Vana-Kreeka skulptuur Alari Tammsalu 10.J klass Ajajärgud Vana-Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: • Arhailine ehk vana aeg (600-480eKr) • Klassikaline ehk õitseaeg (480-323eKr) • Hellenistlik ehk hiline aeg (323eKr-30pKr) Arhailine ehk vana aeg • 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks Hellenistlik ehk hiline aeg • 323-30 pKr • Skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid
Hellenismiperiood 4. sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla. Kreeka vallutas Makedoonia kuningas Philippos II. Kuid tema poeg Aleksander oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). ● Kui vanalt Aleksander sai Makedoonia kuningaks? Vastus: 20-aastaselt ● Mis aastatel ta valitses oma impeeriumit? Vastus: 336ekr - 323ekr ● Kus ja kui vanalt ta suri? Vastus: 32-aastaselt Paabelis (tänapäeva Iraak) Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia.
KUNSTIAJALUGU 1.Vana-Kreeka kunsti- ja kultuuriperioodid. Kunst klassikalisel ajastul.(LK 49) Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr, edasi järgnes 3 perioodi : 1. Arhailine ehk vana aeg(600-480 eKr) 2. Klassikaline ehk õitseaeg(480-323 eKr) 3. Hiline ehk hellenistlik aeg(323eKr 30 pKr) Kunst klassikalisel ajastul: 1.Joonia stiil: · tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas · Joonia stiilis sammas on peen ja elegantne ning kogumulje ehitisest tundub kerge ja rikkalik. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega(nagu munavööt, helmisnöör,palmett). Abakus koosneb nn. Rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega.
Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib eraldada 3 osa:krepidoma, sammastik, talastik. Krepidoma ülemine aste on stülobaat, sellele toetub sammastik. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Samba osad: baas, tüves,kapiteel
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8
● Semiramise rippaiad Babülonis, ● Artemise tempel Ephesoses, ● Zeusi kuju Olümpias, ● Halikarnassose mausoleum, ● Rhodose koloss ja ● Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 2.Millal oli hellenismiperiood? Iseloomusta muutusi, mis toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus.Helenismip. kestis Aleksander Suure vallutuste algusest (323eKr) kuni viimase hellenistliku riigi langemiseni (Egiptus 30a eKr). Sellega kaasnes demokraatia allakäik, tänu idatsivil. levinud monarhiale. Sellel perioodil vähenes Kreeka tähtsus ning esile tõusid teised riigid ja linnad. Tähtsaimad keskused olid Pergamin, Antiookia ja Aleksandria. kreeklased muutusid kosmopoliitideks liikudes ära oma kodumaalt uutesse hellenistlikesse riikidesse. lisaks võeti kasutusele palgaarmee varasema kodanikukaitse asemel, mis tõenäoliselt sai hellenistliku
Eepos- Nii aristokraatia kui ka lihtrahvas hindasid kõrgelt muistsetest aegadest jutustavaid lugulaule ehk eeposeid ja neid loovaid rhapsoode. Neid kanti ette nii aristokraatide kodades kui ka avalikel usupidustustel. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Homeros oli parim ja kuulsaim poeet. ,,Ilias" ja ,,Odüsseias" olid kreeklaste hariduse aluseks. 4) Aleksander Suur(356-323eKr) 336ekr Philippos 2 mõrvati ja troonile tõuseb Aleksander Suur. Aleksander oli haritud ja hästi kasvatatud. Lasi mõrvata kõik oma sugulased. 335eKr sõjakäik Pärsiasse- ülestõus Teebas- Teeba hävitamine. 334eKr algab Pärsia sõjakäik uuesti(8 aastat, 30000 meest) Aleksander Suure sõjaretk Esimene suurem lahing Granikore lahing(334eKr)- täielik võit- Väike Aasia alistumine
700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hellenismiperiood(338-30ekr) 336-323ekr Aleksander Suure valitsusaeg. 146ekr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule. 30ekr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. 2) Iseloomusta Kreeta-Mükeene kultuuri. Lk.94-100 2000ekr hakkas Egeuse mere lõunaosas kujunema omapärane kõrgkultuur Minoiline kultuur(kreeta): nimi tuleb Kreeta valitsejat Minoselt, kes viis saare tsivilisatsiooni tasemele. Säilinud lossid, linnad ja kiri, viimast ei osata tänapäevani lugeda. Saarel
Naistel puudusid maades. kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või Hellenismiaja kuulsad linnad. Pergamon, Aleksandria ja mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt Antiookia. domineeriv pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia Kreeka kunsti perioodid: 1) Arhailine e. vana aeg u. 600-480 vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe. Sageli polnud peigmees ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. Naine püsis kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Kreeka templel Marmorist või lubjakivist ristkülikukujuline Naiselt nõuti ranget truudust, meestel võisid olla armukesed. viilkatusega sammasehitis, mille sisemuses asus jumala kuju
16.Kuidas jagunes A. Suure riik pärast tema surma? V:Pärast tema surma jagunes riik kolmeks väiksemaks Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. 17.Mida tähendab hellenism? V:Hellenism on ajajärk Aleksander Suure vallutuste järel. 18.Nimeta hellenismiaja kuulsad linnad. V:Pergamon, Aleksandria ja Antiookia. 19.Milliseid perioode eristatakse Kreeka kunstis? V: 1) Arhailine e. vana aeg u. 600-480 ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. 20.Kirjelda Kreeka templit. V:Ehitusmaterjal oli marmor ja lubjakivi, koosnes akendeta ruumist, seal asus jumala kuju, ümber olid sambad, nelinurkne ja tal oli viilkatus. 21.Iseloomusta Kreeka vaasimaali. ( 2 erinevat varianti). V:1) mustafiguuriline - punakaspruunile vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased.
Termid antiikaja kümblusasutused EGEUSE KULTUUR e. Kreeta- Mükeene Kreeta suurim loss Knossos on osaliselt säilinud. See koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, vannitube Kreeka jaotatakse oma arengu järgi neljaks etapiks 1. antiik e Homerose ajajärk ca 11-9saj. eKr 2. arhailine e. vana aeg ca 600-480eKr 3. klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr kõrgperiood 4. Hellenistlik e hiline aeg dooria sammas kõige vanem, jässakam, lihtsam. joonia sammas eelmisest kitsam, õblukesem, elegantsem korintose sammas on kõige külluslikum, dekoreeritum. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis klassikalises arhitektuuris (talastikku kandes) asendab sammast Atlant täis- või poolfiguurne tugisammas, kannab ja kaunistab talastikke, rõdu vms
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on
kiviplaadist. · Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu. · Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon pikerkune saal Tarbekunst nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1. Vana ajastu -600eKr 2. Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr 3. Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 eKr 4. Hiline e hellenistlik aeg 323eKr- 30 pKr · Laialdane raua kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. · Kogukonnast eraldusid ülikud ja kujunesid esimesed riigid. · Linnriigid võitlesid ja sõdisid omavahel. Ühtset kreekariiki ei kujunenud. · Kreeklaste usund oli polüteistlik. · Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes. · Kreeklastel oli kõrge enesehinnang väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse. Neid nimetasid nad barbariteks
Egiptuse, Süüria, Foiniikia ja India. Ta võttis kasutusele uue lahingutaktika: raksaväe tiibrünnaku ja sellega kooskõlastatud faalanksi otserünnaku. Oma kirevahõimulist suurriiki püüdis ta kindlustada Makedoonia ja kohaliku aristokraatia võrdsustamisega, loobudes traditsioonilisest vaatest Ida rahvale kui barbaritele. Ta kuulutas end Aasia valitsejaks, võttis omaks pärsia kombed ja nõudis enda jumalikku austamist nagu idamaine monarh. 323eKr suri ta 33-aastaselt mõnepäevase haiguse tulemusena. Tema sisemise ühtsuseta hiigelriik lagunes varsti pärast tema surma. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Aleksander Suur http://historicmysteries.com/where-is-the-tomb-of-alexander-the-great Alkibiades - suursugust päritolu ateenlane, üks kõige silmapaistvamaid riigimehi ja väejuhte nii Peloponnesose sõjas kui ka
annaabi.ee 
