Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele. Kasutatud materjalid: http://www2.ti.ttu.ee/index.php/eng/Toitumisest/Toitained http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/valgud.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/rasvad.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/sysivesikud.htm http://www.hot.ee/toitumine1/page3.html http://www.healthilife.ee/raamat/vitamiinid.html http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1119
normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, Ø on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis, Ø madaldab vererõhku ja vere kolesterooli taset, Ø vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks, Ø normaliseerib kesknärvisüsteemi ja lihaste ärrituvust, Ø kuulub raku fermentide koosseisu,tasandab südame rütmi, vähendab unetust. KASUTATUD KIRJANDUS Ø http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/kaltsium.htm Ø http://tervis.webnode.com/kaltsium/ Ø http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 TÄNAN KUULAMAST !
Valkude ülesanded on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuunsuse kujunemises nakkushaiguste suhtes neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll võimaldavad erinevate ühendite transpordi Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/valgud.htm http://www.kunksmoor.com/toitumine/tervisliktoitumine/75tervisliktoitumine.html#3 http://www.sunpower.ee/index.php?lang=est&main_id=79 http://raulpage.org/koolitus/toitumis1.html#sisu http://www.kronch.ee/tooraine.htm http://www.antibodyresearch.com/ http://www.retsept.ee/index.php?lang=est&main_id=40 http://lovelypackage.com/milkconcept/#more3763 http://minimalistmuscle.com/ http://guidetohealingfoods
Uurimistöö vasest Vask on arvatavasti vanim inimkonnale tuntud metall. Vask on saanud oma ladinakeelse nimetuse (cuprum) Küprose saare ladinakeelse nime Cyprus järgi, sest seal oli antiikaja esimesi vaseleiukohti. 4 Sulamid Vasest umbes 40% kuulub vasesulamite tootmiseks. Vase sulamitest tuntumad on messing (valgevask) ja pronks. Messing ehk valgevask on tsingi ja vase sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku. Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on, Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis. Pronks on aga tina ja vase sulam. Pronks on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). 5 Kuidas kasutatakse vaske Umbes 50% toodetavast vasest tarbivad elektritööstus elektrijuhtmete ja kaablite tootmiseks. Hea töödeldavuse tõttu oli vask ka populaarne materjal mahuti...
RAUD (FE) Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raua aatommass on 55,847. Avastamine: Vanimaks leiuks peetakse meteoriitrauast helmest, mis on pärit aastast umbes 3500 e.Kr. Antiikajal oli raud tähtsaim metall, kuna sellest tehti relvi ja tööriistu. Leidumine/saamine: Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Kasutamine: Raud ja tema sulameid kasutatakse kõikides majandusharudes. Puhast rauda kasutatakse ainult magnetite, elektroodide ja katalüaatorite valmistamiseks. Ena...
inimesele mõjub ja mis kasu sellest on. 13 KASUTATUD ALLIKAD 1. EE 6, Tallinn: Valgus, 1992 2. http://uus.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/magneesium.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Magnesium#History 5. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magneesium_janikapalu.htm 6. http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/magneesium.htm 14
· kosmeetika- ja kodukeemia tootmisel · meditsiinis; · keraamikatööstuses; · paberitööstuses. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Soolad, 2011 http://et.wikipedia.org/wiki/Soolad (04.12.2011) 2. Mitu soola on?, 2010 http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/2keemia/5-2-18-1.htm (29.12.2011) 3. Soola kasutamine, 2011 http://e-ope.khk.ee/oo/sool/soola_kasutamine.html (04.12.2011) 4. Sool muudab vee pehmeks, 2011 http://www.sool.ee/?id=1131 (04.12.2011) 5. Kaltsium http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm (04.12.2011) 6. Mis on sool? http://www.eliksiir.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=87:mis-on- sool&catid=40:mida-me-teame-artiklid&Itemid=245 (04.12.2011)
,,Keemia XI klassile" H. Karik, V. Ratassepp, kirjastus "Valgus" 1990 ,,Tervise ABC", kirjastus ,,Valgus",Tallinn 1970 ,,Üldine keemia" H. Karik, kirjastus "Valgus" Tallinn 1976 ,,Üldine keemia"H. Karik, kirjastus ,,Koolibri", Tallinn 1994 Veebileheküljed http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=vee+karedus&alates=0&url=http%3A%2F %2Fwww.eau.ee%2F~aland%2Fvee_karedus.pdf http://www.ravesi.ee/index_files/Page625.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/2keemia/veekaredus.htm 9
Tärklis ehk rahvapäraselt kartulijahu on tavaline toiduaine. Tärklis puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Tärklis on taimede glükoosivaru. Kõige tärkliserikkamad on kartuli mugulad ning teraviljade terised. Referaadi eesmärgi saavutamiseks kasutasin ma internetti. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/tarklis1.htm 14 http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4rklis http://nammy.pbwiki.com/T%C3%A4rklis http://www.healthilife.ee/raamat/sysivesikud.html http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&q=pol %C3%BCsahhariidide+ehitus&start=10&sa=N http://www.healthilife.ee/raamat/sysivesikud.html http://www.nadka.pri.ee/kasulik/tarklis.html Lisad briti inglise k: potato flour
bef.ee/NCM/NCM_EST_HB.pdf (29.01.2012). 2. Talvik, A-T. Orgaaniline keemia. 1996, 431-434. Internet: http://web.zone.ee/uix/Talvik%20-%20Pindaktiivsed%20ained.doc (30.01.2012). 3. Meri algab su vannitoast Internet: http://www.roheline.ee/consumption/pesutaus.doc (28.01.2012). 4. The Chemistry of Cleaning Internet: http://www.essind.com/Cleaners/GC-chemistry.htm#Surfactants (30.01.2012). 5. Seep Tervise ABC, Tallinn, "Valgus" 1970 Internet: http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/seep.htm (30.01.2012). 12 6. Millest koosnevad pesupulbrid? Internet: http://www.mayeri.eu/millest-koosnevad-pesupulbrid?/ (01.02.2012). 7. What Chemicals Are Used in Glass Cleaners? Internet: http://www.ehow.com/list_5981139_chemicals-used-glass-cleaners_.html (02.02.2012). 8. Window or Glass Cleaners Internet: http://www.epa.gov/kidshometour/products/glass.htm (02.02.2012). 9. Soap Internet: http://en.wikipedia
http://www.healthilife.ee/raamat/valgud.html 30.10.2008 13 http://et.wikipedia.org/wiki/Valgud 28.10.2008 http://et.wikipedia.org/wiki/Biopol%C3%BCmeer 28.10.2008 http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCmeer 28.10.2008 http://et.wikipedia.org/wiki/Monomeer 28.10.2008 http://www.retsept.ee/index.php?lang=est&main_id=40 30.10.2008 http://www.sunpower.ee/index.php?lang=est&main_id=79 28.10.2008 http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/valgud.htm 28.10.2008 http://en.wikipedia.org/wiki/Protein_desig 01.11.2008 http://et.wikipedia.org/wiki/Aminohappe 01.11.2008 http://www.healthilife.ee/raamat/valgud.html 03.11.2008 http://lepo.it.da.ut.ee/~marilo/Valgud.doc 05.11.2008 14 Mõisted Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad
org/wiki/Diabetes_mellitus 4) http://www.diabetes.ee/Mis-on-diabeet.php 5) http://www.med24.ee/apteeker/article_id-614 6) http://raulpage.org/koolitus/diabeet.html#kokku 7) http://www.novonordisk.ee/documents/article_page/document/3_1_1_what_is_diabetes.asp 8) http://www.hot.ee/trigrweb/haigestumus.htm 9) http://www.fitness.ee/files/pictures/images_article/300/385_thumb.jpg 10) http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=747#Raviv%C3%B5imalused 11) http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/valgud.htm 12) http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/rasvad.htm 13) http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=525 14) Enda kogemused 15) Üritustelt saadud lendlehed 16) Küsimustike vastused 38 LISAD Lisa 1 Diabeediriski tõus diabeedikute lähisugulastel USA-s 60 50 40 30 20 10 0
annaabi.ee 
