Asetades katseklaasi filterpaberis oleva metallitüki jälgin nivood büretis. Nivoo järgi saan teada eraldunud vesiniku. Leian metalli massi. 4. Katse tulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni Eraldunud vesiniku maht Temperatuur t= Rõhk 5. Katseandmete töötlus ja analüüs Leian eraldunud gaasi mahu Leian vesiniku osarõhu 101 325Pa 760mmHg xPa 18,7mmHg Leian eraldunud vesiniku mahu Leian magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg aatommass 24,3g/mol H aatommass 22,4g/mol Arvutan suhtelise vea Õige tulemus 7,5mg 6. Järeldus Katse tulemusena tekkis veaprotsent 13,3%. See tulenes baromeetri ja termomeetri täpsusest ning ka sellest, kui hästi oli minul võimalik büretti jälgida.
D l. Lõpuks saab leida CO2 suhtelise tihedus õhu suhtes mõhk 4. Märkida tuleb õhutemperatuur ja –rõhk ruumis, kuna hilisematel arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see üle viia normaaltingimustele. 5. Gaasirõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: Normaaltingimustel: P = 101 325Pa;T = 273.15K; V = 22.4dm3/mol Standartingimustel: P = 100 000Pa; T = 273.15K; V = 22.7dm 3/mol 6. Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku M õhk 0,8 28,02 0,2 32,00 29 g / mol molaarmass 32,00 g/mol saame 7
Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa. Rõhk on 1Pa, kui 1N mõjub 1m2 pinnale. Mõõteriist: manomeeter, õhurõhul baromeeter. Tihedus on füüsikaline suurus, mis võrdub ainekoguse massi ja selle ruumala jagatisega. J=m/V. Ühik: kg/m3. Mõõteriist: areomeeter. p=Jgh. Pascali seadus: vedelikes ja gaasides kandub rühk edasi kõikides suundades ühteviisi. Normaalrõhk (õhus) on 101 325Pa või 760 mmHg. Kehale vedelikus või gaasis mõjub üleslükkejõud. Keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass ja ruumala on võrdne keha massi ja ruumalaga. Üleslükkejõud sõltub keha poolt välatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuvast raskusjõust. Fü=JgV. Ujumise korral Fr=Fü, keha tihedus väiksem keskkonna tihedusest. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö on
mCO2 D= mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a. Normaaltingimustel: P = 101 325Pa T = 273.15K V = 22.4dm3/mol b. Standartingimustel a.i. P = 100 000Pa a.ii. T = 273.15K a.iii. V = 22.7dm3/mol 6. Kui suur on õhu keskmine moraalmass? Kuidas see on leitud? Õhu keskmine 28,96 29,0 g / mol M õhk = 0,8 28,02 + 0,2 32,00 29 g / mol
Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja ühe mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel? a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku molaarmass 32,00g/mol saame
3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja – temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel; P = b.) standardtingimustel P = 101 325Pa T = 273.15K V = 100 000Pa T = 273.15K V = 22.4dm3/mol 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud ? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku molaarmass 32,00g/mol saame M õhk 0,8 28,02 0,2 32,00 29 g / mol 6
mCO2 D= mõhk 3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud ? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku 28,96 29,0 g / mol M õhk = 0,8 28,02 + 0,2 32,00 29 g / mol
3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja –temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud ? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on Teades, et
3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud ? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku molaarmass
3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning, et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku molaarmass
annaabi.ee 
