maailm ja selle saatus Looming Luule muutumised ajas: algusaastate luule sümbolistlik ning kujundlik. Puuduvad ,,naisluule" teemad, nagu armastus ja tundelisus hilisemal perioodil luule napp, range, üleolev, irooniline ja skeptiline (nt. ,,Korallid Emajões") esimesed süngetoonilised ja realistlikud linnaluuletused (nt."Puust palitu") Looming sõjaaja luule ainestik Eesti küla ja maaelust, luule sõnastatud rahvaluulelähedase kujundlikkusega 1960datel arupidavad mõtteluuletused (nt. ,,Tähetund" ja ,,Jälle ja jälle"), valitsevaks mälestus ja kujutluspildid lapsepõlvekodust (nt."Tulipunane vihmavari") Betti Alver on eesti luule meisterlikumaid sõna ja vormikasutajaid. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
6 funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sots.grupis kehtivad normid ja väärtused. Piirid seatakse käitumise kaugemaile rajale nind selle abil muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiva käitumise üheks peamiseks ülesandeks on kehtivate normidega rahulolematuse avaldamine (nt 1960datel ülikooli noorte rahutused Vietnami sõja pärast). Hälbelisuse määratlemine sõltub nii sotsiaalsest kui ka poliitilisest kontekstist ja väljendab hetkel võimul olijate nägemusi. 13. Ekstsentriline käitumine ja vaimuhaigus kui sotsiaalne protsess. Ekstsentrikud eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse üldjuhul ebatavaliseks. Kui käitumist mõistetakse ekstsentrilisena, tähendab see,
Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid Kes ma olen mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ... Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus.
- Viimased loominguaastad: „Ma armastasin sakslast“ (1935), „Kuningal on külm“ (1936), „Põrgupõhja uus vanapagan“ (1939) Vaba värss. - silbilised korrastamata (ridade silbiarvud on ühtlustamata) - korrapäratu rütmiga - Proosast eristab: *sõnade, sõnaühendite, lausete jagamine värssideks *nö ütlemise rütm (lühemad read vahelduvad pikematega) Vabavärss Eesti luules - 1960datel nn vabavärsipoleemika, mis vallandus J.Krossi, E.Niidu, A.Kaalepi loomingust - noored autorid eelistasid vabavärssi - vanad tegijad laitsid selle avalikult maha - vabavärss sai siiski eluõiguse Jaan Kross (1920-2007) - 70datest alates keskendus proosale (enne seda luule) - vabavärsipoleemika üks „peasüüdlasi“ - 1948.aastal ilmus tema vabavärsiline „Söerikastaja“ - kirjutas peamiselt vabavärsilist mõtteluulet:
• Zimbardo eksperiment: jaotumine vangideks ja vangivalvuriteks, 15 USD päev. 3 päeva lõbusalt, 2 nädalat vaenulikkust • Kes ma olen – mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet • Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast – identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ... • Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel • Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self- concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. • Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations
(piiravatest) suhtevõrgustikest, samas suhted peamiseks rahulolu kujundajaks J.Bowlby, B.Murstein, T.Newcomb (1903-1984), E.Fromm (1900-1984), H.Fisher Joonis 5: Helen Fischer 24 6. INIMSUHETE RUUMILINE MÕÕDE Ruum ja inimsuhted Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Tähenduslik ruum paik, millel on mingi tähendus. Sotsiaalne ruum kui kaugel bõi lähedal kellelegi olen. Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad
vastavalt vajandustele vaid plaanile. 3. Tootmiskriis, mis tekkis ületootmis kartuses. Alaline defitsiit tarbekaupadest. 4. Suurele juhtimis süsteemile vaatamata oli majandus tegelikult juhitamatu. "Korstnasse kirjutamine" ja muu sarnane isetegevus. 5. Korruptsioon ja hariduse tähtsuse langus. SOTSIALISMI LANGUS. ÜLEMINEK TURUMAJANDUSSE Eriti ilmseks muutus sotsialistlike riikide mahajäämus kapitalistlikest 1960datel aastate teisest poolest. Kui enamarenenud riikides hakkas välja kujunema teenindus- ja infoühiskonnale omased jooned. Sotsialistlikud riigid jäid välja arvutite massilisest levikust. Arvutite juurutamisele oli vastu hiiglaslik, ülepaisutatud juhtimis aparaat ja ametnikkond ning totalitaarne süsteem ei saanud lubada info vaba ja kontrollimatut levikut. Koos mahajäämusega süvenes majanduslik sõltuvus enamarenenud kapitalistlikest riikidest
,,Kallid generatsioonid" (1986). Paroodilised: lühiproosa raamatud ,,Vana Fabiani nutulaul" (1988) ja ,,Kerge meel" (1988). Järgmine periood 1990ndad: kõige tuntum romaan ,,Rahvusvaheline mees" (1994). Novellikogu ,,Üleminekuaeg" (1995). Uuel sajandil on uuem Mihkel Mutt, 00ndatel ebamäärasust ja kõikuv tase. Tähtsamad teksti on loomingu alguses. 22. Nikolai Baturini looming. Baturiniga lõpeb kasseti autoritest rääkimine. 1960datel ei jõudnud tähelepanu ärata kirjunduses, luuledebüüt jääb teiste autorite varju. Kirjutab Eesti kirjakeeles ja mulgikeeles. Hiljem on mulgikeelset luulet eraldi avaldatud ,,Sinivald" (1990) Esimene luuleraamat ,,Maa-alused järved" (1968) 1970-80nda luule paistab silma teadlikult/progammiliselt kujundab luulekogudega. Luulekogu eraldi kujundavast kunstist. Baturini maailm on avar ja avatud. Ühalt rahvalik autor, teisalt teadlikult oma stiili kujundav autor
annaabi.ee 
