Tommaso Campanella oli Itaalia filosoof, kelle põhiteoseks on 1623. aastal ilmunud “Päikeselinn”. Räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda. Tuletab meelde kirikuriiki, mille eesotsas on paavst. Kesksel kohal on töökasvatus. Tööd peavad tegema kõik vastavalt oma võimetele. Rõhutab mitte ainult seda, kuidas jagada, vaid ka ühiskondlikku tööd. Hinnatakse neid, kes teevad tööd hästi. 4) Saksa ajaloolise koolkonna olemus (19.saj, 1840ndad-võideldi utopistliku sotsialismi vastu, liberaalide vastu, 1870ndad- marksismi vastu võitlus)(seleta lahti ja miks sõdisid): kapitalismi e. eraomandil põhinev ühiskond (ja feodaalide) kaitsmine. Kritiseeriti vabakaubandust. Sõdis utopistide ja klassikalise majandusteadusega (selgita). Ajaloolise seaduste kooli peamiseks eesmärgiks oli, et seadus ei oleks vaid juhuslik kogum võimude poolt kirja pandud norme, vaid inimeste tõekspidamiste väljendus sarnaselt keele ja tavadega
· Milles investeeritakse uutesse konseptsioonidesse või nende loomismeetoditesse · Milles kiired muutused on konstantsed · Maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu industriaalne periood erines agraarsest · Mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada revolutsiooniks Tehnoloogilised revolutsioonid läbi ajaloo 1. Inglise agraarevolutsioon 17.saj lõpul 2. Esimene (Inglise) indrustriaalrevolutsioon (1750 1840ndad) 3. Teine industriaalrevolutsioon (alates 1870ndatest) 4. Masstootmise ajastu (1940 1980ndad) 5. Infotehnoloogia revolutsioon (alates 1990ndad 6. On ilminguid juba ka järgmisest tehnoloogilisest revolutsioonist, mis kujutab endast nano-, bio-, info- ja materjalitehnoloogiate sümbioosi. Igale tehnoloogilisele revolutsioonile on omane mitme faasi läbimine. 1. Varajsed uued tooted ja harud, kiire kasv ja innovatsioon. võimaluste kujunemine 2
5) Ettevõtete restruktureerimine a) ümberprojekteerimine ja b) tootmise välismaale viimine 6) Teadmistepõhine majandus põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. 2. Tehnoloogilised revolutsioonid ja nende 4 faasi 1) Inglise agraarevolutsioon 17. sajandi lõpul tootlikkuse tõstmine põllumajanduses ja inimeste vabastamine linna kolimine 2) esimene industriaalrevolutsioon 1750-1840ndad murrang tekstiilitööstuses, aurujõud, raudtee, alus rikkuse ja heaolule 3) teine industriaalrevolutsioon alates 1870ndatest elektri ja terase ajastu kaasatoomine 4) massitootmise ajastu 1940-1980ndatest tootmise efektiivsuse tõstmine, arvuti 5) infotehnoloogi revolutsioon alates 1990ndatest tootmisfaasist informatsioonile ja teenustele põhinevasse teadmispõhisesse faasi. Põhiline vara inimkapital.
sõjaväest vabaks osta. Pärisorjuse kaotamisel anti talupoegadele priinimed (perekonnanimed). Toimus EM 1820ndatel ja LM 1830ndatel. Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist Õiguslikult muutus paremaks, sest polnud enam pärisori, aga majanduslikult halvem, sest teotööl ei olnud piirangut. Samas 19.saj esimesel poolel rahvaarv kasvas ja kõigile rentimiseks talumaad ei jätkunud, mõisad ka pigem vähendasid seda maad. Tekkis terve hulk nn üleliigseid inimesi. Kuna 1840ndad aastad olid kehvade ilmastikuoludega, mis tõid kaasa väiksema näljahäda, siis leidsid aset kaks talupoegade protestiliikumiste vormi. Esimseks selleks oli väljarandamiskatse LM tekkis kuuldus, et L-Venemaal on võimalik saada tasuta maad, saatsid saadikud Riiga uurima, kas see tõesti nii on (tegelt ka jagati sel maad, aga see oli ette nähtud Lääne-Euroopast pärit kolonistidele), valitsuset selgitati, et välja ei tohi
1830.aastatest alates võis tlp ka linna kolida. Vabakssaamisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek (saksapärased). Arenes edasi kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna ametimehed,kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutiksvõtmist jm. Esialgu jäi vald siiski mõsniku eestkoste alla ja temast sõltuvaks. Ärevad neljakümnendad ja viiekümnendad (lk 151) 1840ndad algasid viljaikalduse, nälja ja tlp-de käärimisega. Levisid kuuldused, et Venemaal jagatavat kõigile soovijaile tasuta maad. Kuid väljarändamine oli keelatud endiselt. Maal valitseva äreva meeleolu tõttu kutsusid mõisnikud kohale sõjaväe. 1841.a toimus Otepää külje all nn Pühajärve sõda. Langenuid ei olnud,kuid tlp eestvedajad said karistada. 1845.a võttis tlp-de rahulolematus uue vormi, avaldudes massilise usuvahetusliikumisena. Tlp arvasid,
Eestlastest talupojad osalevad Euroopas 19.saj. alguse Napoleoni sõdades 1807-1815 (maamiilitsa koosseisus). Lisaks Balti-saksa ohvitseridele, kellest tuntuim Barclay de Tolly teadaolevalt kuulsaim väejuht Eestist, talle on omistatud ka Napoleoni hävitaja tiitel. (Leipzigi lahingus 1813) Eesti 19.saj. algul Pärisorjusest vabastamine ei parandanud eesti talurahva kehva majanduslikku olukorda, pigem vastupidi. Talurahvas oli vabastatud ilma maata ja selle kasutamise eest tuli teotööd teha. 1840ndad aastad algasid viljaikalduse ja näljaga (seni viimane näljahäda Eestis) – see ärgitas talupoegi rahulolematusele ja vastuhakule senise süsteemis suhtes: a) levis väljarändamisliikumine, millega massiliselt talupoegi püüdis Eestist lahkuda. See sai võimalikuks peale 1863.a., peale mida lahkus siit ca. 130000 väljarändajat Siberisse jm. b) Usuvahetusliikumine Levisid valekuuldused, et Vene usku minejatele antakse nn. hingemaa ja
Nakkuse riiki mitte laskmine. Koolera levis vee kaudu, ei allunud ühelegi meetodile. Levis eelkõige seal, kus sanitaartingimused olid eriti kehvad. Tabad Euroopat samamoodi nagu Aasiat ja Aafrikat. Euroopas aga oli veendunud oma ülemuslikkuses, kuid olid koolera vastu sama haavatavad. Mida suurem urbaniseerumine seda paremini koolera levis. Suremuse languse globaalsed tegurid: sõjaohvrite vähenemine, näljahädade lõpp (Inglismaal, Kesk-Euroopas 1816-1817, 1840ndad, Venemaal 1891-1892). 19.saj oli palju sõjaohvrite vaesem, kui eelnev sajand ja seda just suhtarvu poolest. Neid oli Euroopas 7korda vähem, kui 18.sajandil. Vabanemine näljahädadest oli revolutsioonilise murranguga. Kuni 19.saj oli akraalühiskonnale näljahäda esmane mure. Inglismaa(17.saj II poolel) saavutas esimesena immuunsuse näljahädale luues vaestele sotsiaalabi andmise; toimus põllumajandus revolutsioon, tootlikus kasvas.
1877 avastas ta Siberi katku, 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) ja 1883 kooleratekitaja. Aastal 1905 pälvis ta tuberkuloositekitaja avastamise eest Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Kui nakkushaigused sai kontrolli alla, siis tekkisid juba uued haigused. Uueks haiguseks sai tuberkoloos. Teiseks haiguseks koolera, mis muutus kohe ülilevinuks. Suremuse languse globaalsed tegurid: sõjaohvrite vähenemine, näljahädade lõpp (Inglismaal, Kesk-Euroopas 1816-1817, 1840ndad, Venemaal 1891-1892). Inimesed elasid kauem, suremus oli väiksem, aga oluline oli ka 19. saj toimunud poliitilistes korraldustes. 19. saj hukkus sõdade tulemusena 7x vähem kui 18. saj Oluline oli ka see, et Euroopa pääses näljahädadest 19. saj jooksul. Esimesena pääses SB 17 saj, mille oluliseks tõukeks, et põllumajandus kasvatas oma tootlikkust. Samuti oli Inglismaal juba 16. saj lõpus hakatud reguleerima vaeste hoolekannet
annaabi.ee 
