Rannavärava vahele rajati ka uus muldvall. Muldvall (nn Nunnavall) rajati samuti ka läänepoolse müüri ette, täiendades seda kahe vanaitaalia süsteemis bastioniga. Tõsisemad muldkindlustustööd võeti Tallinnas ette p&aml;rast Liivi sõda. kui 17. sajandi alguses rajati Nunnavärava ning Suures Rannavärava valliväravad ning sellega koos ka vahimajad. 1630ndatel aastatel alustati Toompea lõunaküljel Wismari raveliini ehitamist. 1640ndatel aastatel rajati Paksu Margareeta kirdeküljele Hornbastion, millega seoses rekonstrueeriti mainitud eesvall Viru värava rondeeli ning mainitud bastioni vahel. Sellele eesvallile rajati kaks hollandi süsteemis bastioni, nn Himseli bastionid (neist põhjapoolne on 1980ndatel aastatel rekonstrueeritud Restaureerimisvalitsuse töökojana). Valli ja linnamüüri vahele jäi sellega seoses aga vaba ruumikas ala, mis kasutati ära uuteks ehituskruntideks. Sinna tekkis 1652 Uus tänav. 17
Lähtekoht: - Praha rehuleping ei andnud midagi Rootsile ja Prantsusmaale, kes lid investeerinud palju Saksamaa sõjategevusse. - Satisfaktsioonipõhimõte - Habsburgide võimu piiramine - Prantsusmaa alustas sõja Hispaania ja Saksamaa keisririigi vastu. sõda toimus Prantsusmaa ja Hispaania madalmaade aladel, hiljem Baieris. - 1638 Prantsusmaa ja Rootsi uus liit. Rootsi armee tegutseb Saksamaa aladel. Rootsi armee saavutas edu 1640ndatel (vallutab Praha) Vestfaali rahu 1648 - Sõlmiti kahes Westfaleni maakonna linnas: Rootsiga Osnabrükis Prantsusmaaga Münsteris Tähendus: - Nende rahulepingute alusel tekkis esimest korda uusajal ulatuslik välispoliitiline süsteem, mis hõlmas peaaegu kogu Euroopat (va Ida-Euroopa) tasakaalupoliitika - Rahulepingutes pandi paika uusaja Euroopa riikide välispoliitika reeglid ehk määratleti rahvusvahelise suhtlemise uued üldised põhimõtted. Vestfaali rahulepingu sisu: 1
a vasemäss. 1668.-1671. a suur mäss, juhiks kasaka juht Stefan Razin- tp ja linnarahva mäss vojevoodidele. Hukati, tõmmati neljaks. 17.saj tekivad Vm käsikirjalised ajalehed, läänepoolsed ajalehed (nt Riia omad) jõuavad Vm tsaari lähikonda (tõlgitakse vene keelde vaid nende jaoks). Sel ajal levib nimi Ukraina (tõlkes riigi ääreala). 17.saj Ukraina küss, seal oli kuj. Hetmani riik (kuningriigi osa, suure sisemise autonoomiaga)- valitud elukutseliste tp-sõjaväelaste seast. 1640ndatel kuj konflikt Saparozie ja teiste Hetmani juhtide vahel, kuninga vastase opositsiooni juhiks Hmelnitski (1596.-1647). Ukraina rahvuslikkuse loos Ukraina rahvuse n-ö looja. Hmelnitski juhtimisel mäss Poola kunnile. Tsaar oli kaua aega kõhklev, alles 1653. A lasi tsaar otsustada, et kasakatele minnakse appi. Rahvakoosolek lubas vanduda truudust Moskva tsaarile. See kui Ukraina taasühendamine Vmga. (1954.a Krimm alles Ukraina SotsVab koosseisu).
- Riiki toetasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Hispaania toetas nende iseseisvust 1609. a. Uusaeg 1453,1492,1517,1640 a. Puritanid inglismaal. Soovisid kaotada piiskopi ametikoha ja jagunesid 2hte leeri. 1. ühed arvasid et kogudust peaksid juhtima koguduse vanemad ehk presbrüterid. Ülekaal parlamendis. 2. kogudused peavad olema sõltumatud. Independendid ja neil oli ülekaal sõjaäes. Inglise revulutsiooni ajal 1640ndatel, muutusid need leerid poliitilisteks parteideks. Valgustus. Uue mõteviisi levik algas juba 17saj ja tipp aeg oli 18 saj. Oluliseks teerajajaks oli renesanss ja teaduse areng. Valgustuse mõiste võtis kasutusele immanuel kant. Valgustuste jaoks oli tähtsaim inim mõistus ja mõistuspärane maailma käsitlus. Kujunes nn uus homonism. Kus tähtsustati veel ja rohkem inimese vajadusi ja soove. Enamasti astuti ka välja kiriku idealoogia vastu. Esimeseks nim rene descaratesit
Teos on vaatajale avatud pingestatud lugu, mis k�neleb maise olendi patusest loomusest ja vooruse n�ilikkusest kaunite ja lopsakate, ent siiski riknema m��ratud puuviljade k�rval. ******* Saftleven, kes s�ndis ja kasvas Rotterdamis, kolis 1632. aastal Utrechti, kus t��tas mitme erineva kunstistiiliga. Ta maalis nat��rmortidega laudainterj��re samas laadis kui tema vend Cornelis, ning maastikke, mis meenutavad Abraham Bloemaerti ja Jan van Goyeni t�id. Varajastel 1640ndatel langes Saftleven Utrechtis itaaliap�raste maastikumaalijate, esmalt Bartolomeus Breenberghi ja seej�rel Cornelis van Poelenburgi lummusesse. Nimetatud meistritega t��tas ta 1643. aastal koos maali �Arkaadia maastik� loomisel (Herzog Anton Ulrich Museum, Braunschweig, Saksamaa). Samas m�jutas Saftlevenit siiski k�ige rohkem ilmselt 1641. aastal Utrechti naasnud Jan Both, kuna kunstnik v�ttis omaks tema rikkalike detailidega
kellelegi peale jumaliku seaduse ja loomuseaduse; suverääni enda suhtes need seadused ei kehti ning Bodin leidis ka, et põhimõtteliselt võib suverääniks võib olla ka aristokraatide grupp, siiski teostub valitseja suveräänsus kõige paremini absoluutses monarhias. Juba Bodin rääkis, et võim loob ühiskondliku hüve läbi selle, et tagab julgeoleku. Kõik see oli olemas juba enne Hobbesi. Thomas Hobbes elas 91-aastaseks. 1640ndatel aastatel teravnes vastuolu kuningas Charles I ja Inglise parlamendi vahel (tärkav keskklass ja maa-aadelkond). Vastasseis tõi kaasa lõpuks kodusõja aastal 1646, 1649 tapeti kuningas ning valitsema hakkas Lord Protector Oliver Cromwell, keda toetasid puritaanid. Puritaanliku revolutsiooni ajal (1649-1660) püüdis Oliver Cromwell puhastada (purify, sellest ka sõna puritaan) inglise kirikut katoliku kiriku õpetusest ja liturgiast ning puritaanid püüdsid
.. kuningad on seaduste autorid ja tegijad, mitte seadused ei tee kuningaid." Kuningas oli olemas juba enne parlamenti, seaduseid ja omandit, seetõttu on kuningas kõik need asjad rahvale andnud. Seadused ei tee kuningat. Kuningas teeb seadused. Oliver Cromwell (1599-1658) valitses Inglismaad, Sotimaad ja Iirimaad alates 1653 kuni surmani. Vastaseisus kuninga ja parlamendi vahel oli parlamendi poolel. Parlamendis alguses 1628-1629 taotles hääleõiguse andmist kõigile meestele. 1640ndatel aastatel teravnes vastuolu kuningas Charles I ja Inglise parlamendi vahel (tärkav keskklass ja maa-aadelkond). Cromwell oli 43. aastaselt, ilma igasuguse sõjaväelise kogemuseta, liitunud armeega, kuid militaarselt andeka mõtlejana töötas ta välja süsteemi, kuidas ratsaväge lahingu käigus kiirelt ümber paigutada. See tõi edu. Vastasseis tõi kaasa lõpuks kodusõja alguse aastal 1646, 1649 tapeti kuningas (59 parlamentääri
annaabi.ee 
