Liiva puistetihedus 0L [kg/m3] leitakse valmist 1. Puistetihedus määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m - m1 0L = V * 1000 (Valem 1) m-anuma mass [g] ml - liiva ja anuma mass [g] V- anuma maht [cm3] 5.1 Liiva terade tiheduse määramine Võetakse 200-300g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutud sõelal avaga 5mm. Liiv pannakse 500l mensuuri, millesse on eelnevalt valatud 250ml vett. Liivatera ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena ning liiva terade tihedus L [kg/m3] arvutatakse valemist 2. Liiva terade tihedust määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m L = V 1- V 2 * 1000 (Valem 2) m-proovi mass [g] V1- vee ruumala mensuuris [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3]
Saadud kloroformilahuse kuivatasime Na2SO4-ga. Filtreerisime lahuse paberfiltriga ning kasutades vaakumrotatsioonaurutit roteerisime solvendi pealt ära. Kolbi jäänud sademe kaalutis oli 0,0438g=43,8 mg, arvestame, et lipiide oli ~40 mg. 2. Lipiidide hüdrolüüs Lahustasime lipiidid uuesti kloroformi, saadud lahuse jagasime kahe ependorfi vahel ühte 10 mg lipiide, teise kogu ülejäänud lahus. 10 mg lahuselt puhusime kloroformi pealt ära, lisasime 500l 0,6N KOH lahust 90% metanoolis ning kuumutasime 55-60 C juures 1,5h, selle käigus toimus lipiidide aluseline hüdrolüüs. 3. Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine Ekstraheerisime lahust heksaaniga 3 korda pH9 juures, et eemaldada hüdrolüüsumata jäänud materjal. Hapustasime lahuse HCl-ga pH3-ni ning ekstraheerisime rasvhapped (4 korda heksaaniga). Kuivatasime lahuse Na2SO4-ga, roteerisime heksaani pealt ära. Lahustasime rasvhapped kloroformis. 4
pigmenti ja muid lisandeid. Selliseid mörte kasutatakse vuugitäitena plaatimistöödel, krohvi parandamiseks (kipsi taigen), tehismarmori valmistamisel, pingesarruse kanalite täitmiseks (tsemendi taigen) jne. MÖRDI VALMISTAMINE JA TRANSPORT Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust: *valmistamine tehases, *valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, *valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal. Mördi segistid on harilikult väiksemad kui betooni segistid (trumli maht 50...500l, tehastes ka suuremad). Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine. Materjalide ettevalmistamine seisneb liiva sõelumises (vajaduse korral), liiva ja vee soojendamises (talvel), lubja kustutamises või jahvatamises jne. Doseerida võib kaalu või mahu järgi (analoogiliselt betooniga). Minimaalne segamise aeg on 2...3min. Krohvimördid vajavad üldiselt põhjalikumat segamist. Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse kips
Jõudluseks nim loomade võimet toota teatud tungimustes ja teatud ajavahemikus vajalik kogus mingit toodangut. Udar on nahamoodustis, kuid talituselt suguorgan. Udara anat ühikuks on imeti, mis koosn imetikehast ja nisast. koosneb:1)näärmekude, mis on seot piima produktsiooniga 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. piima tekkimine ehk laktatsioon algab sünnitusega, toodab piimanääre,kust 1liitri piima sünt peab udarast läbi voolama 400-500l verd. Väljutamine e ejektsioon- vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhj alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodust suuremaid piimajuhasid. Lehmapiima keemiline koostis: vesi(87,2-88,5%),kuivaine(11,5-12,8%), rasv (3,8-40%), valk(3,0-3,5%),laktoos(4-4,5%),mineraalained(0,7-0,8). Piimajõudlust mõjutavad tegurid:poegimisvahemik:laktatsiooniperiood ja kinnisperiood
Ennetatav tõrje Haiguste ennetamiseks 3-4 korda suvel tolmeldada põld väävliga. Ettevatlikkus väetamisega.Kasvatada haigusekindlad sortid. Agrotehniline Viljavaheldus. Umbrohutõrje. Füüsikalis-mehaaniline Taimejäänused ja taimed haigusesümptoomiga hävitada.Sügavkünd sügisel. Spetsiifilised Töödelda taimed infusiooni vägiheinaga. Keemilised Folicur Emulsioon pritsimiseks. Kulunorm – 1l/ha Kordus-2 Hind-22 eur/l Profit gold Hommikul või õhtul pritsida. Kulunorm-500l/ha Kordus-2 Hind-340eur/kg Kahjurid Kapsaöölane (Barathra brassicae) Ennetatav Sügisene mullakaevamine ja tasandamine. Võimalikult varajane istutamine. Agrotehniline Varajane külv. Viljavaheldus. Füüsikalis-mehaaniline Käsitsi korjata kahjureid. (munad ja vastsed).Sügisene künd eelkoorijaga hävitab nukud. 2015 Eesti Maaülikool Bioloogiline
demersum. Niiskuselembesed taimed - harilik kalmus Acorus calamus,varsakabi Caltha palustris, iirise Iris ja priimula Primula liigid istutage märgalasse või kuni 40cm vette (sõltub taimest). Ärge istutage ühte potti erinevaid liike tugevam tõrjub nõrgema välja. KALAD Kalade soetamisel tuleb veekogu nii planeerida, et vesi püsiks puhtana ja veekeskkond oleks stabiilne. Tiigivesi ei tohi suvel liialt soojeneda rajage piisavalt suur tiik(vähemalt 60cm sügav ja maht 500l). Talveks võivad kalad tiiki elama jääda kui tiik on piisavalt sügav ja ei külmu põhjani kinni. Vesiroosid ja kaldataimed meeldivad kaladele kaitsevad päikesevalguse eest, taimedel elavad putukad, mida kalad söövad, kalamari kinnitub taimede külge. Uude veekogusse võite kalad kohe sisse lasta, kuid parem on oodata kuni ökosüsteem stabiliseerub. Kalu peab regulaarselt jälgima kas nad on elava loomuga ja ujuvad normaalselt. Kui tekib kahtlus, siis haigestunud kalad paigutage
pingesarruse kanalite täitmiseks (tsemendi taigen) jne. 9.10. MÖRDI VALMISTAMINE JA TRANSPORT Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust: *valmistamine tehases, 12 *valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, *valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal. Mördi segistid on harilikult väiksemad kui betooni segistid (trumli maht 50...500l, tehastes ka suuremad). Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine. Materjalide ettevalmistamine seisneb liiva sõelumises (vajaduse korral), liiva ja vee soojendamises (talvel), lubja kustutamises või jahvatamises jne. Doseerida võib kaalu või mahu järgi (analoogiliselt betooniga). Minimaalne segamise aeg on 2...3min. Krohvimördid vajavad üldiselt põhjalikumat segamist. Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse
Tsentraalveekustutussüsteem: Torustik on välja viidud igale tekile, tuletõrjekapid on paigutatud vastavalt reeglitele. Ühte tulekollet peab saama kustutada kahe voolikuga samaaegselt. Süsteemis hoitakse rõhk sees hüdrofoori ja tekipesupumba abil. Süsteemis kasutatakse kolme elektrimootoriga tsentrifugaalpumpa (137m³/t, 9bar), ühte avariipumpa (137m³/t, 9bar), tekipesu pumpa (31m³/t, 9bar) ja 500l mahuga hüdrofoori. CO2 tulekustutussüsteem: Kasutatakse A-kategooria masinaruumides (peamasinaruumides, abimasinaruumis, kütuse ettevalmistamiseruumis, 7 avariigeneraatori ruumis). CO2 jaam asub kümnendal tekil. Peamasinaruum ahter on 44 ballooni, peamasinaruum vöör on 65 ballooni, abimasinaruumi jaoks on 38 ballooni, kütuseettevalmistamiseruumi jaoks on 10 ballooni ja
ühesuuruseks osaks, 1 osa on talivilja põld, II osa suvivilja põld, III osa kesa ehk maa puhkab aasta). Iga seemnest saade ühe vilja peale 5-6 seemnet, kuid halbadel aastadel võis vili ikalduda. Saaki ohustas viljastiku tingimused (Liiga külm, vähe niiskust, liiga soe), mitmesugused kahjurid (rukiussid. Kasvatati härga (Lihaloom, veoloom). Olid nii hobused kui härjad kasutusel veoloomadena. Koduloomad: lehm (sõnnikutootjad, mitte piim ~500l/a). Loomad kannatasid alatoitumisse, nii pea kui said rohumaale siis loomad ei tahtnud liikuda kuna nad olid väsinud. Talu kasutuses olid põllumaad, mida aeg-ajalt jagati ümber, vahepeal olid viljakad maad aga vahepeal halva viljakusega maad. Üleribasus, talutükid asusid üksteisest kaguel (Igaüks saab nii viljakat kui ka ebaviljakat maad). Ühel ribal, tuleb kasvatada ühte kultuuri. Põllumaade kruntimine. Sügisel ajal aeti kõik loomad küla karjamaale.
annaabi.ee 
