järelvalvele, vähenevad ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa. Selleks, et Eestis leida üks pärl on vaja keskmiselt lahti kangutada 10 000 karpi. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud ka vee reostus. Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees. Kasutatud kirjandus: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel579_569.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ebap%C3%A4rlikarp http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ebaparli.htm http://matefus.onepagefree.com/files/Ebap%C3%A4rlikarbi%20%C3%B6koloogia.pdf
Tornimäe Põhikool Haug Referaat Sven Aruvee 2010 Tornimäe Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis. Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. Seljauim on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge. Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suuru...
arengutasemele osutab ka õppimisvõime. Ta on võimeline eristama väikest ruutu suurest, valget sõõri samasuurest mustast, kolmnurka rombist jne. Väikese harjutamise järel tunneb ta oma sõbra näo järgi ära. Korduvalt on inimesed kaheksajalgu kodustanud. Jutud tema hirmulugudest on aga, nagu elu näitab, suuresti liialdatud. Kodustatud kaheksajalaga saab rahumeeli mängida. Kasutatud kirjandus: 1http://et.wikipedia.org/wiki/Forell 2http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.htm 3http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheksajalg_rauno.htm
kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Kokkuvõte Referaadi tegemise käigus sain teada palju uut ja huvitavat Läänemeres elavate hülgeliste kohta. Sain teada, mis vahe on viigerhülgel ja hallhülgel, kus nad elavad, mida söövad jne. Inimesed on neid küttinud, hävitanud nende elukohti ja võtnud kasutusele nende ajaloolised asupaigad. Selle tulemusena on oht ilma jääda millestki nii ilusast. Sellest oleks kahju. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/lisa/3klass/1LAHEME/viigerh.htm http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/ http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/pildid/pildid.html http://home.delfi.ee/~loodus/arhiiv/marts98/hyljes.htm
· Kui kaheksajalg kaotab ühe oma kombitsatest, võib talle uus kasvada. · Kaheksajalg on õppimisvõimeline. · Kaheksajalad on suguluses harilike aias elutsevate tigudega. · Tuukritel õnnestub harva kaheksajalga näha. · Kaheksajalad suudavad keerata lahti purgi, kus on nende toit sees. Kasutatud kirjandus : - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheksajalg_rauno.htm - http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.htm - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kaheksajalg_liina.htm - http://images.google.ee/images?hl=et&lr=&q=kaheksajalg&um=1&ie=UTF-
25% , peab minimaalne nakkevõrgu silmasuurus olema 64 mm. Selle sain selektiivsuskõveralt , kus võtsin minimaalseks kala pikkuseks 19mm ( see on ahvena alammõõt) ning vedasin joone kuni 25 % linear jooneni ja lugesin x-teljelt vastava silmasuuruse. Sain 64 millimeetrit. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ahven.htm 2. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven 4. http://y.delfi.ee/norm/108861/5344505_IJgoNl.jpeg 5. A.Järviku materjal ; Loeng 2 ppt, slaid 4 10
Kautatud kirjandus 1. http://search.msn.com/images/results.aspx? q=auster&go=&form=QBIR#focal=7f2bb06a2af8d74cbc60117269eaad51 &furl=http://www.wkofoto.at/bilddb/data/media/105/Auster_mit_Perle.jp g 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Ebap%C3%A4rlikarp 3. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/aarded%5Fparlisadamas.htm 4. http://miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ebaparli.htm 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Tehisp%C3%A4rl 6. http://www.unc.edu/~ksburton/lapidary/images/Pearl1.jpeg 7. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ed/Margaritifer a_margaritifera-buiten.jpg/200px-Margaritifera_margaritifera-buiten.jpg 8. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/24/Black_pearl _and_his_shell.jpg/800px-Black_pearl_and_his_shell.jpg 9. http://www.apus.ru/im.xp/049056054124052057056055049050.jpg 10. http://www.astrologicalgem
5. PILDID latikas kaheksajalg 7 Kalad meie toidulaual tursk KASUTATUD MATERJAL http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ABRBRA2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Latikas http://kalala.emu.ee/userfiles/KALALA/Mageveekalad/LATIKAS.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kaheksajalg http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/GADMOR2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Tursk http://www.terviseleht.ee/200113/13_kala.php 8
annaabi.ee 
