Maismaa kilpkonn Iseloomulikud tunnused Nende keha kaitseb kilprüü Silmad on hästi arenenud Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad Tugevad küünistega jäsemed Suurimad kaaluvad kuni 450kg Elavad kuni 80-150 aastat Iseloomulikud tunnused Enamikul kilpkonnadel ei ole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega Elupaigad Galapagose saartel Maismaal Toitumine, paljunemine Söövad heina, lehti, lilli Paljunevad munemise teel, nad matavad munad mulla või liiva alla Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või
Prao Seina helipidavus, kui laius, prao helipidavus on: mm 0dB 10dB 20dB 500 10 20 30 50 20 30 40 5 30 40 50 0,5 40 50 57 0,05 50 57 60 0,005 57 60 60 7 Massiivne tarind Massiseadus: R=20lg (m·f)-49 18cm betooni (450kg/m2) 500Hz juures Õhupidav, pragusid ei ole, naaberkonstruktsioonidest eraldatud R500=20lg(450x500)- =20lg(450x500)-49=58dB 49=58dB (2x: 4… 4…6dB) 8 4 Kihiline tarind Kihiline sein on vedru-massi kombinatsioon ja heliisolatsioon
vedelik ei imendu. - Kutsikatel, kassipoegadel ja väikestel koertel saab lahuseid manustada ka luuõõnde. Manustamiskohad: sääreluu köprus, sääreluu mediaalne proksimaalne osa sääreluuköprusest 1- 2cm kaugusel, reieluu pöörlate vaheline auk. Säilitusvajadus: 40-65 ml/kg täiskasvanutel, 130 ml/kg noorloomadel 24 tunni jooksul. 20 kg koer vajab 1,3l vett ööpäevas, 450kg hobune vajab 29l vett ööpäevas Vedelikuvajaduse arvutamine: Koera kaal 20kg Dehüdratatsioon 8% Kehamassi kadu kompenseerimine: 20x0,08 = 1,6l/24h Säilitusvajadus = 65ml/kg/p = 1,3l/24h Jätkuvad kaod? Kogu vajadus 2,9l pluss jätkuvad kaod · Kasutatavad lahused: Isotoonilised Hüpotoonilised hüpotooniliste lahustuste manustamiseks näidustust ei ole Manustamisviisid: SC, IV, IP
Bison Tabel 2. Maailma lihaveised 12 Dexter Dexterid on kõige väiksemad veised Euroopas, nad on umbes poole väiksemad traditsioonilisest Herefordist. Seda tõugu peeti haruldaseks kuni viimaste aastateni. Pärit on Dexteri veised Iirimaalt kust nad peaaegu hääbusid, säilisid vaid üksikud puhtad karjad Inglismaal. Sinna toodi veised 1882 aastal. Täiskasvanud dexteri veised kaaluvad 270320 kg ja pull umbes 450kg. Värvuselt on nad mustad, tume punased või kollakad aga alati on nad ühevärvilised, väga harva esineb valgeid märgiseid. Sarved on suhteliselt väikesed ja paksud, kasvavad väljapoole koos ettepoole suunatud kõverusega on isasel ja ülespoole lehmal. Dexter tõug on tavaliselt kaheotstarbelised, kuigi üksikute karjade omanikud sageli keskendunud kas kas liha või piima loomade kasvatamisele. Dextereid on kahte erinevat tüüpi: lühijalgne ja pikajalgne
β0 - söestumisaste t - aeg minutites Puidu söestumisaste sõltuvalt puiduliigist ja omadusest mm/min a) Okaspuit Monoliitne okaspuit normtihedusega >290kg/m3 ja ristlõike 0,8 minimaalmõõtmetega 35 mm. Liimpuit normtihedusega >290kg/m3 0,7 Puitplaat paksusega 20 mm ja normtihedusega >450kg/m3 0,9 b) Monoliitne või liimitud lehtpuit normtihedusega >450kg/m3ja tammepuit 0,5 c) Monoliitne või liimitud lehtpuit normtihedusega >290kg/m3 0,7 11.2 Konstruktsiooni tulepüsivusarvutus Efektiivristlõike meetod Efektiivristlõige arvutatakse algristlõike mõõtude vähendamise teel söestunud kihi võrra d ef = d char + k 0 d 0 d0 = 7mm k 0 ≤ 1,0 , (kui t<20min, siis k0 = t/20)
t piimatoodang - 7000 kg, rasva % - 4.0, piima rasvatoodang - 280 kg, valgu % - 3.0, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisaldus. Viimased näitajad iseloomustavad söötmistaset. 40. sigimise seos lehma piimajõudlusega 41. mära, emise ja ute piimajõudlus Emise piimajõudlus :Päevas 6-8kg, 3 nädalal 15kg, 8nädala jooksul 450kg. Ute jõudlus: Piimatõud -1200kg, reeglina kasvatavad üles 2 talle, 3as vajab lisatoitu. Mära jõudlus: Imetamisaeg 6 kuud, raskeveotõugudel piimakus kuni 6000kg. 42. nuumajõudluse hindamine Hinnatakse katsefarmides või aretusfarmides.- massiiivet, kasvukiirust, toitumust, kehamassi, söödaväärindust, elupuhune tailihasisaldus. 43. lihajõudluse hindamine tapa ehk rümpamass, tapasaagist ja lihakeha kvaliteet, 44. liha kvaliteedi hindamine
Kvaliteet: somaatiliste rakkude arv, bakterite arv, ammoniaagisisaldus. Kontrollperiood: minimaalselt 3 kontroll-lüpsi, 305 päeva jõudlus, aasta jõudlus, eluajajõudlus. 39. Lehma piimajõudlus 2002 aastal keskmiselt 5138kg lehma kohta; 2004a 5528kg; 2005a 5886kg; 2007a 6368kg; 2008a 6765kg; 2010a 6977kg 40. Sigimise seos lehma piimajõudlusega 41. Mära, emise ja ute piimajõudlus emis- 6...8kg päevas, 3.nädalal 15 kg, 8 nädala jooksul 350....450kg utt- piimatõud 500...700kg aga äärmisel juhul ka 1200kg mära- suurem piimakus raskeveo ehk külmaverelised tõud (3000.....6000kg) 42. Nuumajõudluse hindamine sigade ja lihaveiste nuumajõudlust hinnatakse katsejaamades või aretusfarmides: hinnatakse massi-iivet, kasvukiirust, toitumust, kehamassi, söödaväärinust (ainult katsejaamas), on lisandunud ultraheliaparaadiga elupuhune tailihasisalduse mõõtmine. 43. Lihajõudluse hindamine
annaabi.ee 
