Jõuõlg - jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõu ja jõuõla vahel on täisnurk. 3. Tügi vagonett 1000kg ja kiirusega 0.3m/s. Talle liikus vastu täis vagonett 0,1m/s. Pärast põrget jäid seisma. Leia vagonetis olnud maagi mass. m1= 1000kg m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' v1= 0,3m/s m1v1 - m1v1'= m2v2'- m2v2 v2= 0,1m/s m2= m1v1 - m1v1' / v2- v'2= 3000kg v'1 + v'2=0 m2=? Kuna tühi vagonett kaalub 1000kg ja teise vagoneti kogumass on 3000kg, siis maagi mass on 2000kg (3000-1000) 4. Auto massiga 1,2t hakkab sõitma kiirendusega 2m/s2. Kui palju tööd teeb auto veojõud 4s jooksul? m=1200kg F=ma = 2400N
mehaaniline töö-on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutus (tähis A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia?-painutatud puuoks POT, lendav lennuk KIN, jääl libisev litter KIN, kõrvale kallutatud pendel POT, täis pumbatud autorehv POT. energia m...
selle bioloogiline aktiivsus. NH4- ammooniumlämmastik NO3- nitraatlämmastik NH4NO3- ammooniumsalpeeter Fosfor · Arenguelement · Osaleb ainevahetuses;õitsemisel, valmimisel · 1t teravilja viib mullast ära 4-5kg/ha P · 1t rapsi viib mullast ära 7-8kg/ha P · Algallikaks mineraalid -aastas vabaneb 5-7kg/ha · Üldsisaldus mullas väga suur(kuni 3000kg/ha) sellest 1-3% omastatav · Kadu mullast (väljauhutmine) on väga väike · Norm - Oleneb mulla P-sisaldusest Keskmiselt 15-29kg/ha P Aeg sügisel · Lihtväetised(lahustuvad halvemini) kevadel kompleksväetised(hea lahustuvus) kaalium · Aktiveerib ainevahetust · Soodustub süsivesikute kogunemist -tõstab külmakindlust - 1t teravilja viib mullast ära ~15kg/ha K - 1t rapsi viib mullast ära ~25kg/ha K
meetodil: · Börsi koteeringu alusel · Kehtiva turuhinna alusel · Sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel Tavapärane vedaja imiteeritud vastutus on: · Kaotsimineku kuni 8,33SDR brutokaaalu kg kohta. · Vigastamine- kuni 8,33 SDR brutokaalu kg kohta. · Hilinemine kuni veotasu suuruse ulatuses( põhjendatud nõude korral) Leiad vedaja vastutuse suurus kui kauba hävisid vedaja süül ja kaupade väärtus oli 100000, kauba kaal 3000kg. 3000*8,33*1,15=28738,5. Kauba väärtus oli 10000, kauba kaal 25000kg.2500*8,33,1,15= 239.487,5. Pretensioonide esitamise tähtaeg. · kui on tegemist silmaga märgatava puudujäägi või vigastustega, siis peab saaja esitama vedajale pretensiooni kaupade vastuvõtmise hetkel · kui on tegemist varjatud vigastustega, siis peab saaja esitama vedajale pretensiooni hiljemalt 7 päeva jooksul ( välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad)
v1 10m/s p2 m2v2 1,5 10 4 kg m/s m2 1t v2 15m/s B px 2 py 2 4 10 8 2,25 10 8 6,25 10 8 2,5 10 4 kg m/s p 25000 2)m A mA mB 3000kg; v vA 8.3 m B mA B 3000 s B 6
kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise skeemid) Mehaaaniline rammivasar- Kuni 3000kg massiga malmvaland, mis liigub rammipuki juhtpidadel. Mehaaniline rammivasar on enamasti paigaldatud ühekopalisele tross- plokk sidestusega eskavaatorile, mille noole külge kinnitatakse rammipuki juhtmast, mis on varustatud langeva raskusega. Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdevintsi trumlile. Vintsitrummel tõstab raskuse 3-4m kõrgusele. Vajutades lahutusseadise hoovale, langeb ramm alla ja
REGROOVABLE süvendatava mustriga (tempo-100 bussil on uuesti süvendatud rehvide kasutamine keelatud) RETREAD (REGUMMERED) taastatud, neid rehve ei ole lubatud kasutada M2,M3 ja N3 kategooria esiteljel, välja arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli nr109 nõuete kohaselt) REINFORCED tugevdatud, kasutatakse eriti linnabussidel 257 valmistamise aeg 25. Nädal 1997.a E, e või DOT tüübikinnituse tähis 146/143 L koormusindeks (146 ühekordsele rattale = 3000kg / 143 paarisrattale = 2725kg, L kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim kiirus 120km/h) R või RADIAL radiaalne koordiniitide paigutus D diagonaalne koordiniitide paigutus, mille võib jätta märkimata B või BIASBELTED diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv TUBELESS lohvita (tiht) rehv Ovaalsed augud viitavad sellele, et: · Ratas on tasakaalustamata · Amortisaatorid on rikkis · Piduritrummel on ovaalseks kulunud
Kokkuvõtteks võib öelda: väga suur osa mullas olevast lämmastikust on orgaanilise ainena ja seega taimedele mitteomastatav. Omastatavat lämmastikku on mullas aga väga vähe ja ta satub sinna peamiselt väetiste kasutamisega. Milliste neeldumisviisidega neeldub mullas lämmastik? FOSFOR MULLAS Eesti muldade künnikihi üldfosforisisaldus on 0,03...0,1%, so 900...3000kg/ha. Mullas olevast fosforist on 25...30% orgaaniliste ühenditena, 70...75% mineraalsete fosfaatidena. Ainult 2...5% üldfosforist on mullas liikuvas vormis ja taimede poolt omastatav. Mulda satub fosfor eelkõige väetiste kasutamisega. Mullas toimuvad fosforiga keemilised reakstisoonid, mille tagajärjel omastatav fosfor muutub mitteomastatavaks. Happelistel muldadel tekivad raud ja alumiiniumfosfaadid, neutraalsel ja aluselisel mullal aga kaltsiumfosfaadid
selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 23.Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas.Tähtsamad organismid mullas: 1) Mikroorganismid.a) bakterid-mullas on kõige enam aeroobseid,heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000kg/ha. b)seened-osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel.Tegutsevad valdavalt happelises kaskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimegeda. Biomass 500...5000 kg/ha. c) kiirikseened-nõrgalt happelises keskonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad-enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) samblikud. 2) Algloomad-heterotroofid
selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid. a) bakterid-mullas on kõige enam aeroobseid,heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000kg/ha. b)seened-osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel.Tegutsevad valdavalt happelises kaskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimegeda. Biomass 500...5000 kg/ha. c) kiirikseened-nõrgalt happelises keskonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad-enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha.
annaabi.ee 
