Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Ajalugu Louis Armstrong 1890ndad - 1910ndad Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920ndad Count Basie Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate
Herbert George Wells ,,Maailmade sõda" · Romaani esmatrükk: Ilmus 1898.a Inglismaal Kirjutamise aeg: 1890ndad · Antud raamat: Ilmus 2005.a Kirjastus Varrak · H. G. Wells'i loomingus on raamat üks tähelepanuväärsemaid. Raamatu põhjal on tehtud ka mitmeid filme. Sisu · Sündmuskoht: Victoriaaegne Inglismaa · Pealtegelased: Minategelane, kes oli kirjanik ja filosoof Marslased, kes tungisid Maale Sisukokkuvõte · Minategelane nägi observatooriumist kuidas Marsilt saadeti Maa poole teele tohutu kiirusega miski, mis
Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks
1787 1787-88 1789 1791 1793 1796 1797 1800 1801 1803 1804-06 1808 1812 1814 1816 1820 1823 1824 1825 1828 1830 1831 1832-33 1836 1840 1844 1846 1848 1850 1852 1854 1855-56 1856 1857 1859 1860 1861 1862 1863 1864 1865 1865 1867 1868 1869 1870 1874 1875 1876 1877 1879 1880 1881 1884 1888 1890 1890ndad 1892 1893 1894 1896 1898 1901 1903 1904 1906 1908 1912 1913 1914 1914-20 1917 1918 1919 1920 1922 1923 1924 1925 1927 1928 1929 1932 1933 1935 1935-1936 1937 1939 1940 1941 1942 1943 1944 1945 1947 1948 1949 1950 1952 1953 1954 1955 1957 1959 1960 1961 1962 1963 1964
leib. Olulisele kohale tuli kartul. Varasemate tanguputrude asemele/kõrvale tuli riisi ja mannapuder. Näiteks seente söömine liikus ida-Eestist läände. Lõuna Eestist mujale kohupiim,veritangu vorstid, mulgipuder. Kohvi ja tee joomise harjumus algas kujunema linnaeestlaste ja mõisa eeskujul. Sageli valmistati kohv nn kodukohvist. Gevara. Muutus ka meelelahutuse laad, vabaaega hakati sisustama seltsides. Rahvusliku liikumise c faas. Vaieldav küsimus. 1890ndad. Esimene võimalus. Teine: 1905. Jannsen ja teised on seda meelt, et 1890ndad. Venestuse lõpp 1894-1895. 1894 vahetus keiser venemaal. Samas võib öelda ka, et venestus kestis kuni 1914. Venestus reformid Eestis. 1889-1895 1885- ... 1917 1870 .. baltikumis 1877- linnaseadus. 1873 Narvas. Põhisisu: kaotati seisuslik linnavalitsemine, tekkis võimude lahusus, Valida said ainult need kes maksid linnamakse. Valijad jaotati kolme kuuriasse.
üksikindiviidi elu (vabadused, õigused, kohustused). Eelmisi punkte jälgides vaata aja kulgemise muutu! Esimesed punktid võtavad aega sajandeid, viimased aastakümneid. Periodiseering Euroopa tõusu ja languse järgi: lähtuda Euroopa osast maailmamajanduses ja rahvusvahelistes suhetes. - 19.sajand: Euroopa globaalse domineerimise sajand. Algab 16.sajandiga, 19.saj kulminatsioon (1880-1890ndad, imperialismiajastu). Samas esimesed märgid Euroopa tehnoloogilisest allajäämisest USAle ilmnevad juba 1860ndatel (seoses sealse kodusõjaga, mis tingis sõjatehnika arendamist). 19.saj Euroopa demograafiline plahvatus (rahvastik kahekordistub sajandi jooksul, väljaränne). - 1913.a kui globaliseerumise kõrgajastu. Isoleeritud rühmituste puudumine, I ms kui tihedatest suhtest tulenenud pingete plahvatus. Samas I ms marginaliseerimine nii
ainelised maalid kuuluvad soome tuntuimate kunstiteoste hulka. "Kalevala"- temaatilised dramaatilised visioonid (nt "Lemminkäineni ema", "Sampo röövimine"). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22
ainelised maalid kuuluvad soome tuntuimate kunstiteoste hulka. "Kalevala"- temaatilised dramaatilised visioonid (nt "Lemminkäineni ema", "Sampo röövimine"). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism.
Ta käsitles moderniseeritud antiikses vormis käsitletud rahvaballaadide-aineid, kuid langes hiljem india peenendunud, pasiivse müstika tõlgitsemisse (romaan ,,Palverändaja Kamanita" 1906). Ta lõi suuri ajaloolisi romaane ,,Kuldne oks" 1917 ja Lutheri aega käsitleva ,,Jumala sõbra" 1916. Kõige tähelepandavam on tema käsitluselt realistlik, meeleolult aga müstiline miljööromaan ,,Tuuleveski" 1896. Kui 1870-ndad aastad Taanis kuulusid naturalismile, siis 1880ndad impressionismile ja 1890ndad individualismile. Impressionism on Taanile üldse omane olnud. Impressionismi teadlik esindaja Taanis on kirjanik Hermann Bang (1857-1912). Tema romaanid käsitlevad enamasti vanade, lõpulekalduvate suguvõsade ja neist võrsunud eluväsinud kaotunnustega märgitud inimeste olemasolu kurbloolisust peene, haiglase, põgusa psühholoogilise realismiga. Impressionism ei ole vastuolus realismiga, vaid selle stiililine edasiarendus. Tema viis on tabada asju ja
oli palju. Uue hingamise sai 1892, mil rahaministriks sai Sergei Witte, tulevane peaminister. Peetud ka rahandus- või majandusgeeniuseks, oskas Vm maj ja tööstuslikku arengut järsult kiirendada, ise väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903 tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud
annaabi.ee 
