As1,prov = 419mm2 /m (13) Jaotusarmatuuri peaks olema v¨ ahemalt 20% t¨o¨otava armatuuri pinnast: As3 = 0, 2 · As1,prov = 0, 2 · 419 = 84mm2 /m (14) Jaotusaramtuuri suurim lubatav samm on kolmekordne plaadi paksus v~oi 400mm: smax,2 = 3, 0 · 80 = 240mm (15) Valin jaotusarmatuuriks 6A400, sammuga 240mm, mille korral As3,prov = 118mm2 /m (16) Valitud armatuur esimeses avas: t¨o¨otav: 8A400, sammuga 120mm; jaotusarmatuur: 6A400, sammuga 240mm; 4 1.5.2 Esimesel vahetoel armatuuri valimine Dimensioneerin armatuuri esimesel vahetoel:
Lamell-liimpuiduks ehk liimpuiduks nimetatakse vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidust postid ja talad Liimpuit postid kuuluvad konstruktsioonipuidu alla. Konstruktsioonipuit on sõrmjätkatud höövelpuit, mida kasutatakse ehituses talade, sarikate ja postidena. Samuti kasutatakse siseviimistlus toodetena. Toormaterjaliks on oksapuu puitu ja enamasti kuuske. Standard mõõtudeks laiusel on 100 - 240mm ja paksuseks 60 - 100mm (20 mm sammuga). Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuit (liimpuitkonstruktsioonid) valmistatakse tehniliselt kuivatatud enamasti 12 %-lise niiskuse sisaldusega puidust
Käigukastis esinevad mitut erinevat laagritüüpi: nõellaagrid, kuullaagrid, koonusrull-laagrid (kompenseerivad pikiteljelisi jõude käigukasti võllidelt). Tihenditeks on kaelustihendid, vaskseib tihend ning papptihend. Käigukasti õlituseks on ettenähtud 75W/90 täissünteetiline õli, käigukasti karteri maht on 2 liitrit. 3.2 Sidur Antud mudeli puhul kasutatakse kahemassilist hooratast ja 240mm läbimõõduga siduriketast ja surveketast. Siduril on hüdrauliline ajam. Sele 3. Kahemassiline hooratas [3] 6 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD Ülekandearvud [4] : 1 käik: 3.5 2 käik: 1,842 3 käik: 1,3 4 käik: 1,029 5 käik: 0.838 Tagurpidi käik: 3,444
Sama number võib esineda meeskonnas vaid ühel korral. Kõikidel mängijatel peavad olema sisespordijalanõud. Kui mängija kaotab mängu ajal ühe või mõlemad jalanõud, saab ta jätkata mängimist kuni järgmise mängu katkestuseni. Kaigas Kaika kaal on max. 380g. Kaal on arvestatud ilma teibita. Kaigas on valmistatud sünteetilisest materjalist. Kaika vars on ümmargune ja selle otsas on nupp. Varre pikkus võib olla max. 950mm. Varrel on 240mm kõrgusel varre alaosast 10mm laiune tähistatud koht, millest allpool ei või teipi olla. Varrele tootja poolt paigutatud teksti ja jm. ei või katta. Varre muu töötlemine ja lühendamine on keelatud. Laba ei või olla teravate äärtega ja selle kõverus võib olla max. 30mm. Laba muu töötlemine, v.a painutamine on keelatud. Laba kõverus mõõdetakse Kaika asetsemisel maapinnal laba alaääre kõrgemast kohast põrandapinnani. Laba vahetamine on lubatud
51MPa [ ] = 56 MPa · Suhteline alapinge 56 - 51 x = 100 = 9,8% 51 Tugevustingimus on täidetud! 5. Neetide kontroll muljumisele · 24 10 = 240mm2 Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala AC = d 0 = 18,5 12 = 222 mm 2 · Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala 2 24 11 = 528mm 2 2 AC = 2d 0 T = 2 18,5 9 = 333 mm 2 Kuna 240mm 528mm siis needi ja vahelehe kontakt on ohtlikum kui needi ja 2 2 nurkterase kontakt. 260 103 =181MPa 243MPa · 6 0,024 0,01 Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele F F 300 103 bg =C ==== 225, 225 106 260 MPa bg
· Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala 24 10 AC = d 0 = 18,5 12==240 222mm 2 mm 2 · Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala 6 2 AC = 2d 0 T = 22 24 89==384 18,5 333mm 2 2 mm Kuna 240mm 2 384mm 2 siis needi ja vahelehe kontakt on ohtlikum kui needi ja nurkterase kontakt. · Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele FC F 30010 390 1033 bg = ==== = 325 225, 22510 MPa 6 350 260 MPa
Paekivi on olnud Eestis põline ehitusmaterjal. Tänapäevani on säilinud palju vanu paekiviehitisi - kalmeid, kiviaedu, linnuse- ja linnamüüre ning elumaju ja tööstushooneid. *Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. Ehitusel kasutatavad Eesti lubjakivid kuuluvad enamuses mergliliste lubjakivide hulka (savi kuni 10%). Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40…240mm. Üksikud kihid võivad olla väga erinevate omadustega. Kogu lademe paksus ulatub kohati mõnekümne meetrini. Suuremad lubjakivi karjäärid on Väos, Harkus, Kundas, Maardus, Vasalemmas jne. Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: a)Tehnoloogiline lubjakivi- kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis: -tsemendi tootmiseks -lubja põletamiseks -paberi- ja metallitööstuses -põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus)
Kõvaduse ja külmakindluse tõttu valmistatud killustik eriti hinnatud Sillutuskivid: klombitud, kiviparketina või munakividena. Valmistatakse graniidist. Müürikivid :tootmiseks kasutatakse lubjakivi. Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on 2,6... 2,8g/cm3. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. . Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40..240mm Liigitatakse: Tehnoloogiline, Ehituslubjakivi, täitelubjakivi. Killustiku Killustiku tootmiseks kasutatakse ehituslubjakivi. Paetuhk saadakse tehnoloogilisest lubjakivist. Dolomiidid: Leidub Lääne-Eestis ja eriti saartel. Sarnaneb lubjakiviga, hästi töödeldav, eriti niiskelt. Kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistlusel. Sees põrandateks, treppideks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse ka väga keeruka kujuga detaile
Lisaks fassaadikoorikutevahelistele sidemetele tuleb arvestada ka tõsteaasade ja muude soojustust läbivate osadega, mis suurendavad välisseina soojusläbivust. 15 2018 Läbimõõduga 5 mm roostevabast terasest diagonaalsidemetest põhjustatud täiendav soojuskadu 240mm paksuse soojustusega raudbetoon-välisseinapaneeli välisseina soojusläbivusele. Diagonaalsidemete samm, m Uf, W/(m2K) 0,4 0,0077 0,5 0,0061 0,6 0,0051
Paekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid. Peale nende esineb vel vahepealseid erimeid. 3.1.2.1.1 Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on2,6...2,8g/cm3, tihedus 2300...2700kg/m3, survetugevus 50...180N/mm2, veeimavus 1...6% ja külmakindlus 15...100 tsüklit. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40...240mm. Üksikud kihid võivad olla väga erinevate omadustega. Kogu lademe paksus ulatub kohati mõnekümne meetrini. Ehituslubjakivi kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena, kõnniteeplaate,trepiastmeid. Tehnoloogilist lubjakivi kasutatakse: tsemendi tootmiseks heitvete puhastamisel joogivee töötlemisel krohvis tasandussegudes, katusepapis fiibriga tugevdatud tsementplaadis plastide, värvi ja liimi tootmisel 3.1.2.1.2 Dolomiiti
Tehisliiva tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm) Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7..
Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30N/mm2, veeimavus mitte üle 6% ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist.
Valmistamistehnoloogia: Kassettvormis valatud seinad (püstasendis): lihtne ja geomeetriaga ja suure korduvusega elemendid (paksus 100...180mm, pikkus <7m, kõrgus <3m, kaal <10t). 20 Stendvormis valatud seinad (horisontaalasendis), elemendi teise pind: harjaspind, terashõõrutiga pind, rullpind, ,,helikopteri pind". Keerulised ja väikese korduvusega elemendid.(paksus 1000...240mm, pikkus <12m) TT, HTT ja STT paneelid. Laius 2,4-3,0m Kõrgus 20...70cm Pikkus kuni 20...30m Tulepüsivus R30...R120 Monoliitne karkass ehitusel valatud karkass. Valatakse korruste kaupa: postid + vahelaed. Posti ristküliku, ruudu ja ümara kujuga. Karkasside skeemid Post-plaat Kapiteelidega postid Ribiline vahelagi Saalungi materjalid: Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele: Piisav tihedus
· Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. · Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). · Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. · Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. · Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks.
annaabi.ee 
