pentatoolikal. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika Vana-Kreekas, kus igakülgselt arenenud harmooniline inimese kasvataminel oli muusika kõige olulisem. Eelistatud pillid: aulos, lüüra, kitara. Muusika tuleb kreeka keelsest sõnast musike (kreeka k. muusade kunst). Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja järku: 1) Arhailine (8-6 saj. eKr.) 2) Klassikaline (5 saj. 330 a. eKr.) 3) Hellenism (330a. 146a. eKr.) 4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. 395a. pKr.) *Sellel ajal tegutsesid kahte sorti muusikud: rändlaulikud e. rapsood ning kutselised muusikud e. aoidid. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul esines ka mitmehäälset muusikat, sellest ajast on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris Pythagoros. Sellega seoses kujunes kreeklastel välja 7-me astmeline laadidest helisüsteem. Dooria - helilaad tõsine, mehelik, kindlameelne.
1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele
Foorum- koosoleku ja turuplats Kapitoolium- Rooma kõrgeim küngas 12 tahvli seadused- esimesed Rooma seadused, pandi kirja 12 pronkstahvlile Haned päästsid Rooma- kui gallialased ründasid 4. saj., siis kaitsjad magasid ja haned hakkasid kraaksuma, äratasid kaitsjad ülesse ja vaenlane löödi tagasi Pyrhose võit- võit, mis on võrdne kaotusega. Kreekast pärit väepealik kes küll võitis kreeklasi kuid kaotas oma sõjaväe. Rooma keisririigi aeg- 30a eKr 395a Rooma vabariigi aeg- 535a eKr 509a eKr Rooma linna rajamine- 753a eKr Rooma riigi eesotsas- 2 konsulit, kellele kuulus kõrgeim võim riigis
Mõiste keskaeg võttis 1469. Aastal kasutusele Giovanni Andrea. 2) Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus lõpp *180a.-Marcus Aureliuse surm *1453a.-vallutati Konstantinoopol *313a.-Roomas lubati ristiusk *1592a.-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine *feodaalkorra killustumine Kõrgkeskaeg- (12-14 saj) *seisuslik korraldus *rahamajandus *kaubanduse ja käsitöö areng *tsentraliseeritud riigid
keisrir 30ekr-235a too- O muut valits religiooniks. Lasi raj uue võttis nime augustus, tema ajal rahu pealinna konstantinoopoli. per(30ekr-14pkr) ja maj õitseng. Riigi Theodosius suur viim K kes sisemine korrastamine, Au surma järel üh R aga peale surma jag R lõplikult oli ainuvalitsemine omaks võetud. 395a 2 osaks Järgnevad julmad valitsejad nt nero( 64 rooma tulekahju) aga ei toonud riigi nõrgenemist I saj kesk vall sur osa suurbr. Traianuse aja l saav rooma hiigelpunkti: vall daakia ja mesop, võim kindl. Riik- kas nim res publica sest kogu rahv võttis osa riigi valit. Rooma rahva e kodanikkonna mood plebeid ja pratsiidid. Seaduse ees võrdsed.
Õhtud mööduvad peolaua ääres metssea võluliha süües 2)valküürid:surnud sõdurid abistavad ja lõbustavad naisolendid,kes olemuselt meenutavad amatsoone 3)kukk,kes on hommikune ärataja ja Ragnarök e.maailmalõpu kuulutamine. Germaanlased. Keeled: saksa,norra,rootsi,taani,islandi,hollandi,afrikaani. Skandinaavia ülikkond rajas oma poliitilise süsteemi. See tugines sõjakusel ja rikkalikul kinkimisel. Siin ei tunnistatud roomlust ega ladina keelt. Rooma impeerium lang. 395a. Elati külaühiskonnas, tegeldi põllunduse ja karjakasvatusega. Kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga. Tugevaim kuningariik oli Sveariket(sveade riik). Skandinaavlaste suurim keskus oli Uppsala. Skandinaavia arheoloogilised leiud: ehted,mündid. Skandinaavlastest jutustavad Allikad: reisikirjad-Tacitus"Germania", kroonikad-Bremeni Adama kroonika; tal on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi. Väidet., et
Õhtud mööduvad peolaua ääres metssea võluliha süües 2)valküürid:surnud sõdurid abistavad ja lõbustavad naisolendid,kes olemuselt meenutavad amatsoone 3)kukk,kes on hommikune ärataja ja Ragnarök e.maailmalõpu kuulutamine. Germaanlased. Keeled: saksa,norra,rootsi,taani,islandi,hollandi,afrikaani. Skandinaavia ülikkond rajas oma poliitilise süsteemi. See tugines sõjakusel ja rikkalikul kinkimisel. Siin ei tunnistatud roomlust ega ladina keelt. Rooma impeerium lang. 395a. Elati külaühiskonnas, tegeldi põllunduse ja karjakasvatusega. Kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga. Tugevaim kuningariik oli Sveariket(sveade riik). Skandinaavlaste suurim keskus oli Uppsala. Skandinaavia arheoloogilised leiud: ehted,mündid. Skandinaavlastest jutustavad Allikad: reisikirjad-Tacitus"Germania", kroonikad-Bremeni Adama kroonika; tal on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi. Väidet., et
Näited siis veel Leopardide hauakambrist - värvikäsitlusarhailisele iseloomulik. Kapitooliumi emahunt, koos Romuse ja Remuse looga - kannab ühist arhailise käistlusega ja ka mesopotaamia vaatega. (vt. slaide) ROOMA KUNST Vabariigi aeg 510 e.Kr - 1. saj p.Kr. Keiriaeg 1.saj. p.Kr - 395 a. p.Kr. Jagunemine 395a.p.Kr. Lääne - Rooma lõpp 476a.p.Kr Ida-Rooma 395-1453a. p.Kr. Vabariigi aeg on periood, kus on demokraatlik süsteem: 1 senat ja 2 konsulit, kes oma vahel rivaalitseisd. Keisri aega, kus riigi esimeseks kodanikuks sai keiser. Keiser Caeser Julius Cuesar Augustus Ocatavianus. Esimene, kes kasutas seda nimetust kui keiser. Siit tekkis 2 traditsiooni 1) Oma nime
Norra- 996a. Olav Trygvason ühendas riigi, Olaf Püha ajal 1016.-1028. Võeti vastu ristiusk. Svölaste maa keskosas ja Götalaste maa sellest lõunas, aga 11ndal sajandil ühendas Olaf Svölekuningas mõlemad piirkonnad, hakkas juurduma ristiusk, mis juurdus alles 12ndal sajandil ja tähtsamaks linnas oli Upsala. 12ndal sajandil hakati ristiusustama Soomet, rootslased põhjast, venelased idast, 12nda sajandi lõpuks enamus Soomest kuulus Rootsile. Bütsants Ülevaade varasemast ajaloost, 395a. Keiser Theodosius jagas riigi kaheks, Lääne-Roomaks keskusega Rooma ja Ida-Rooma keskusega Konstanipool, mis rajati Konstanin Suure korraldusel. Ida-Rooma territoorium hõlvas poole Vahemere poolt idapoole jäävad alad, Balkani poolsaar, Väike Aasia, Vahemere idarannik ja Põhja-Aafrika. Kui 476a. Lääne-Rooma langes, siis Ida-Rooma jäi püsima, selle arengu iseärasusteks olid:1)Asend- paiknes kolmes maailmajaos(Euroopa,Aasia,Aafrika) 2)Asus kaubateede ristumiskohas
Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna Konstantinoopoli*erinevad valitsejad idas ja läänes*viimane keiser Theodosius Suur379-395 ühendas viimasena riigi kaks poolt, pärast tema surma 395a lagunes riik Lääne- ja Ida-Roomaks. 28. HILINE ROOMA KEISRIRIIK JA RISTIUSK. Keiser, riigivõim ja sõjavägi. Diocletianuse ja Constantiniuse riigikorraldus pani aluse nn hilisele keisririigile, mis püsis kuni 476 aastani lääneosas, idaosas oli keskaegne Bütsants. Keisritest said piiramatu võimuga valitsejad, kuldne kroon, purpurne siidrüü, kalliskivid, kuld, silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu-nõukoguks.Asevalitsejaid määrati
Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia (Otto I Suur, nimetas oma riigi Saksa-Rooma riigiks). Lõuna- Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine. Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik. 12. Dateeri: Rooma jagunemine idaks ja lääneks- .395a......; Langeb Lääne-Rooma- ..476........; Suur kirikulõhe- ....1054.....; Bütsantsi hävitamine türklaste poolt- ..1453......; Karl Suur kroonitakse keisriks- .800..; Verduni leping- ......843 ...; 13. Selgita mõisted: Pax Romana-ehk Rooma rahu oli institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse reguleerides keskuse ja perifeeria suhteid. Rahu aitas tagada eelkõige põhimõte, mille kohaselt jäi
Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna Konstantinoopoli*erinevad valitsejad idas ja läänes*viimane keiser Theodosius Suur379-395 ühendas viimasena riigi kaks poolt, pärast tema surma 395a lagunes riik Lääne- ja Ida-Roomaks. 28. HILINE ROOMA KEISRIRIIK JA RISTIUSK. Keiser, riigivõim ja sõjavägi. Diocletianuse ja Constantiniuse riigikorraldus pani aluse nn hilisele keisririigile, mis püsis kuni 476 aastani lääneosas, idaosas oli keskaegne Bütsants. Keisritest said piiramatu võimuga valitsejad, kuldne kroon, purpurne siidrüü, kalliskivid, kuld, silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu- nõukoguks
Koosneb 22 raamatust. Hiline keisri riik 3saj oli rooma riigis suur kriis. Toimus palju riigi põõrdeid ja võimu haarasid sõdur keisrid. 284 tuli võimule diocletianus kes kehtestas uuesti korra. Jaotas riigi 2 territooriumiks mülemal oli oma keiser. Ida ja lääne rooma tekkisid. Järgmine keiser Constantinus suur kuulutas riigis välja usuvabaduse. 4saj lõpul sai kristlusest üld kohustuslik riigi usund. 395a jagunes impeerium lõplikult 2heks eraldi seisvaks riigiks. Algas suur rahvaste rädamine mille käigus germaanlased tungisid rooma territooriumile ja kukutasid 476a viimase lääne rooma keisri. Seda aastat peetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Keisril oli piiramatu võim. Senati poliitiline tähendus kadus. Asevalitsejate arv suurenes ülesandeks oli maksu kogunemine. Kaubandus käsitöö ja linnad käisid alla. Orjade arv vähenes mindi üle naturaal majandusele
annaabi.ee 
