6 300 500 2 2 8 2 EP 7 3513 500 2 2 8 2 EP 8 3000 500 2 2 8 2 EP 9 3296 500 2 2 8 2 EP 10 3441 500 2 2 8 2 EP 11 2911 500 2 2 8 2 EP 12 2990 500 2 2 8 2 EP 4 13 2983 500 2 2 8 2 EP 14 3043 500 2 2 8 2 EP 15 3542 500 2 2 8 2 EP 16 3000 500 2 2 8 2 EP 17 3086 500 2 2 8 2 EP 18 2645 500 2 2 8 2 EP 19 3000 500 2 2 8 2 EP
Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe. Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11. juunist 1975. aastast,
Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on Vahemereliselt soe. Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Kreeka võttis alates 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro. Siiski on kohalike jaoks ikka veel levinud arvutamine drahmides (1 euro = 340,750 drahmi). Enamus riigi rahvast räägib modernset kreeka keelt, mis on klassikalisest perioodist alates vähe muutunud
2850 Pikaajalised võlad emaattevõtjale ja teistele grupi ettevõtj Võlad 2860 Pikaajalised võlad sidusettevõtjatele Võlad 2870 Muud pikaajalised võlad Võlad 2880 Muud pikaajalised eraldised Võlad 2890 Pensionieraldised Võlad 2910 Osa (aktsia)kapital Omakapital 2911 Registreerimata osakapital Omakapital 28 2920 Ülekurss (aazio) Omakapital 2930 Oma osad või aktsiad (miinus) Omakapital 2940 Reservid Omakapital 2941 Kohustuslik reservkapital Omakapital
2 2018 21 2486 2501 2516 2532 2547 2563 2579 2594 2610 2626 22 2642 2659 2675 2691 2708 2724 2741 2757 2774 2791 23 2808 2825 2842 2859 2876 2894 2911 2929 2947 2964 24 2982 3000 3018 3036 3055 3073 3091 3110 3128 3147 25 3166 3185 3204 3223 3242 3261 3281 3300 3320 3340 Õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t. t, ºC vsat, g/m3 (temperatuuri kümnendikel) 0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 -25 0.55 0.54 0.54 0.53 0.53 0.52 0
1712 1485 Vlassov Martin Tartu 04:32:05 M21 315 484 Vsivtsev Vladimir Ida-Viru 03:19:38 M21 2038 2464 Võhmar Ago Ida-Viru 04:55:11 M21 1623 871 Võsu Bruno Tartu 04:27:09 M21 2153 1591 Vähi Erkki Tallinn 05:06:33 M21 389 571 Vähi Ilmar Tartu 03:23:51 M21 102 85 Vähi Jaagup Tartu 03:02:00 M21 2356 2911 Väli Gert Harju 05:43:40 M21 1986 409 Välling Esko Tallinn 04:52:04 M21 1541 1226 Õruste Arno Harju 04:22:36 M21 276 173 Õun Valdur Tallinn 03:17:07 M21 2099 1684 Ääremaa Erkki Tallinn 05:00:50 M21 2267 2571 Übner Toomas Jõgeva 05:23:29 M21 1145 785 Aakre Priit Tallinn 04:03:15 M35
2905. Tarvitamisel teadmistekukkur ei vähene, pigem kasvab. 2906. Elu kaalub iga päev inimese mõistust. 2907. Rott suudab oma suguvenna tappa eemalt, teda puutumata (ta võib liigikaaslase närvisokini viia) 2908. Koera nina on vähetundlik taimsete lõhnade suhtes. 2909. Isegi kõige targem koer ei näi taipavat, et lihatükki ei saa peita sileda vineertahvli sisse. 2910. Kassid võivad kuulda mitte üksnes kõrvade, vaid ka silmadega. 2911. Koera ja kassi vahelised erimeelsused tulenevad sabaliigutuste vastandlikest tähendustest. 2912. Kui tahad koeraga sõbraks saada, ära vaata talle otse silma (see väljendaks otsest ähvardust). 2913. Vahel kleepuvad mõned rotid sabapidi tugevasti kokku ning on sunnitud liikuma kahe või enamapealise monstrumina. 2914. Jänesel on hea joosta mäest üles, kuid raske mäest alla. 2915. Kajakad ei suuda taibata, et rannakarpi ei saa vastu liiva katki lüüa. 2916
151 lõigetes 2 ja 4, §-s 1573, § 161 lõikes 2, §-des 162, 163, 172179, 183185, 187190, 199 ja 200, § 201 lõigetes 2 ja 3, § 202 lõigetes 2 ja 3, §-des 204, 206214, 2161217, 2172, 222, 227, 231238, 241, 243, 244, 246, 250, 251, 255 ja 256, § 258 punktis 2, §-des 259, 2591 ja 263, § 266 lõigetes 2 ja 4, §-des 274, 2901, 291, 2911, 294, 296, 298299, 300, 3001, 302, 303, 310313 ja 3153161, § 321 lõikes 2, §-des 326328, 331, 3313, 333334, 335, 336, 340 ja 347, § 356 lõigetes 1 ja 3, § 357 lõigetes 1 ja 3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 364 lõigetes 23, §-des 375376 2, 384, 3891, 391, 393 ja 394, § 398 lõigetes 2 ja 4, § 3981 lõigetes 2 ja 4, §-des 400, 4023, 4024, 403407, 414416, 418, 4181, 4211, 4212, 434, 435 ja 437439, § 440 lõikes 3 ning §-des 446 ja 449 nimetatud kuriteoga.)
2900 20934 1/20/2010 Critical 5 2901 20960 11/18/2011 Low 19 2902 20961 1/14/2010 Not Specified 34 2903 20964 3/30/2012 Critical 11 2904 20965 12/20/2009 Critical 38 2905 20965 12/20/2009 Critical 8 2906 20966 9/18/2010 Low 10 2907 20966 9/18/2010 Low 35 2908 20966 9/18/2010 Low 22 2909 20967 3/15/2011 High 50 2910 20967 3/15/2011 High 6 2911 20995 3/27/2012 Medium 37 2912 21024 12/28/2010 Medium 34 2913 21025 9/11/2010 Not Specified 38 2914 21028 6/7/2012 Critical 38 2915 21057 2/3/2011 Low 28 2916 21063 4/15/2011 Low 49 2917 21063 4/15/2011 Low 48 2918 21089 7/28/2011 Medium 4 2919 21091 12/12/2009 High 32 2920 21121 9/16/2009 Not Specified 50 2921 21125 2/26/2011 Not Specified 17
annaabi.ee 
