00 vastuvõtule 11.06 Ansambel Hero Esineb 12.06 3 tundi 224.00 õhtusöögil Golfimäng Golfi mängimine 7 tundi 875.00 White Beach Golfiväljakul, 18 rada ( 35,00/inim). 12.06 Transport Transport 6 tundi, (1tunni hind 1650.00 golfiväljakule 275,00) 12.06 Giid Linnaekskursioon 1 tund 25.00 13.06 Tallinna väravad, Ammende Villa Transport Transport 1 tund 575.00 linnaekskursioonil13.0 6
käimist. See oli eeltoodud nädala eesmärkide nimekirjas. Trennis olin 2 tundi, 1 tund tegin trenni kodus, jalutasin(kepikõnd)-3 tundi. Samuti eesmärgiks oli korteri vaatamine ja vanemate külastus. Kuna kaks seda tegevust oli vaja teha Tartus, planeerisin oma aja nii moodi, et ei peaks sõitma kaks korda. Hommikul vaatasime korteri ära (kahjuks meile ei sobinud) ja läksime vanemate juurde. Sellise ajaplaneeringuga hoidsin kokku 1tunni ( mis võtab edasi-tagasi sõit Tartusse ja tagasi koju). Mul on hea meel, et sain õigeks ajaks kooli ülesanded tehtud (multimeedia ja turunduseplaan). Mõlemalt õpetajalt sain positiivse tagasiside. See rõõmustas mind väga. Aega kulutasin palju, aga ei pidanud tööd ümber tegema, mis võtab lõppkokkuvõttes veel rohkem aega. Vaatamata paljudele vajalikele tegevustele leidsin aega ka teleka vaatamisele ja arvutis olemisele, kaasaarvatud Facebookis. Ühel hilisõhtul
Tema kuumaõhupall oli esimene, mis ületas Atlandi ookeani. 1991 ületas Branson Vaikse ookeani Jaapanist Kanadasse veel suurema õhupalliga, mille tippkiiruseks oli 394km/h. 1995-1998 püüdsid Branson, Per Lindstrand ja Steve Fosset lennata ümber maailma õhupalliga, kuid see ei õnnestunud. 2004-nda aasta kevadel sõitis Branson amfiibsõidukil Gibbs Aquada mööda vett ja maismaad Doverist Calais-sse rekordilise ajaga - 1tunni, 40 minuti ja 6 sekundiga. 2.LIIDER 2.1. Kes on liider? Liider on inimene, keda teised isikud püüavad järgida ning kelleks olemine ei kujuta endast ametit vaid kõrgemal positsioonil olemist. Liidri käitumises ja iseloomus peavad kindlasti esinema selge vaade tulevikku (omab ettekujutust tulevikust, kuid samuti oskab arvestada ka minevikus toimunut), vastastikune usaldatavus, julgus (avaldada enda avamust, kindel oma
· Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera on kokkuleppeliselt jaotatud 24 ajavööndiks, igaühe ulatus on 15 kraadi. Naabervööndite aeg erineb 1tunni võrra. 180. meridiaanil on kuupäevaraja, millest loetakse uue päeva algust. · Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. Maa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd ja maakoort. · Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite, graniidi- ja basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult settekivimite ja basaldikihist. · Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa
ekvaatori tasapinnaga paralleelsed. Suurimad on nad ekvaatoril, poolustel kujutavad nad endast punkte. Geograafilist pikkust iseloomustavad meridiaanid. Meridiaani tasapind läbib Maa telge ja lõikejoon maapinnal kujutabki meridiaani. 10. Aeg ja ajavööndid. NB! tunninurk. Kuupäevaraja. Maailmaaeg ja kohalik aeg. Kella kasutamisest geograafiliste koordinaatide määramisel. -*Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15' *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. *Kohalik aeg- 11. Kalendri mõiste, mis alusel on koostatud enamkasutatud kalendritüübid. Kuidas kujunes Euroopas kasutusel olev kaasaegne kalender ja selle nimetus. - Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja
suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. 11.Ajavööndid, ajasüsteemid. Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15' *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 12
*kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi. Vastupidisel juhul, ületades kuupäevaraja läänest itta, tuleb lahutada 24 tundi. 10. Ajavööndid, ajasüsteemid. Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15' *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad
Soojusjuhtuvus – toimub tahketes kehades Konvektsioon – toimun keskkonna (õhu) vahendusel. Soojuskiirguse Soojusjuhtivuseks nim, soojushulka, mis läbib materjali 1m2 pina paksusega 1m kui vastaspindade temp vahe 10 C Ühik on W/ m ’ C Soojusjuhtuvustegur . Materjalide isel, kasutatakse mõistet soojusjuhtivusetegur Soojusjuhtivus tegur (landa) = kcal/mxhx ’ C on soojushulk, mis läbib materjali pinda 1m2 paksusega 1m 1tunni jooksul, kui temperatuuride vahe on 10 ’C. Mida suurem on soojusjuhtivustegur, seda paremini juihb materjali soojust. Puit on poorse ehitusega materjal. Poorid on täidetud õhuga. Õhk on aga halb soojusjuht ja sellepäraston ka puit halb soojustjuht. Puidu niiskuse suurenedes soojusjuhtivus suureneb, sest niiskus surub poorides oleva õhu välja. Vesi on aga tunduvalt parem soojusjuht kui õhk.
annaabi.ee 
