kahju linnakodanike väljasööstud linnast. Ühe linnakodanike salga juht, kes venelastele palju kahju tekita, tunti nime all Liivimaa Hannibal oli tuntud mees Ivo Schenkenberg, kes juhti u 400-mehelist väesalka. Teine oluline mees, kes juhtis ühte väesalka oli Ohtra Jürgen. Teine Tln piiramine kestis ainult 7 nädalat ja lõppes ka tulemusteta. Ka Liivimaa kuningriik lõpetas eksisteerimise, sest Magnus läks tulli Ivan IV , põgenes Vm teenistsuest ja läks Poola-Leedu teenistusse. 1570ndate aastate lõpus nii Rootsi kui ka Poola asuvad väga aktiivselt sõdima Venemaaga. Nad ei sõdi niivõrd ühiselt kuivõrd ikkagi eraldi. Koostööd kui sellist ei toimu. See sõjategevus jätkub ka 80ndate alguses ja see on Vm jaoks edutut, Poola ja Rootsi jaoks edukas. Poola ja Vm vahline sõjategevus lõpeb 1582 Jam Zapolje vaherahga. 1583 Pljusa vaherahuga lõpeb Rootsi ja Vm sõda. Vaherahudega Poola kätte läheb Lõuna-Eesti ja Rootsi kätte Põhja-Eesti.
- riigi keskuseks / “pealinnaks” oli Põltsamaa; - Magnuse juhtimisel piirasid Vene väed 1570 – 1571 edutult Tallinna ja vallutati 1575 – 1576 praktiliselt kogu Eesti mandriala ja Saaremaa; 5 - pärast Ivan IV usalduse kaotust Magnus põgenes ja läks üle Poola teenistusse (Kuramaa piiskop kuni oma surmani 1583). Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570ndate keskpaik, kui nende poolt olid vallutamata veel vaid Tallinna linn ja Hiiumaa. Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest peamiselt Rootsi poolel võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad: - Tallinnasse põgenenud talupoegadest moodustatud Ivo Schenkenbergi (“Liivimaa Hannibal”) juhitud 400-meheline lipkond (“Hannibali rahvas”); - Ohtra Jürgeni salk.
Seekordne piiramine oli lühem - 7 nädalat, sest vene vägedele tegid väga palju kahju linlastest (Tallinna elanikud) moodustatud salkade kallaletungid. Ühte sellist väesalka(umbes 400 meest oli seal), mida venelased väga kartsid, juhtis Ivo Schenkenberg( sakslane). Ühte eestlastest koosnevat väesalka juhtis Ohtra Jürgen( eesti päritolu talupoeg). 1578. aastal kontrollis venemaa suurt osa mandri-Eestist. Hertsog Magnus läks tülli Ivan IV ning läks Poola riigi teenistusse. 1570ndate aatate lõpus asuvad Poola ja Rootsi Venemaaga sõdima ning Vene vägesid Vana-Liivimaalt välja tõrjuma. Aga nad ei teinud koostööd(Rootsi ja Poola), mõlemad sõdisid eraldi Venemaaga. Mõlemal riigil õnnestus vene vägede üle edu saada. Venemaa oli sunnitud sõlmima vaherahud mõlema riigiga. 1582 vaherahu Poolaga - Jan Zapolski vaherahu. Poola sai endale Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti 1583 vaherahu Rootsiga - Pljussa vaherahu. Rootsi sai endale Põhja-Eesti. ülesanne: Narva linn
- Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja lihtrahvast lipkonnad, kes pidid sissisõda venelastega (1576-79): Ivo Schenkenberg - Tallinna järjekordne tulutu piiramine (1577) · Poola kuningaks sai Transilvaania vürst Stehan Bathory (1575-1586, abielus Anna Jagellonicaga): - Magnus jooksis üle poolakate poolele (1578) · Liivi sõja lõpp: A. Poola-Leedu alustas Rootsi liitlasena võidukat sõda Venemaa vastu(1570ndate II poolel) B. Rootsi-Soome väeosade uus tõhus pealetung (1581): - Viiburist Rakvere kaudu Narva vallutamine (sept 1581) ja Ingerimaa kindluste vallutamine - Kesk- ja Lääne-Eesti vallutamine (suvi 1581) · Rahulepingud: A. 1582 Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu Pihkvamaal (kestis kuni 1604) lõpetas 1561 alanud vaenu: - Poola sai endale lõunapoolse Vana-Liivimaa Pärnuni, Põltsamaani ja Tartuni B
vangikongidesse ja väitsid, et on Magnuse tp. Ivan saadab Juhhanile mõnitava kirja. Paide all oli ka magnus aga tema tegevus seal oli ebaselge. Vene väed jäävad Liivimaale, üks osa läheb lõu nasse , kus 73 a õnnestub vallutada Karksi, teine osa suundub läänemaale, kus leiab aset koluvere all kokkupõrge rootslastega, mille võidavad rootslased. 1573 venelased ja rootslased sõlmivad relvarahu, venemaale on taas kallale tungid tatari hõimud, Kaasanis on puhkenud ülestõus. 1570ndate alguses suured segadused ka poolas. 7 juuli 1572 sureb Sigismund II Auhust ja peale s eda satub Poola riik pikaks ajaks olukorda, kus ei ole ühtegi konkreetset valitsejat. Erinevad huvipooled on olemas, poola aadel ise pakub mitmeid kandidaate, kodusõja situatsioon. Sigismundil ei olnud seaduslikke järglasi ning ei saanud jätkata dünastiat. Rida pretendente, kes soovisid kuningaks saada. Nt Ivan IV soovib saada Poola kuningaks, osa Leedu aadlikke isegi toetas teda
Piiramine lõppes tulemusteta 7.märts 1571. Ivo Senkenberg - "Liivimaa Hannibal" - Võitles Rootsi poolel eestlastest koosnevat lippkonda juhtides venelaste vastu. Ohtra Jürgen - Talupoegade salga juht, mis sõdis samuti Rootsi poolel venelaste vastu. Balthasar Russow - Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas liivi sõja ajast kroonikat: "Liivimaa provintsi kroonika." 1577 Venelased piirasid Magnuse abiga 7 nädalat Tallinnat. Ebaõnnestus. 1570ndate aastate lõppus tuli sõja kulgu pööre. Lõuna-eestis tugevnesid Poola armeed, mis laiendasid oma valdusi Venemaa omade arvelt. Rootsis toimus võimuvahetus - Gustav Wasa poeg Eric XIV pidi trooni loovutama Poolameelsele Johanile. Poola lõi Leeduga liitriigi Rzeczpospolita, mis ulatus peaaegu musta mereni. Kuningaks sai Stefan Batory. 1580ndate alguses saavutas edu Rootsi armee. Rootsi vägede ülemjuhatajaks oli Pontus de l Gardie. Rootsi armee koosnes soomlastest ja rootslastest.
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud
annaabi.ee 
