 3milj o näljahäda 4milj Tööstus seisis/ laostunud Tekkisid spontaansed mässud, vastuhakud võimule, aga need ei õnnestunud kunagi. 1921. Kroonlinna madruste mäss (sõjalaevad valitsuse vastu) Massiline toiduainete puudus Venemaale saadeti abiorganisatsioonide kaudu kaupu. Et võimul püsida tuli bolševikel läbi viia reformid: kuulutati välja nepipoliitika
savitahvel (Sumeri kiilkiri). 3. Püüa arutleda koos näidetena, kuidas tuli inimene maale. (eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS - u 35milj a tagasi. Homonoidsed liigid elanud vähemalt 4milj a. homo habilis (osav inimene) oskas kasutada pihukirvest. homo erectus (sirge inimene) u 1,5milj a tagasi, oskas teha tuld, kasutada pihukirvest. homo sapiens neanderthalesis (neandertaallane) 0,5milj a tagasi, inimesega sarnane, intelligentne. Segunes homo sapiensiga. Valdasid kõnet, oskasid veidi rääkida. homo sapiens ja homo sapiens sapiens (arenenud ja mõtlev inimene) u 5milj - 250 000 a tagasi. 4. Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis? (Kunda; Kammkeraamika; Vene kirves)
Antropogenees:inimese kujunemise lugu. austrolopiteekused-elasid 5milj aastat tgsi, kõndisid kahel jalal. Homo habilis- elasid 2,5milj a tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg
15. Permi sõnavara Komi keel ja udmurdi keel *Toiduhankimissõnavara *Linnud- kotkas, teder *Somaatilised sõnad- kõrv, kõri *süttima, ehtima, hind, pädev 16. Volga sõnavara Siit tulevad somaatilised sõnad: Hing, oda, sõda, leem, palve, nõid, jumal Arvude süsteem: Kamal (2 käega) KÜMME Kämmal (1 käega 17. Läänemere-Soome keeled + nimeta need keeled * vähemalt 5000 aastat vana *Läänemere-Soome keeled: soome (5milj), eesti (1milj), karjala (200 000), liivi; vadja; isuri (kadumas) *Sõnad: meri, laine, laid, neem, udu, allikas, karu, ilves, sokk, sisask, higi, naerma, aitama, kiitma, sipelgas, kirp, pere, abielu, pulmad, emand, isand, liha, roog, moon 18. Laensõnad 1) Vanemad: Germaani (juust, kana, supp, sool, au, põld, korsten, sadul, siduma, vald, kuningas) (tööriistad: sõel, nõel, nael) (kirikusõnad: kirik, kell) (metallid: raud, tina)
suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus enam kui 5milj aastat tagasi Aafrikas. 5-2 milj aastat tagasi elasid Aafrikas australopiteekused, kes liikusid kahel jalal ja sõid taimetoidu kõrval ka liha. U 2.5 milj aastat tagasi õppisid australopiteekused kivist tööriistu valmistama. Arenes Homo habilis e. Osavinimene. Järgmine liik Homo erectus ehk sirginimene õppis arvatavasti tuld kasutama. Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes sirginimese järglasena Heidebergi inimene
näitajate alusel ja positsiooni muudetakse ja tooteid täiustatakse. Igal tootel peab olema kriitiline arv masstarbijaid. Millest kasum eelkõige sõltub? Rahalised eesmärgid. Eelkõige riskid, likviidsus, põhikapital ja bilansistruktuur. Riskide teadvustamine ja juhtimine. Likviidsus- valmidus pangakohustusi täita, eeldab optimaalset varade ja kohustuste struktuuri. Rahaasutuse poolt on kindlad normid põhikapitali suhtes ( 5milj EUR) Finantsistruktuur- võõrkapitali ja omakapitali suhe. Aga ka muude lühiajaliste ja pikaajaliste varade struktuur. Mitterahalised kindlustuse eesmärgid: Image- omanike usaldusväärsus, põhiväärtused. Iseseisvus- majanduslik sõltumatus. ( Panga süsteem on kahemõtteline- keskpangad ja äripangad. Äripank on oma otsustes sõltumatu. ) SAAVUTATAKSE... Konkurentsivõimelisus- teeninduskultuur ja teenindustasud. Kanalite kättesaadavus ja turvalisus.
võidmissalviga viksiti saapaid ja armulauakarikast joodi gööside terviseks. 45) Kui suur oli rahvaarv Euroopas ja mujal maailmas aastatel 1500 ja 1800? Varauusaja alguseks elas Euroopas umbes 8085 miljonit inimest, 1800. aastsks oli see arv jõudnud 185190 miljonini. Rohkem elanike oli vaid Hiinas ja Indias. Euroopas: 1500: 8085 milj 1600: 105+/ 5 milj kasv äärmiselt väike 1700: 115+/ 5milj kasv äärmiselt suur 1800: 175190 milj Maailma rahvaarv, 1500: 400milj 1800: 900milj 46) Millised olid Ida ja LääneEuroopa abielumudelid varauusajal? IdaEuroopas abielluti valdavalt varasemas eas kui läänes ning saadi ka rohkem lapsi. Lääne Euroopas pidi naistel olema kaasavara ja meestel kindel sissetulek. (teises failis pikemalt)
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
Iga päevaga tõuseb teravamalt päevakorrale puhta vee küsimus, sest maailmas on paiku, kus napib vett ja samas suured tööstuspiirkonnad käivad hoolimatult ringi veega. Selleks, et puhast vett jätkuks ka tulevikus on vaja sellega hoolikalt ringi käia. Vesi on loodusvara, mis ei taastu. Kuigi Eesti on hästi varustatud joogiveega, mis on ohutu, siis arengumaades puudub puhas joogivesi rohkem kui pooltel maa- ja veerandil linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5milj. inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse, sest joogivett ei ole puhastatud korralikult(soolepõletik,kollatõbi). Joogiks, pesemiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks sobib alla 1% maapinda katvast veest. Inimtegevuse tagajärjel on paljud veekogud reostatud, sest sinna on juhitud olmevett, tööstusettevõtete jääkvett, mis võivad sisaldada suures hulgas kahjulikke aineid. Samuti võib vihmavesi uhtuda veekogudesse põldudelt kemikaale
Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. VERI Funkts:*erinevate ainete organismisisene transport, *rakkude, kudede ja organite vaheline kommunikatsioon, organismi sisekeskkonna suhtelise püsivuse e homeöstaasi säilitamine(pH, temp, osmootne rõhk), *kaitse(immuunsus, hüübimine, fagotsütoos) Hematokrit-(b/ax100%)näitab, mitu % vere mahust mood vererakud, põhiliselt punalibled M 37-49% N 36-46% Vererakud: *erütrotsüüdid(5milj mm2 veres, tuumata, eluiga u.100p, sisaldavad hemoglobiini, kõik ühesugused), *leukotsüüdid(4000-10000mm3, tuumaga, eluiga 12 tundi kuni mitu aastat, läbipaistvad, kuuluvad erinevatesse rühmadesse), *trombotsüüdid(150000-300000mm3, tuumata, eluiga 5-11p, ühesugused) Leukotsüüdid jagunevad: *granulotsüüdid(neutrofiilsed-fagotsüüdid, eosinofiilsed-kaitse, basofiilsed-produts histamiini), agranulotsüüdid (lümfotsüüdid-kaitse, monotsüüdid-fagotsüüdid)
annaabi.ee 
