Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks . Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. Loodus: 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ja selle kõrgeim punkt on 2637 meetrit. Kesk- ja Lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad. Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed Kreeka ja Bulgaaria piiri vahel. Sealne piirkond on kaetud suurte ja tihedate metsadega. Järvi ning soid võib leida peamiselt Kesk-Kreekast. Rahvastik: Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvamises. Eriti kiire kasv toimus 20
750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva
Aastal , kuid inglise väed lahkusid siit alles 1936. Aastal . Riik piirneb põhjas Vahemerega , idas Punase merega . Viljakas niiluse org läbib maa põhja-lõuna suunaliselt , sellest äärde jääb suur osa maast hõlmav Liibüa kõrb : idasse Araabia kõrb. Viimase ida-osas kerkivad kuni 2000 m kõrgused mäed. Maa kirdeosa Suessi kanali ning Al-´Aqabah´ lahe vahel asuva Siinai poolsaarega kuulub juba Aasiasse. Siin kerkib riigi kõrgeim tipp Katrinah ( 2637 m ). Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Egiptuse tähtsamad tööstuslinnad on Kairo, Aleksandria, Port Said, Suess. Rahvusvaheline Suessi kanal toob Egiptusele sisse umbkaudu 70 miljonit dollarit nädalas. Ligikaudu 15% kogu maailma kaubavedudest ja 20% naftavedudest käib läbi Suessi kanali. Riigi valdav usund on islam - ligikaudu 90% egiptlastest on moslemid. Ülejäänutest moodustavad enamiku kristlased. Egiptus ekspordib
Mass õhus Mass vees Graniit Materjal Ruumala Tihedus Poorsus õhus [g] parafiiniga vees [g] parafiiniga [g] [g] 1 graniit 67,5 41,9 25,6 2637 1,6 2 graniit 111 69 42 2643 1,4 3 graniit 111,3 68,9 42,4 2625 2,1 4 graniit 67,4 41,7 25,7 2623 2,1 5 Graniit 91,8 93,4 57,2 57 34,6 2653 1,0
1981 ühines Kreeka EL-ga. 3 2. Geograafiline asend ja selle mõju majandusele Kreeka asub Lõuna-Euroopas Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 129 000 km2 ja pealinnaks on Ateena. 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m). Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva
ahelikuga ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja-lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Suurema osa Siinaist hõlmab põhjast lõunasse kõrgnev liiva-ja klibukõrbeline At-Tihi lavamaa, mis poolsaare lõunaosas moodustab järsunõlvalisi mäemassiive. 2637 m kõrgune Katherina on Egiptuse kõrgeim mäetipp. Valitseb kuiv ja kuum kõrbekliima. Jaanuari keskmine temperatuur on Vahemere ääres 11-12°C, lõunaosas 15-16°C, kuumima kuu juuli keskmine temperatuur on põhjas 25-26°C, lõunas 30-34°C. Iseloomulik on temperatuuri järsk ööpäevane kõikumine (kuni 30°, mõnes kõrbepiirkonnas kuni 45°). Kevadel põhjustab kagust puhuv tugev kuiv kõrbetuul hamsin u. 50 päeva vältel liivatorme
3 2550 4,85 4 2630 1,86 5 2650 1,11 6 2547 4,96 7 2639 1,52 8 2617 2,35 9 2647 1,23 2680 10 2644 1,34 11 2610 2,61 12 2653 1 13 2625 2,05 14 2658 0,82 15 2600 2,98 16 2608 2,68 17 2637 1,60 18 2623 2,12 19 2635 1,67 20 2590 3,35 21 Kesk: 2618,4 2,29 7 Tabel 5.3 Ebakorrapärase kujuga poorse silikaattellise tiheduse ja poorsuse katsetulemuste tabel Jrk Tihedus, Poorsus, Absoluutne nr p tihedus [kg/m3] [%] 1 1910 27,92453 22 1946 26,56604
Odrapõldude kogupindala oli 1218 km² ja keskmine saagikus oli 248,6 kg/ha. Viimastel aastatel on odrakasvatamine järk-järgult vähenenud, 1991. aastal oli odrapõldude kogupindala 28,48 km². Suviodra kasvatamine Eestis 1980- 2010 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Külvi pind, 2688 2718 2398 2730 2910 2637 2682 2179 1480 1668 1651 1299 1270 1415 1357 1218 km² Saagik us, 574,1 630,1 620,1 610,8 303,7 599,9 300,8 339,5 317,1 272,8 347,5 249,4 292,9 301,4 346,2 295,4 tuhat tonni Suurimad tootjad aastal 2009 Riik Toodang Osakaal Venemaa 17 880 760 t 11,9% Prantsusmaa 12 879 600 t 8,6% Saksamaa 12 288 100 t 8,2% Ukraina 11 833 100 t 7,9%
1400. 227 nendest saartest on asustatud. Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pinduse mäeahelik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ning selle kõrgeim punkt on 2637 m. Kesk- ja lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad. Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed Kreeka ja Bulgaaria
Harju Kehra 86 23 174 301 1520 4077 1795 Harju Koidula 86 21 150 315 677 4539 1349 Harju Kungla 86 17 150 191 675 4001 1008 Harju Kuusalu 86 21 210 283 1060 5046 6560 Harju Lauristini 86 26 273 286 1287 4549 3340 Harju Loksa 86 21 214 263 408 4538 701 Harju RahvaVoit 86 26 235 295 1200 1705 2637 Harju Ranna 86 25 244 302 1054 5400 263 Harju Ravila 86 25 185 275 1648 4721 1574 Harju Riisipere 86 17 156 259 842 3935 1857 Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv
Harju Kehra 86 23 174 301 1520 4077 1795 Harju Koidula 86 21 150 315 677 4539 1349 Harju Kungla 86 17 150 191 675 4001 1008 Harju Kuusalu 86 21 210 283 1060 5046 6560 Harju Lauristini 86 26 273 286 1287 4549 3340 Harju Loksa 86 21 214 263 408 4538 701 Harju RahvaVoit 86 26 235 295 1200 1705 2637 Harju Ranna 86 25 244 302 1054 5400 263 Harju Ravila 86 25 185 275 1648 4721 1574 Harju Riisipere 86 17 156 259 842 3935 1857 Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv
435 2826 Sepa Sander Tartu 03:27:31 M17 259 2726 Siskevicius Paulius Leedu 03:15:53 M17 1053 2308 Soo Kristen Jõgeva 03:58:44 M17 1296 1443 Strumskis Simonas Leedu 04:10:14 M17 1400 2129 Suurkivi Mart Lääne-Viru 04:14:54 M17 1518 2318 Suursild Geir Pärnu 04:21:47 M17 779 971 Sõmmer Simo Viljandi 03:45:04 M17 1696 2637 Zalits Gustavs Läti 04:31:12 M17 592 759 Tiivoja Talis Võru 03:35:14 M17 336 2341 Tomsons Rihards Läti 03:20:23 M17 269 410 Tootsi Mikk Viljandi 03:16:30 M17 2049 1772 Tähe Karl Tallinn 04:56:18 M17 62 141 Vaab Ivar Lääne-Viru 02:57:15 M17 233 909 Vaaks Ats Viljandi 03:12:49 M17 999 943 Vaalma Morten Tartu 03:55:49 M17
KAUBIK 1999 Bensiin 81 2287 KAUBIK 1999 Diisel 70 2134 KAUBIK 1999 Diisel 81 2134 KAUBIK 2000 Diisel 70 2134 KAUBIK 2001 Diisel 70 2134 KAUBIK 2001 Diisel 81 2134 KAUBIK 2002 Diisel 70 2134 KAUBIK 2003 Diisel 66 2417 KAUBIK 2006 Diisel 75 2417 KAUBIK 2009 Diisel 81 2134 KAUBIK 2010 Diisel 85 2637 KAUBIK 2012 Diisel 88.3 2776 KAUBIK 1999 Bensiin 81 2300 KAUBIK 1999 Diisel 70 2134 KAUBIK 2000 Diisel 70 2134 KAUBIK 2001 Diisel 70 2134 KAUBIK 2002 Diisel 81 2134 KAUBIK 2005 Diisel 81 2134 KAUBIK 2006 Diisel 81 2134 KAUBIK 1999 Bensiin 82 2300 KAUBIK 1999 Diisel 70 2134
2631. sõber ei tee haiget nii et sa kukud , ta teeb haiget nii et sa enam ei suuda tõusta 2632. I would die for you.. if you would live for me 2633. How could you look in her the eyes and tell her nothing but lies? 2634. Soe ja armas naeratus toob iga inimese südamesopist välja väikese päikese! 2635. Every moment spent with you is a moment I treasure. 2636. And I'm wondering what you're dreaming , Wondering if it's me you're seeing. 2637. You sad you was sorry but what different does it make? You where everything to me? But now I don`t look your way coz you took it a way, you are sorry but those tears done me nothing now, you where everything to me. But now youre only a girl alone in this world. /Byz A sad story 2638. Ilus naine on hinge põrgu, rahakoti puhastustuli ja silmade paradiis. 2639. Ilu on jõud, naeratus tema mõõk 2640. If beauty is a crime, arest me! 2641
Peipsi planktonis on rohkesti eutroofsetele veekogudele omaseid liike. Taimhõljum on liigirikas (ligi 800 liiki) ja tema biomass oli 1970. aastateni suur (kuni 90,7 g/m3). Loomhõljumis on umbes 145 liiki, esindatud on keriloomad, vesikirbulised, aerjalalised ja limused. Põhjaloomi on umbes 360 liiki, ülekaalus on surusääsklaste vastsed, väheharjasussid ja limused. Põhjaloomade keskmine hulk (ilma suurte karpideta) on 2637 isendit 1 m2 kohta. 1930. aastail Peipsisse sattunud rändkarp on praegu väga arvukas. Suuri karpe on loendatud 179 isendit 1 m2 kohta, enamik neist on rändkarbid. Suurtaimestikus on täheldatud 120 liiki. Peipsi on Euroopa kalarikkaimaid järvi, 1996–2000 püüti Peipsi Eesti osast umbes 2702 t, 2010. aastal 2439,3 t kala (sh ahvenat 1200,9, koha 505,7 ja latikat 425,1 t). Püsivaid kalaliike on 34, tähtsad töönduskalad on olnud peipsi tint, rääbis, peipsi
2626 19041 7/26/2011 Low 3 2627 19041 7/26/2011 Low 43 2628 19042 3/1/2009 Critical 8 2629 19044 4/11/2012 Low 32 2630 19044 4/11/2012 Low 29 2631 19047 1/28/2009 High 1 2632 19047 1/28/2009 High 3 2633 19073 6/24/2009 Not Specified 16 2634 19073 6/24/2009 Not Specified 40 2635 19074 6/25/2012 Critical 17 2636 19075 9/26/2009 Critical 36 2637 19078 7/27/2009 Critical 21 2638 19104 8/10/2010 High 48 2639 19105 10/28/2009 High 31 2640 19105 10/28/2009 High 29 2641 19111 10/4/2009 Low 24 2642 19136 8/4/2010 Not Specified 44 2643 19138 9/5/2011 Low 30 2644 19139 12/3/2010 Not Specified 15 2645 19140 9/30/2009 Medium 47 2646 19140 9/30/2009 Medium 50 2647 19143 11/4/2012 High 3
annaabi.ee 
