Prantsusmaaga liitus 1904 a. Suurbritannia, kes ühtlasi oli ka juhtriik ja 1907 a. Lisandus nende riikide hulka ka Venemaa. Nende sooviks oli senise maailma jagamise kaitsmine. 9. Leidke vastuolud, mis tegid Balkani ps n.ö püssirohutünni. Mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjendage oma seisukohta. 1. I Balkani sõda 1912 a. ( Balkani rahvad vabanesid Türgi ikkest). 2. II Balkani sõda 1913a. (Vabanenud riigid tülitsesid piiride pärast). Tugevnes Serbia, keda toetas Venemaa. Sebia tugevnemine ei meeldinud Austria- Ungarile, keda toetas Saksamaa. Vastuolu 1 : Otseselt ei puudutanud ükski toimuv asi Saksamaa, Prantsusmaa ega Inglismaa huve, aga kõik nim. Riigid olid liidus kas Austria-Ungari või Venemaaga, võis iga vastasseis Balkanil kergesti üle kasvada kogu Eur. Hõlmavaks kokkupõrkeks.
KUBISM JA FUTURISM Kubism on modernistlik kunstisuund, mis sündis XX sajandi alguses Prantsusmaal. Kubistid lõhuvad reaalsed objektid stereomeetrilisteks primitiivideks, annavad reaalsetele objektidele geomeetrilised vormid. Kubismis saab eristada 3 etappi, mis näitavad erinevaid esteetilisi kontseptsioone: Cezanne'lik 1907-1911 analüütiline kubism 1909-1912 sünteetiline kubism 1912-1914 Esindajad: Pablo Picasso, Juan Gris Teosed: Avigoni neiud, 1907a., Pablo Picasso Viiul ja kitarr, 1913a., Pabo Picasso Futurism ühine avagangardistlike kunstisuunda nimetus 1910-20 aastatel, eriti Itaalias ja Venemaal. Futuriste huvitas vorm, mitte sisu. Futuristid värvide kasutamine võtsid fovismist ja vorme kubismist, aga nad eirasid kubistilikku objektide jaotust ja ümbritseva maailma dünaamikat näitasid emotsionaalsuses. 7. ABSTRAKTSIONISM
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Raimond Valgre Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Kadri Kelner Haapsalu 2012 Elulugu Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Kuni 1937.aastani oli ta perekonnanimi Tiisel. Ta oli üks Eesti tuntumaid kergemuusika heliloojaid. Kooli läks ta juba enne oma 7. sünnipäeva. Aasta pärast jätkas ta õpinguid Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Juba lapseeas pakkus talle huvi muusika. Kuid lapsena võlus teda tegelikult hoopis viiul, aga ema otsustas klaveri kasuks. Seetõttu veetis ta suurema osa ajast klaveril
ta välja unenägude analüüsi *ta on loonud ka isiksuseteooria *Freud rõhutas inimese esimeste elua. Tähtsust isikususe kuj ja kinnitas,et psühhol meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutumisel 2)Biheivorism-*e käitumine *kujunes välja vastukaaluks introslektsiooni meetodile *..loogika järgi saab uurida ainult seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda.Kõik see,mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. *uuele suunale pani aluse John Watson oma 1913a ilmunud artikliga "Psühholoogia biheivoristi vaatekohalt" *...arvates võib kogu käitumist määratleda kui lihtsat vastest stiimulile(väline object kutsub esile organismi vastuse) *enamus katsed tulevevad loomakatsetel(tuvi,koer,rott) , keksenduti probleemile- "kuidas käitumist omandatakse?", kasutati katse ja eksitusmeetodit *1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheivorism" *Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutuse organismis .
laikmaa reisis palju ja võttis vastu uue kunsti mõjusid, parimad tööd on siiski põhiliselt realistlikud. Olulised uuendajad olid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Jaan Koort. 1912. aastaks oli enamik kunstnikke Eestisse tagasi tulnud, nende uuenduslikus tekitas pingeid kunstielus. Kodumaal oli peamiselt kunstnikud, kes maalisid portreid baltisaksa seltskonnale: vanamoelised, akadeemilist realismi menutavad. Peamiseks rahvusromantismi keskuseks sai Laikmaa ateljeekool 1913a. Andekaim õpilane oli Oskar Kallis. Arhitektuuris ei suutnud eestlased veel eriti kaasa rääkida. Suuremate hoonete projekteerimiseks kutsuti soome arhitekte. Kubism: rajasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Braque. Sellest saab rääkida al. 1907. aastast, mõju avaldas neegriplastika. 1909. aastal algas periood, mida nim. analüütiline kubism, järgmine samm oli sünteetiline kubism. Picasso ,,Istuv naine", Braque ,,Portugallane"
Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud rõhutas inimese esimeste eluaastate tähtsust isiksuse kujunemisel ja kinnitas, et psühholoogia meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel. 2)Biheiviorism - e käitumine .Kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. Uuele suunale pani aluse John Watson oma 1913a ilmunud artikliga "Psühholoogia biheivioristi vaatekohalt". Biheivioristide arvates võib kogu käitumist määratleda kui lihtsat vastust stiimulile (väline objekt kutsub esile organismi vastuse). Enamus katsed tulenevad loomakatsetel (tuvi, koer, rott) , keskenduti probleemile- "kuidas käitumist omandatakse?", kasutati katse ja eksitusmeetodit. 1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheiviorism". Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutused organismis .
von Liebegi (1803-1873)kolm teooriat (on ka kaasaegse agrokeemia rajaja): a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria "tünnilaua seadus" saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R.Jakobson (1841-1882), 1869a. "teadus ja seadus põllul" (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval). - Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed. - Prof. A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega. - Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A
Töölisliikumine Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid. Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel. Maailmamajandus Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat. 1913a möödus Saksamaa Suurbritanniast tööstustoodangu kogumahu poolest, Prantsuse majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt. Suurriigid ja nende kolooniad 20 saj alguses peeti väikeriike igandeiks. 20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, USA ja Jaapan. Suurbritannias lõppes Viktorianlik periood
o Töölised ei saa streigist otsest kasu. o Kaudne kasu: asutati esimesed riigiettevõtted ehk riiklik elektriettevõte ja BBC. o 1927a kehtestati ametiühingute tegevust piirav seadus: keelati toetusstreigid, üldstreigid, streigifondidesse raha kogumine. 1925a konservatiivide kabineti rahandusministri Winston Churchilli juhtimisel viidi läbi naela sidumine kullaga = kullastandardi taaskehtestamine (1913a rahaväärtuse tase). Vastu on nt majandusteadlane Keynes. Näiline võit, tegelikult valesamm. I taastas Briti majanduse sära välismaailma silmis. Välismaine kapital naases Londoni City'sse. Inglismaa võit rahvusvahelises rahamaailmas, aga halb oli see Suurbritannia tööstuse jaoks (oli katastroofiline). Eksport peatub kõrgete hindade tõttu, import on väga odav. Negatiivne väliskaubanduse bilanss.
annaabi.ee 
