värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega · Valgusel on dualistlik iseloom: -ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f -ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Vesiniku spektrite uurimine: · Uuriti valguse nähtavas ning ultravioletses ning infrapunases piirkonnas. · Spektrijooned ei asunud korrapäratult, vaid koondusid teatud rühmadesse ehk seeriatesse · Tunumad neist on: - Lymani seeria ultravioletkiirguse spektriosas - Balmeri seeria vaguse nähtavas osas - Pascheni seeria infrapunases spektriosas Vesiniku aatomi spekter: Igas seerias olevad jooned moodustavad koonduvaid jadasid
Puhta - karoteeni vastavad lainepikkused on 475 nm; 445 nm; 420 nm. Minu uuritava proovi neeldumismaksimumide lainepikkused on lähemal pigem - karoteeni vastavatele väärtustele, siis arvutan -karoteeni sisalduse proovis. Kuna 436,5 nm kohta ei leidnud E1cm 1% väärtust, siis teen arvutuse 445 nm kohta. -karoteeni sisaldus uuritavas proovis: K=(D*V*d*103)/( E1cm 1% *g), Kus D- ekstrakti optiline tihedus, E1cm 1% 1% -karoteeni lahuse ekstinktioon lainepikkusel 450nm, V-ekstrakti kogumaht, d-ekstrakti tihedus g/cm3 , g-uuritava proovi mass, 103-tegur üleminekuks milligrammidele K=(445 nm*8ml*0,69g/cm3*103)/(2735*1,04g)=863,6 mg%
energiavahemik. 4) Naatriumile langev valgus lõi temast välja elektrone, mille maksimaalne kineetiline energia oli 0,24∙10-19 J. Kui suur oli naatriumile langeva kvandi energia? Naatriumi väljumistöö on 2,28 eV. 5) Elektronide väljumistöö tseesiumist on 3,1∙10-19 J. Milline on fotoefekti punapiir ja sellele vastav sagedus? 6) Kas fotoefekt toimub, kui kaaliumi valgustada sinise valgusega, mille lainepikkus on 450nm? Kaaliumi väljumistöö on 2,22 eV. 7) Mitu korda erineb rohelise footoni (sagedusega 5,45∙10-19Hz) lainepikkus kiirusega 6,6 km/s liikuva elektroni (massiga 9,1∙10-31 kg) lainepikkusest?
lähemal 452-le, vastav E= 2560 1%/1cm Kirjanduse alusel leidsin beeta-karoteeni neeldumisspektrid: 425, 451, 482 alfa karoteeni: 420, 445, 475. Sellest järeldan, et domineerivaks olid beeta-karotenoidid. Beeta-karoteeni sisalduse uuritavas proovis arvutan vastavalt valemile: K= D x V x d x 1000/E x g Kus, D- ekstrakti optiline tihedus E- 1% beeta-karoteeni lahuse ekstinktsioon lainepikkusel 450nm V- ekstrakti kogumaht d- ekstrahendi tihedus g- uuritava proovi mass 1000- tegur üleminekuks milligrammidele K= 1, 334 x 11 x 0,78 x 1000/ 2560 x 1, 34g = 3,336 mg% Kokkuvõte: Karoteenid on fotosünteesis täiendavateks kiirguse retseptoriteks, ja nende värvus varieerub kollasest punaseni. Lahustuvad hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, näiteks heksaanis hepaanis. Antud töös kasutatud porgandi analüüsist näen, et selles taimses materjalis domineerivad
Täitsime 1 cm laiuse võrdlusküveti puhta n-heksaaniga ja 1 cm laiuse mõõteküveti eelmises punktis saadud lahusega ning asetasime mõlemad küvetid spektrofotomeetrisse. Täitsime küvetid pipeti abil. Kordasime protseduuri 3 korda. Saime kõigil kolmel korral absorpatsiooniks 0,218 ABS Lahendus: Taimse materjali kaalutis (g) : 1,99 g Lahuse üldmass (V) : 86 ml Lahuse absorpatsioon (A) : 0,218 ABS E-1% -karoteeni ekstinktsioon lainepikkusel 450nm ehk 2600 Ekstrahendi tihedus (d) : 0,6548 g/cm3 103 - tegur üleminekuks milligrammidele 3 Valem: AVd10 K= Eg K=(0,218*86*0,6548*1000)/(2600*1,99)=2,37% Järeldused: antud porganis oli 2,37% -karoteeni, spektrofotomeeril oli õigem vahetada iga mõõtmise ajal mõõdetavat lahust, mida meie ka tegime, sest see annab õigeima tulemuse. Praktiline töö 2: Kisselli keetmisel inventeerunud sahharoosi koguse määramine. Kuupäev: 09
Viimistlusmaterjalis sisalduv monomeer toimib nii lahusti kui ka sideainena. UV-kiirguse mõjul monomeer aktiveerub ja reageerib sideainega. Kõvenemine toimub väga kiiresti(polüestrid 10-15 s ja akrülaadid 5-8 s). UV-kuivatites kasutatakse kahte tüüpi kiirgusallikaid: elavhõbe- ja gallium lampe. Elavhõbelambid töötavad lainepikkusel 200- 400nm. Elavhõbelampe kasutatakse lakkide kõvenemisel. Galliumlambid töötavad lainepikkusel 400-450nm. Galliumlambid sobivad pigmenditud ja paksult pealekantud viimistlusmaterjalide kõvendamiseks. UV-kuivatite puhul kaob vajadus eelsoojenduse ja jahutamise järele. Tänu kiirele kuivamisele väheneb tootmisliini pikkus tunduvalt. UV-kuivatite energiakulu on konvektsioonkuivatitest tunduvalt väiksem. 20. EB-kuivatite kasutamine ei ole laialt levinud, sest vastav tehnoloogia nõuab suuri investeeringuid
tuleb teha, et üks mool elektrone viia läbi potentsiaalide vahe 1V. Kvandi energia E=hv. Kus v=c/λ. Ehk E=hc/λ. Nähtava valguse lainepikkus on vahemikus u 400-700 nm Punase valguse lainepikkus 625-740 (680) nm Sinise valguse lainepikkus 440-486 nm Lainepikkus antud, arvuta footoni sagedus v = c/λ. Nt λ=680nm(tee m- deks). c=3*108m/s. v=4,4*1014s Kui suur on sinise valguse energia? 1,8 eV on punase kvandi energia. kui punane 680 nm. Kui sinine valguse lainepikkus on 450nm, siis 680/450=1,5 ; 1,8*1,5=2,7. Ehk sinisel kvandil oleks vastavalt suurem energia, nii mitu korda suurem, kui palju tema lainepikkus on väiksem. Iga mitme vee molekuli kohta tuleb üks lahustunud aine molekul? Ühes liitris vees on 1000g/18gmol-1 = 55.6 mooli, st vesi ise on 55.6 molaarne. Ühe molaarses lahuses on seega 1 lahustunud aine molekul ca iga 55 vee molekuli kohta. seega 55 vee molekuli vahel on 1 molekul ainet. Miks õhumolekulid 10km kõrguselt alla ei kuku
Vmax = piirkiirus. (M/s) Vmax = K [E] ([E] on vaba ensüümi kontsentratsioon) Km = Michaelise konstant. (M) 42. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? 1/s 43. Millised väited on õiged Michaelise konstandi (KM) kohta-on näiline dissotsiatsioonikonstant ja tema ühikuks võib olla sekund 44. Millele vastavad Vmax, KM ja Vmax/KM alltoodud graafikul? Vmax=450nM/s Km=0,5mM Vmax/Km=0,9 45. Eelneval joonisel on toodud ensüümkatalüüsitava reaktsiooni kiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist. Andke hinnang, kui suur võiks olla ensüümi KM vastava substraadi jaoks ja reaktsiooni piirkiirus (koos ühikutega) Km = 0,6 mM = 610-4 M Vmax = 490 mM/s = 0,49 M/s 46. Milline põhimõtteline erinevus on olukordadel, kus ühend A on tasakaaluolekus või statsionaarses olekus
oma piirkiirusest 48. Millised väited on õiged katalüütilise konstandi (kcat) kohta: a) on alati esimest järku kiiruskonstant b) näitab mitme substraadimolekuli ära reageerimist on üks ensüümi aktiivtsenter võimeline ajaühikus katalüüsima c) mida suurem on kcat, seda tugevamini seob ensüüm vastavat substraati d) on näiline dissotsiatsioonikonstant e) tema ühikuks võib olla sekund 49. Millele vastavad Vmax, KM ja Vmax/KM alltoodud graafikul? Vmax = 450nM/s KM=0,5 mM Vmax/KM = 0.9 50. Joonisel on toodud ensüümkatalüüsitava reaktsiooni kiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist. Andke hinnang, kui suur võiks olla ensüümi KM vastava substraadi jaoks ja reaktsiooni piirkiirus (koos ühikutega). (võivad olla erinevad joonised). Vmax = 1,1 nM/min KM=100 nM 51. Mis sisulist vahet on olukordadel, kus ühend A on tasakaaluolekus või statsionaarses olekus?
48. Millised väited on õiged katalüütilise konstandi (kcat) kohta: a) on alati esimest järku kiiruskonstant b) näitab mitme substraadimolekuli ära reageerimist on üks ensüümi aktiivtsenter võimeline ajaühikus katalüüsima c) mida suurem on kcat, seda tugevamini seob ensüüm vastavat substraati d) on näiline dissotsiatsioonikonstant e) tema ühikuks võib olla sekund 49. Millele vastavad Vmax, KM ja Vmax/KM alltoodud graafikul? V = 450nM/s maxKM=0,5 mM V/KM = 0.9 max 50. Joonisel on toodud ensüümkatalüüsitava reaktsiooni kiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist. Andke hinnang, kui suur võiks olla ensüümi KM vastava substraadi jaoks ja reaktsiooni piirkiirus (koos ühikutega). (võivad olla erinevad joonised). = 1,1 nM/min maxKM=100 nM 51. Mis sisulist vahet on olukordadel, kus ühend A on tasakaaluolekus või statsionaarses olekus?