Margareeta. Kiek in de Kök rajati aastail 1475-83 ning on väikeste ümberehitustega säilinud selliselt tänini. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning kujutab endast tüüpilist suurtükitorni, mille läbimõõt on 16 m, seinte paksus aga 3-4 m ning algne kogukõrgus 38 m. Liivi sõja ajal (16. sajandi keskel) oli torn Läänemeremaade võimsaim. Hiljem on torni mõnevõrra muudetud ja täiustatud. Paks Margareeta (tollal Rosencrantz) rajati 1520ndatel aastatel Suure Rannavärava ette, selle eesvärava idapoolse torni kohale. Paks Margareeta kujutab endast sadama kaitseks ehitatud tüüpilist ümarat suurtükitorni läbimõõduga 25 m ning kõrgusega umbes 20 m. Paksu Margareetaga sarnane suurtükitorn Lurenburg asetses ka Karjaväravate ees, praeguse Pärnu maantee kohal, Kohtumaja ja Põhja-Eesti panga hoonete vahel, kuid see lammutati juba 1767. 16. sajandil kaeti enamik endisi lahtise katusega linnamüüritorne kõrge kivikatusega
a Sama aasta mais kogunem Wormsi riigipäev. Kiriklikule vandebullale järgneb ka riigivanne – Luther kuulutatakse lindpriiks. Saksa riigis ei ole jõudu, kes suudaks Lutherit kontrollida ja kinni võtta. Luther leiab kaitset ja hakkab kirjutama. Luterlik reformatsioon on ilmselt maailma ajaloos esimene pöördeline sündmus, mida kaasaegsete kommunikatsioonivahenditega ellu viiakse. ÖLutheri teoseid paljundatakse, levitatakse ning Luther 1520ndatel vaidelb – kirjalikud disputatsioonid, mida suuliselt kaitstakse. Luther on kirglik ja osav retoorik. Arendab risti teoloogiat, liites kokku õigeksmõistva õpetuse ja ristiteoloogia. Kõneldes, kuidas peale pattulangemist ei ole inimesel vaab tahet, on vabadus üksnes kurjaks. Läheb edasi ing kõnelbe, kuid kahtlemine enese võimettes võib anda mõistmise Kristuse armust (ristiteoloogia tuum). 1519. a Leipzigi disputatsioon, kus arutletakse paavsti ja kontsiilide autoriteedi üle
1522 ja usuküsimus jäi lahtiseks) - (Hansa)linnadest kujunesid reformatsiooni tugipunktid ja veendunud toetajad saksa kodanluse hulgast (nt Tallinna raad evangeelse õpetuse poolele 1524 ja pildirüüstamised). 1526 kõik olulisemad Vana-Liivimaa linnad Lutheri õpetuse pooldajad - Kodanluse jaoks kaks aspekti: 1. Sisuline ehk vaimulik. 2. Võimu probleem. Vana-Liivimaa linnade reformatsiooni tulemused 1520ndatel: - Katoliku kiriku linnade territooriumil paiknenud omand (nt kloostrid) konfiskeeriti - Rae võim kasvas ja mitmekesistus: 1. Pani ametisse kirikuõpetajad ja juhtis kirikuhaldust 2. Senised katoliku kiriku poolt ülalpeetud koolid ja halastusasutused läksid ilmalikule linnavõimule - Sakslased ja eestlased said omaette kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud
- Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks. Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks: 1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli habsburgdünastia vastane. Tulemusi:
Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani kuningad läbi reformatsiooni (algus 1520ndatel) ja tsentraliseerimise. Selle tulemusel tekivad tugeva riiklusega luterlikud riigid. Rootsist kujunes Põhjamaade juhtiv riik 17.sajandi keskpaiku (varem oli seda Taani). Suur-Rootsi ajastu (1560-1721): sõjandusriik Maksimaalne suurus saavutati 1680, seejärel riik kaitsepositsioonil ja liitlane oli Prantsusmaa. Territoriaalsed muutused Suure Põhjasõja tulemusel (1721): kaotati Kagu-Soome ja ülemerekolooniad Ingerimaa, Eesti-ja Liivimaa, enamus Saksa aladest. Omapära: nelja seisuse
üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid inimest võidi nõiduses kahtlustada ka salakaebuste alusel, kindralsuperintendent Samson avaldas 1626. a üksikasjalise juhendi, kuidas nõia rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia, taoline "nõidade välimääraja" andis hoogu uutele protsessidele Vastureformatsioon: 1520ndatel aastatel oli VanaLiivimaal läbi viidud luterlik reformatsioon Liivi sõja ajal levitati venelaste vallutatud aladel ka õigeusku Poola võim alustas katoliikluse taastamist e vastureformatsiooni Jesuiitide tegevus Tartus Poola ajal (vt õpik lk 101102): tegutses reformatsiooni vastu kogu Euroopas (Venemaa, Põhjamaad) praktilise hariduselu kujundamises etendas olulist osa jesuiitide ordu, peamise keskusega siin Tartus; ordu liikmed ilmusid siia 1583
eluvaldkondi. Oluline see, et muudatused puudutavad ka siin olevaid alasid. Sisemised ja välimised arengud. Esimeseks ja kõige tähtsamaks oli suurriigiks saamisel vabanemine Kalmari unioonist ( Taani poolt domineeritud) . II oluline moment oli vabanemine Hansa ja Lübecki monopoolse seisundi murdmine. Neil olid laiaulatuslikud privileegid, kogu rootsi riigi majandus tollal suunati Lübecki teenimisele - see lõpetati ära. Rootsi kiriklik iseseisvumine ( 1520ndatel 30ndatel), reformatsiooni läbiviimine, tuleb kuninga poolt. Sellega kaasneb kirikuvarade konfiskeerimine. Välised tegurid: Naabruses kukub kokku endine Orduriik, mis annab võimaluse internatsiooniks, alustada ekspansiooni. On ka muid tegureid, nt see, et Läänemere piirkonnas on oluline kaubanduslik tõus 17 saj, kõik hea ja parem liigub siit kaudu. Mitmed riigi valitsemise reforme. Senised riigivõimud lahutatakse, ehit üles tugev
annaabi.ee 
