Põhjasõda 1700-1721 Rootsi <->Venemaa Karl XII Peeter I Taani Frederik II Poola August II Tugev Põhjused: *Soov nõrgendada Rootsi võiku läänemerel ja selle ümbruses. *Venemaa soovis Ingerimaad. *Poola soovis Eesti-ja Liivimaad. *Taani Soovis Holsteini. *Ööl vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisi...
Liivi sõja põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel(Rootsi, Taani, Poola, Venemaa) Liivi sõja eeldused: Liivimaa killustatus, Liivimaa soodne asend(tänu kaubandusele rikas piirkond). Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus.
sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi võimu alla. Rootslased tuldi 1561a ja vallutasid Tallina ümbruse ära. Nad laiendasid pidevalt oma alasid, kuni juba terve Põhja-Eesti oli nende valndused.
Kesk-Eur esimesed ük 14.s Heidelberg, Krakov, Viin, Buda. P-Eur 17.s Uppsala. 1632 TÜ. Protestantlikud riigid: Põhja-Saksamaa (luterlus), Inglismaa (anglikaani kirik), Sveits (kalvinism), Prantsusmaa, Shotimaa(kalvinism) , Madalmaad (tänapäeva Holland, Belgia, luterlus), Skandinaavia maad (Taani, Rootsi, Soome, luterlus), Vana-Liivima (luterlus, nõrgenes Saksaordu ja katoliku piiskopkonnad jäid alles, kui autoriteet nõrgenes, aitas kaasa 1558a alanud Liivisõjale). 2. Keskaegsed linnad Euroopas. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft), mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Mida kujutas endast
Moskva,Novgorodi ja Pihkva ühendatud vägede rüüsteretke Lõuna-Eestisse. Liivimaa meister Wolter von Plettenberg püüdis kriitilises olukorras maa sisevastuolusid ületada ja koondada kõik jõud venelastele vastulöögi andmiseks. 1501a. sõlmiti liit Leeduga ja järgmisel aastal juba õnnestus Plettenbergil Smolina järve ääres Pihkvamaal Vene vägesid lüüa. 1503 a. sõlmiti venelastega vaherahu(6 aastaks), mida suudeti pikendada korduvalt pikendada kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558a. 10.TALUPOEGADE OLUKORD VANA-LIIVIMAAL Talurahva õiguslik seisund: Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusga andam). Kirik võis endale
Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistamine ja liigeste väänamine. Keelatud olid hammustamine ja küünistamine hellegoniid zanes Zeusi pronksist kuju II Kontrolltöö Keskaeg. Keskaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): üldajaloo periood, mis järgneb vana- ja eelneb uusajale. Ajavahemik 5.-15. saj. (Lääne-Roome riigi lagunemine 476a Ameerika avastamine 1492a). Eestis: 13. saj Liivi sõda(1558a) keskaja perioodid (nende iseloomustus): 1) Varakeskaeg (5.-11. saj) linnaelu ja kaubanduse hääbumine, agraarsusel põhinev naturaalmajandus, ristiusu levik. Pime aeg. Kirikutegelased taunisid võistluslikke vaatemänge, ideaaliks said asketism(enesepiiramine) ja eraklus. 2) Kõrg- e. klassikaline keskaeg (11.-13. saj) põllumajanduse areng, mitmed sotsiaalsed ja poliitilised muutused, feodaalne ühiskonnakorraldus 3) Hiliskeskaeg (13.-16
Peeti sõda Kaasaniga (-1552), kuni selle vallutamiseni. Kaasanist sai kristliku Vm tugipunkt Volga ääres, mossee alles 1990ndatel (???). 1556 liideti Aastrahan. Kohalik elanikkond sai otsa. Muhhameedlased olid diskrimineeritud. Vene aadli osas risti vajadusel. Sõjaliselt oluline jõud Moskva riigi jaoks. Pikemas perspektiivis muhhameedlased tundsid suht hästi. Juute Ivan ei lubanud oma riiki. Leedu linnades maj juhtiv jõud juudid. Peeti sõda Rootsiga Karjala pärast. 1557 vaherahu. 1558a V-Liivi sõda 1582/83, I etapp Moskva-Leedu. Kui olulisel kohal, et Vml vajalik väljapääs läände, seepärast algas Liivi sõda. Miks Ivani vaja sõda Läänemere ääres? Terve Soome idaosa olemas. Aga kaubanduspol polnud oluline Ivani jaoks (Elisabeth I avaldanud mõtet, et miks kuninganna kuulab madalast soost inimeste nõu, eriti majandusalal). Väljapääs sadamateni. Hansalinnad otsivad ka lahendust, miks tsaar nii tegi(ilmselt kaubalinnade küssa, aga tegelt mitte)
annaabi.ee 
