Akt. Temp. 1600-2400°C puuviljad, piimakarjandus Mandrilises: piirad kultuuride valikut põud Soe parasvööde Veg.Periood 6 kuud 3500-4000mm/aastas Merelises viljakad ja püsivad Mais, riis,viinamari, sojauba, pruunmullad päevalill,suhkrupeet Akt.Temp. 2400-4000°C Madrilises viljakad karjamaadel kitsed, lambad mustmullad Lähistroopiline Veg
Kogu aasta valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid, mis on kuum ja niiske. Peamiselt puhuvad passaadid, mis on ekvatoriaalsele vööndile omane. (Eva Jeleisky, lk 2). 4. Kirjelda ala aasta keskmisi ja min ning max temperatuure ning kuu sademete hulkasid. Alal on aasta ringi ülirohkesti sademeid, vihmaperiood kestab detsembrist märtsini. On soe ja niiske kliima. Kõrgemate mäetippude piirkonnas (Wilhelm 4509 ja Victoria 4035) ületab aasta sademete hulk koguni 4000mm piiri, sest need püüavad pilvi. Peamiselt kõigub sademete hulk aasta kohta 2000- 4000mm olenevalt piirkonnast. Näiteks Port Moresby keskmine sademete hulk on jaanuaris umbes 190mm, veebruaris 198mm, märtsis 185mm, aprillis 100mm, mais 60mm, juunis 45mm, juulis 43mm, augustis 41mm, septembris 41mm, oktoobris 45mm, novembris 52mm, detsembris 105mm. Maksimum temperatuur on aasta alguses veebruaris 31 kraadi, märtsis hakkab
laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride 4 läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. Loodusvarad Maavarad on seotud eelkõige läänepoolsete mäestikurajoonidega (vask, kuld, polümetallilised maagid, nafta). Apalatside paleosoikum struktuurides leidub antratsiiti, naftat, maagaasi ja rauamaaki. Ülemjärve ääres asuvad USA rauamaagimaardlad
seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Keskmine temperatuur suvel: Põhjaosa 8...16 °C Lõunaosa 16...24 °C Keskmine temperatuur talvel: Põhjaosa 0...-32 °C Lõunaosa 0...-8 °C Sademete langemise hulk: Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm 5 Ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi
seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000- 1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. 16.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend. Ääremäestikud takistavad niiske õhu sissepääsu,Atlandi ookean toob endaga kaasa orkaane ja üleujutusi, paljud sisemaal olevad jõed ja järved tekitavad samatu üleujutusi. 17
a hulk väga usundid suur linnade heale asuvad ühed arenenud suurtes suuresti on juures. New töökorraldusele suurimad ning on kogustes erinev 100- kristlus, York, Chicago, toodetakse palju. firmad ja pidevalt teravilja, 4000mm. katoliiklu Detroit, Los Varustakase börsid. See on arenev. mis Väga palju s ja Angeles, San suuresti maailma juhtiv autode, Enamasti moodustab metsasid, judaism. Fransisco teravilja, elektroonika, kasutatakse umbes
vahel. (1) Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. · Keskime temperatuur suvel : Põhjaosa 8...16 °C Lõunaosa 16...24 °C · Keskmine temperatuur talvel : Põhjaosa 0...-32 °C Lõunaosa 0...-8 °C · Sademete langemise hulk : Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000..
troopika piirkond. Loodusvarad pole veel ammendunud, neid veetakse isegi Euroopasse. Tähtsateks maavaradeks on maagaas, nafta, kivisüsi ja erinevad metallimaagid (peamiselt Cu, Au ja Fe). On ka kohti, kus leidub teemante. Väga metsa- rikkad alad. Aastane sademete hulk on piirkonniti väga erinev – 100-4000mm. Valitsevad usundid Valitsevateks usunditeks on kristlus, katoliiklus ja judaism. Rahvastik ja asustus Tihedam asustus on New Yorgi lähistel rannikualadel ja ka Chicago/Detroidi/Los Angelese/San Fransisco ümbruskonnas. Rahvaarv tõuseb koguaeg tänu suurele sisserändele. Loomulik iive on nullilähedane. Enamik inimestest elab linnades. Üldiselt on elatustase kõrge, kuid
kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. 3.8.1Keskmine temperatuur suvel Põhjaosa 8...16 °C Lõunaosa 16...24 °C 3.8.2Keskmine temperatuur talvel Põhjaosa 0...-32 °C Lõunaosa 0...-8 °C 3.8.3Sademete langemise hulk Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm 3.8
3.2. Taimkate Kailimantan saar asub troopilises kliimavöötmes. Saare madalamates osades on temperatuur keskmiselt 25 - 35°C, mägedes võib temperatuur märgatavalt madalam olla. Saar on mõjutatud mussoonide poolt, mistõttu jaguneb aasta niinimetatud kuivaks (maist oktoobrini) ja vihmaseks perioodiks (novembrist aprillini). Samas võib terevt saart lugeda piirkonnaks, mis on aasta läbi niiske, sest ühes kuus on vähemalt 60mm sademeid. Aastas keskmine sademete hulk on 2000 4000mm ja õhuniiskus 80 - 90%[1]. Tänu troopilisele kliimale on taimkate saarel on väga rikkalik kokku on avastatud ligi 15000 erinevat taimeliiki, millest 6000 ei esine kuskil mujal maailmas. Kailimantanl on kokku ligi 3000 erinevat puuliiki, üle 2000 erineva liigi orhideesid ja üle 50 erineva liigi lihasööjaid taimi[2]. Kalimantani taimestik jaguneb rannikuäärseteks mangroovmetsadeks, madalamatel aladel
annaabi.ee 
