Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Lembit Lukka 12b Funktsionalism · Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt · Kuulsaim Bauhausi arhitekt ja hilisem kooli direktor Rohe- kuulsamad ehitised
- Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Ajaleht ''Sakala'' (Jakobson 1878) - Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndal: - Jannseni halvatus ja eemalejäämine - Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt - Hurda lahkumine Peterburi - 1882a. Jakobsoni surm - 1883a. Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus. 3)Juhid: Hurt- lõi agaralt kaasa Vanamuise seltsi tegemistes, osales juhtivalt eest rahvusliku liikumise suurüritustes (tuntud kõnemees). Esindas Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Jakobson- algselt tegi kaastööd Eesti Postimehega, propageerides karskusideid, astudes välja liigse
kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks, Joonis 2). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815 aastal Tambora purske tagajärjel u. 56 000 elanikku ja 1883a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. Vulkanofüüsika aga uurib vulkaanidega seotud nähtusi, see on geofüüsika haru. 2. Vulkaanide liigid Lõhevulkaanid Lõhevulkaanide kuhik on lame, laava väljub maapinnale lõhe kaudu. Neid on rohkesti Islandil Kihtvulkaanid
Ärkamisaega luges ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud. Karl August Hermanni toimetatav ,,Postimees" Tartus jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. 1891 a muutus see I eestikeelseks päevaleheks. Tema teeneks oli eelkõige kultuurilise edendamise rõhutamine. 1883a asustati ka HTg, kuigi veneaeg sätestas ka selle kooli tegevusele kitsendusi, said just siin ettevalmistuse suurem osa TÜ'sse õppima asunud eestlastest. 5) Sinimustvalge lipp: 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. EÜS'
Perioodile on omased ka lilli meenutavad klambrid ja muud aksesuaarid juustes. Natural form period, 1877-1882 1877a. 1878a. 1879a. 1880a. 1882a. Vahepeal saabus aga periood, kus naised jätsid lokkide tegemise sinnapaika ja kandsid tavalistes viimistletud suurtes krunnides juuksed. Perioodi nimigi ütleb, et see oli naturaalsest ja tagasihoidlike soengute aeg. Second bustle period, 1883-1889 1883a. 1884a. 1886a. 1888a. 1889a. Sajandi lõpuks jõuame siiski tagasi lokkide juurde ja seekord lähevad moodi veelgi peenemad lokid ja veelgi kõrgemale krunni tõstetud soengud. Värvilisi ja suuri kübaraid hakatakse üha enam kandma, ka pärldetailid jõuavad juustesse. Mood Eestis Kui rääkid moest Eestis 19. sajandil peaksime rääkima rahvarõivastest. Rahvarõivaste all mõeldakse eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke
Hugo Treffneri gümnaasium (asutatud 1884a.) Tartus. 1880 aastal algas üldine venestamine. Venestamise periood hilines rahve liikumist. Haridus ja tööstus oli muutnud saksa keelest eesti kellele, õpetaja ja töötajad olid asendatud. Samasl ajal oli kõikide vene propageerimine. Sel ajal vene keele oskamine andis eestlastele võimalusi olla samal kõrgtasemal nagu sakslased ja olla kõrgkeskkondades – valistusetöötajate, juristede jne juures. Eestlaste mõju kasvas ka linnavalitsuses 1883a. oli asutatud Eesti Tudengite Ühiskond, mille lipuks valiti sinist, musta ja värve. Eesti kirjamehede liit oli kirjanduse ja folklori keskus. Pärast Eesti iseseisva taastumisest 1991a. vene kultuur on jälle rahvuse vähemuse kogus. Kui Eesti Vabariigi perioodil (1918 – 1940aa.), oli täpne piir kohaliku vene kultuuri ja NSVLi vahel, ei ole kaasaegne vene kultuur Eestis nii piiratud ja on seotud kaasaegse Venemaa kultuuriga. Viimasel ajal on suurendatude huvi vene
alusvärvi, kuid puuder oli juba pisut roosakas või kollaka varjundiga. Puudrit kasutati ohtralt ja jäägid eemaldati seemisnahkse lapi abil. Põsepuna valmistati ka kodusel teel maasikatest, liivateest, karmiinist ja piiritusest. Huulte värvimist peeti veelgi kohatumaks kui põsepuna tarvitamist. Huuled hammustati punaseks. Värviti neid pelargooniumilehtedega või seguga, milles oli võid, mesilasvaha ja punaseid viinamarju. Esimest huulepulka võis näha 1883a Amsterdami maailmanäitusel. Vormilt oli see viineritaoline, koostis aga õige lihtne kaks osa vaalarasva ja kolm osa mandliõli, millele lisati punaseks värvitud mandli-, bergamoti- või sidruniõli ning talki. Mass vooliti pulgaks ja keerati siidipaberisse. Moes olid lopsakad kulmud. Neid värviti söestunud tuletiku või tindiga, ehkki oli ka juba saadaval spetsiaalseid kulmupliiatseid. Mari Sarv 7
annaabi.ee 
