Keemia aluste praktikum I Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema
Hüdroksiidid
Naoh - na+ + oh-
Soolad
Vees lahustuvad soolad jagunevad ioonideks
nacl - na+ +cl-
Ioonireaktsioonid
Ioonireaktsioonid on reaktsioonid, mis toimuvad ioonide vahel. Toimuvad ainult juhtumil, kui
ioonde kontsentratsioon väheneb. Selleks on kolm võimalust:
1. Tekib sade-ioond ühinemisel muutub agregaatolek
Reaktsioonid:
a) Soola reageerimine soolaga.
Al2(so4)3 + 3Bacl2 - 2Alcl + 3Baso4⬇ molekulaarne võrrand.
2Al3+ + 3so4 2- + 3ba2+ +6cl- - 2al3+ +6cl- + 3baso4
NaCl (lahuses) (gaas) (lahuses) (lahuses) (etanool) molekulidena ioonidena juhib elektrit 4. Kirjuta puuduvad ioonid, mis tekivad alltoodud ainete dissotsiatsioonil. NaOH Ba(OH) 2 HNO 3 CuCl 2 Al 2 (SO 4 ) 3 katioonid Na+ 2Al3+ anioonid 2OH- 5. Mille poolest erinevad mitteelektrolüüdid elektrolüütidest? ............................................................................................................ ............................................................................................................ 6. Tooge näiteid mitteelektrolüütidest. · .......................................... · ..........................................
metall + sool > uus metall + uus sool 4. aktiivne metall + vesi > hüdroksiid + H2 5. keskmise akt. metall + vesi to > oksiid + H2 1. 4Al + 3O2 > 2Al2O3 3Fe + 2O2 > Fe3O4 tri raud tetra oksiid / (Fe2+OFe3+2O3) / raud (II, III) oksiid 2. 3. 4. 2Al + 6H2O > 2Al3+(OH)-3 + 3H2 NB! Reaktsioon toimub juhul, kui Al on puhastatud oksiidikihist. 5. 3Fe + 4H2O > Fe3O4 + 4H2 tri raud tetra oksiid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 2. Al reageerib metalli oksiidiga
- - NaOH Na+ + OH Al(OH)3 Al3+ + 3OH Soolade dissotsiatsioon Soolade lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja happe anioone sisaldavad lahused. Soolad tugevad elektrolüüdid! - NaCl Na+ + Cl Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Ioonidevahelised reaktsioonid Soolade, hapete ja aluste lahused koosnevad ioonidest, siis nende reaktsioonid toimuvad ainult siis, kui lahuses leidub omavahel reageerivaid ioone. Piisavalt lahusesse ioone andev aine peab vees lahustuma! Ioonid aga reageerivad kui : 1. HAPE+ALUS, tekib VESI (H+ + OH+ H2O) 2. Tekib SADE (mittelahustuv aine) 3. Tekib NÕRK HAPE 4. Tekib GAASILINE AINE
Cu + Cl2 = CuCl2 CuCl2 + ZnS = ZnCl2 + CuS (sade) [liida soola, kus anioon on nõrgem Cl- -st ja annaks vasega sademe] ZnCl2 + NaOH = NaCl + Zn(OH)2 (sade) [liida leelist] Zn(OH)2 = ZnO + H2O [kuumutamine] 8. lämmastikhape+ baariumsulfaat ei toimu, kuna reaktsiooniastuv hape on nõrgem, kui soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O kaltsiumkloriid+ kaaliumnitraat ei toimu, sest aktiivsemate ioonide paar on lähteainete poolel ( kaaliumnitraat) 9. Cu + HBr = ei toimu Al + k.HNO3 = ei toimu Zn +H2O (aur) = ZnO + H2 (gaas) Fe + 6HNO3 = Fe(NO3)3 + 3NO2 (gaas) + 3H2O
Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH Na+ + OH- Ba(OH)2 OH- + BaOH+ 2OH- + Ba2+ Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl H+ + Cl- H2SO4 H+ +HSO4- 2H+ +SO42- Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 2Al3+ +3SO42- Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon = ------- C c molekulide üldkontsentratsioon Hapete, aluste ja soolade osalusel toimuvad reaktsioonid on ioonidevahelised
olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH → Na+ + OH- Ba(OH)2 → OH- + BaOH+ ↔ 2OH- + Ba2+ (astmeline) Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl → H+ + Cl- H2SO4 → H+ +HSO4- ↔ 2H+ +SO42- (astmeline) Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 → 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 → 2Al3+ +3SO42-( puudub astmeline diss) Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) � näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon α = ------- C c – molekulide üldkontsentratsioon Hapete, aluste ja soolade osalusel toimuvad reaktsioonid on
Al2(SO4)3 Läbipaistav Punane pH<7 jah NaCl Läbipaistav Kollane pH=7 Ei Na2CO3 Roosa Kollane pH>7 Jah Na2SO3 Läbipaistav Kollane pH>7 Jah CH3COONH4 Läbipaistav Oranz pH<7 jah Al2(SO4)3 2Al3++3SO4 NaClNa++Cl- Na2CO32Na++CO3- Na2SO32Na++SO32- CH3COONH4CH3COO++NH3- Na2CO3- tugev alus ja nõrk happe Kv 1*10 -14 = = = 0,046 K hape C sool 4,8 *10 -11 * 0,1 K hape * Kv 4,8 *10 -11 *1*10 -14 = = C 0,1 [H+]= sool 2,19*10-12
veega. Mõõta lahuse pH. pH=3,68 Kontsentratsiooni leidmine pH järgi Mõõta tundmatu kontsentratsiooniga NH3H2O lahuse pH. pH=10,13 5. Soolade hüdrolüüs 1. Teha katsed : Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4 . Võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit ff, teise 1-2 tilka mp. Hinnata lahuse pH. Al2(SO4)3 2Al3++3SO4 NaClNa++Cl- Na2CO32Na++CO3- Na2SO32Na++SO32- CH3COONH4CH3COO++NH3- Na2CO3- tugev alus ja nõrk hape 1*10 -14 -11 = = 4,8 * 10 * 0,1 0,046 4,8 *10 -11 *1*10 -14 = + 0 ,1 [H ]= 2,19*10-12 pH=11,7 Na2SO3-tugev alus, nõrk hape 1*10 -14 -2 = = 1,3 * 10 * 0,1 2,77*10-6 1,3 *10 -2 *1*10 -14 = +
Katseklaaside komplekt Katseandmed: Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Sademete teke Katse 1: SO42 ioone sisaldavale lahusele lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Na2SO4 + BaCl2 2NaCl + BaSO4 SO42 + Ba2+ BaSO4 Kommentaar: Lähteained on värvitud, tekib sade valge häguna. Katse 2: Al3+ ioone sisaldavale lahusele lisada 2 M NH3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6NH3·H2O 2Al(OH)3 + 3(NH4)2SO4 2Al3+ + 6NH3·H2O 2Al(OH)3 + 6NH4- Kommentaar: Lähteained on värvitud, tekib piimjas sade. Katse 3: Pb2+ ioone sisaldavale lahusele lisada CrO42 ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 + K2CrO4 2KNO3 + PbCrO4 Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Kommentaar: K2CrO4 on vedel kollane aine, Pb(NO3)2 on värvitu, tekib kollane tükiline sade. Hüdrolüüs Katse 4: 1. Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala pH 4,2..
NH3 + HCl = NH4Cl (ammooniumkloriid) Ammoniaak on leelistest nõrgem alus ja ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel (NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al 0 - 3e = Al3+ ja vaskioon redutseerub (on oksüdeerija) Cu 2+ +2e = Cu0 Ioonireaktsioonid "vahetusreaktsioonid" SOOL + HAPE SOOL+ALUS (leelis) SOOL +SOOL Kulgevad (või ei kulge ) vastavalt ioonireaktsioonide kulgemise tingimustele NaCl + AgNO3 = NaNO3+ AgCl (sade) Ag+ + Cl- = AgCl CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees
Sademete teke Katse 1 0,5...1 ml 0,2 M Na2SO4 lahusele lisatakse tilkhaaval BaCl2 lahust. Na 2SO 4 + BaCl2 2NaCl + BaSO 4 SO 24- + Ba 2+ BaSO4 Reaktsioonil tekib valge sade. Algselt on sade hõljuv, segamisel muutub ühtlaseks. Katse 2 0,5...1 ml 0,2 M Al2(SO4)3 lahusele lisatakse tõmbekapi all 2 M NH3·H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2 (SO 4 )3 + 6(NH 3 H 2O) 2Al(OH)3 + 3(NH 4 ) 2 SO 4 2Al3+ + 3SO42- + 6NH3 + 6H 2 O 2Al(OH)3 + 6NH 4+ + 3SO42 - Reaktsioonil tekib valge sade. Katseklaasis on võimalik eristade kahte kihti valge sade üleval ning ülejäänud läbipaistvad saadused all. Segamisel ained ühtlustuvad, tekkinud segu on tükiline. Katse 3 0,5...1 ml 0,2 M Pb(NO3)2 lahusele lisatakse 0,2 M K2CrO4 lahust (kollase värvusega). Pb(NO3 ) 2 + K 2CrO 4 PbCrO 4 + 2KNO 3 Pb 2+ + CrO 24- PbCrO 4
Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid: Sademete teke Katse 1. SO42– ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. H2SO4 +BaCl2 → BaSO4↓ +2 HCl (Tekkib hägune valge sade) SO42–+Ba2+ → BaSO4 ↓ Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3 ⋅H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6NH4OH → 2Al(OH)3↓ + 3(NH4)2SO4 (Tekkib valge sade) 2Al3+ + 3SO42- + 6NH4+ + 6OH- → 2Al(OH)3↓ + 6NH4+ +3SO42- Al3+ + 3OH- → Al(OH)3↓ Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42– ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 + K2CrO4 → 2 KNO3 + PbCrO4↓ (PbCrO4 sadestub ning tekkib kollane sade) Pb2+ + 2NO3- +2K+ + CrO42- → 2K+ + 2NO3- + PbCrO4↓ Pb2+ + CrO42- → PbCrO4↓ Hüdrolüüs Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste
oksiid.reaktsioon kulgeb kõrgel temperatuuril. eriti vastupidava oksiidse kile tõttu on Al ja Cr praktiliselt püsivad ka veeaurus .Näiteks3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 Nendes reaktsioonides on oksüdeerijaks samuti vesinikioon Väheaktiivsed- ja väärismetallid veega ei reageeri Metall + soola vesilahus Metallid ( va kõige aktiivsemad) tõrjuvad vähemaktiivse metalli soola vesilahusest välja 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu ioonivõrrand 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 loomulikult ei reageeri omavahel Cu + Al2(SO4)3 Kõige aktiivsemad metallid reageerivad soola lahuses oleva veega. Tekib leelis, mis võib soolaga reageerida Naatriumhüdroksiidi ja vasksulfaadi vahelist reaktsiooni vesilahuses! kirjeldab järgmine võrrand 2Na + 2H2O + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 Siin pole enam tegemist asendusreaktsiooniga Metall + leelis. Leeliste vesilahustega reageerivad amfoteersed metallid ( Al, Zn, ...).
konts. HNO3 toimel passiveerub Niklisulamid Ni-Cu Ni-Cr 12. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). hõbevalge tihedus: 2,7 g/cm³ sulamistemperatuur: 660 °C väga hea korrosioonikindlus hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O reageerib leelistega 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H Alumiiniumisulamid duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus: 1,74 g/cm3 sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi väga hea korrosioonikindlus
12. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · hõbevalge · tihedus: 2,7 g/cm³ · sulamistemperatuur: 660 °C · väga hea korrosioonikindlus · hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Omadused · reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 · hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool · lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 · külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O · reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH = 2[Al(OH)6]3 + 3H2 Alumiiniumisulamid · duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) · silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). ·tihedus: 1,74 g/cm3 ·sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi ·väga hea korrosioonikindlus
Nikkel on lihtainena hobevalge, kollaka laikega plastne metall. 18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Hobevalge. Tihedus: 2,7 g/cm3. Sulamistemperatuur: 660 °C . Vaga hea korrosioonikindlus Hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning aarmiselt plastiline. · reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 · hapetest torjub ta valja vesinikku ning tekib sool · lahjend. hapetest torjub valja vesiniku, leelistega tekivad kompleksuhendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 · kulmas konts. lammastik- ja vaavelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O · reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH = 2[Al(OH)6]3 + 3H2 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Tihedus: 1,74 g/cm3. Sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi. Vaga hea korrosioonikindlus · hasti loiketoodeldav ja keevitatav · pole nii plastne kui alumiinium · aktiivne
29. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • hõbevalge • tihedus: 2,7 g/cm³ • sulamistemperatuur: 660 °C • väga hea korrosioonikindlus • hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Omadused - • reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 • hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool • lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 30. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus
kütteelementides. 12. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • hõbevalge • tihedus: 2,7 g/cm³ • sulamistemperatuur: 660 °C • väga hea korrosioonikindlus • hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Omadused- • reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 • hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool • lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus
H2SO3 = H+ + HSO3- I järk HSO3- = H+ + SO32- II järk H2SO3 + HSO3 = 2H+ + HSO3 + SO32- H2SO3 = 2H+ + SO32- (summaarne) Aluste elektrolüütilne dissotsiatsioon KOH = K+ + OH- Ba(OH)2 = Ba(OH)+ + OH- Ba(OH)+ = Ba2+ + OH- Ba(OH)2 = Ba2+ + 2OH- (summaarne) 21 Soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon Soolad, mis ei lahustu, ei dissotseeru. Al2(SO4)3 = 2Al3+ + 3SO2-4 Al2(SO4)3 AlCl3 = Al3+ + 3Cl- Ioonvõrrandid IOONREAKTSIOON ioonidevaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustes. Kuna elektrolüütide vesilahustes osalevad reaktsioonides ioonid, siis on õigem kirjutada võrrandid ioonilisel kujul. Selleks tuleb kõikide ainete, mis annavad lahustesse palju ioone, valemid kirjutada lahti ioonideks (arvestades seejuures valemites olevaid indekseid ja võrrandi kordajaid)
18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • hõbevalge • tihedus: 2,7 g/cm³ • sulamistemperatuur: 660 °C • väga hea korrosioonikindlus • hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Omadused - • reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 • hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool • lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 • külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus
18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Hõbevalge. Tihedus: 2,7 g/cm³. Sulamistemperatuur: 660 °C . Väga hea korrosioonikindlus Hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline. · reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 · hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool · lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 · külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O · reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH = 2[Al(OH)6]3 + 3H2 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus: 1,74 g/cm3. Sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi. Väga hea korrosioonikindlus · hästi lõiketöödeldav ja keevitatav · pole nii plastne kui alumiinium
mis leiavad rakendust tuumareaktorite kiirguskaitsel. Booriühendeid kasut eriklaaside ja emailide valmistamisel. Alumiinium- on maakoores levinuim metall ja elementidest kolmas (hapniku ja räni järel). Keemilise aktiivsuse tõttu leidub ainult ühenditena. Mineraalidest on tähtsaimad alumiiniumoksiid ja selle hüdraatunud vormid. Alumiiniumi toodetakse elektrolüütiliselt- tähtsaim maaks boksiit. Selle protsessi summaarne võrrand: Al2O3=2Al+3O2- Katoodil: 2Al3+ + 6e2Al ja anoodil: 3O2- -6e3/2O2. Üldkujul: 2Al2O34Al+3O2. Al redutseerub katoodil, eralduv hapnik reageerib grafiitanoodiga, andes CO ja CO2. Metallilist alumiiniumi toodetakse saadud sulalahuse elektrolüüsil. Kõige enam kasutatav alumiiniumiallikas on boksiit Al2O3·nH2O (n = 1...3), mis reeglina sisaldab lisanditena rauda ja titaani (oksiididena). Alumiinium on madala tihedusega ja väga hea elektrijuhtivusega metall. Alumiinium on tugev redutseerija, kuid vastupidav
paramagnetiline Keemilised omadused keskmiselt aktiivne metall reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiinium looduses Al on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum
annaabi.ee 
