Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike. 3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa. 6.Kreeka ja Makedoonia alistamine. Kreekas kehtis Makedoonia võim ning kreeklased polnud oma allasurutud olukorraga leppinud. Rooma kasutas aga selle olukorra ära ning kutsusid mitmed Kreeka linnriigid oma poolele. 168eKr toimus Põhja-Kreekas lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. Rooma leegionid saavutasid Makedoonia faalanksi vastu täieliku võidu. Kreeka linnriigid pidid nüüd
700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hellenismiperiood(338-30ekr) 336-323ekr Aleksander Suure valitsusaeg. 146ekr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule. 30ekr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. 2) Iseloomusta Kreeta-Mükeene kultuuri. Lk.94-100 2000ekr hakkas Egeuse mere lõunaosas kujunema omapärane kõrgkultuur Minoiline kultuur(kreeta): nimi tuleb Kreeta valitsejat Minoselt, kes viis saare tsivilisatsiooni tasemele. Säilinud lossid, linnad ja kiri, viimast ei osata tänapäevani lugeda. Saarel
rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 450ekr rooma seadustekogu-12 tahvli seadused. seadustati võlaorjus ja patriitsid ja plebeid ei tohtind omavahel abielluda. tühistati see, plebeid tohtisid kanditeerida ametnikeks, võisid võtta vastu seadusi. Hiljem seisustevahe kadus, roomlased ühtsed võrdsed kodanikud- rooma rahvas. Tegelt pold võrtsust, asju otsustasid kitsas ring jõukaid- rikkad patriitsid ja plebeid. Suurriigi teke: Rooma vallutas Puunia sõdade tulemusel Kartaago(146eKr), peale seda ka Makedoonia(149eKr). 133eKr päriti Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riik, nii jõudis Rooma võim aasiasse. Roomast sai Vahemere valitseja. Valitsemine: Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Senat-valitsev riiginõukogu, koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikel puudus õigus teha ettepanekuid
a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärjel peeti maha 3 sõda, mida tuntakse Puunia sõdadena (3.sõjas hävitasid roomlased Kartaagi 146eKr), * 146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, *133eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. 4)Vabariigi langus 133-30 eKr II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee, *algasid kodusõjad, * võimsamate riigimeestena tõusid esile Pompeius ja Caesar, * Kui Pompeius tapeti tõusis Caesar
Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3. Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr. 4. Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg. 5. Hellenismi aeg - 330 eKr-146eKr. 6. Rooma aeg - 146eKr-395pKr. 1.2 KREETA-MYKEENE KULTUUR. II AASTATUHAT EKR - XII SAJ. EKR. Kreeta saarel ei elanud kreeklased. Kreeta saare tolle ajastu arheoloogilistest leidudest on sealt leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale. Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised
Vaarao Thutumosis III ajal egiptus saavutab oma välise võimsuse vallutades naaberalasid sealhulgas Palestiina. 1400eKr Foiniiklased võtavad kasutusele konsonant tähestiku (hiljem täiendavad kreeklased seda tähestikku vokaalidega ja saavad alfabeeti ehk tähestiku, mida naaberrahvad mugandasid oma keelele ja mis roomlaste kaudu jõudis keskajal ka Eestisse). 1300eKr Hetiidid võtavad kasutusele raua-algab rauaaeg. 338-30eKr- Hellenismi perood, kattub Alexander Suure valitsusajaga. 146eKr- Roomlased alistasid Kreeka ja 30.a kõik hellenistlikud riigid mille A.Suur oli loonud ja sellega lõppeb Vana-Kreeka ajaloo periood. Itaallaste ühendamine roomlaste võimu alla. Aastakümnetel enne meie aja arvamist alistasid roomlased muistse Gallia, kuhu varakeskajal tekkis Frangi riik. Eesit varane ehk Rooma rauaaeg 100-450.a 235- 284.a- Germaanlaste sissetung Rooma aladele 476.a- Roomas hiline keisririik 313.a-Milano ediktga kuulutatakse ristiusk Rooma aladel lubatud kultuseks 330
2. Klassikaline-5saj-330eKr. Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dianysose kultusest, rajajad Sophpkles, Euripides. 5saj. kujunes „uus muusika“-keerukam väljenduslaad. Sellest ajast on säilinud koorifrakmendid tragöödiast „Orestes“. 3. Hellenismi ajajärk-330-146 eKr-Säilinud mõnikümmend muusikanäidet-tähtsamad:Delfist päris hümn Apolloni auks. Klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega. 4.Rooma võimu ajajärk-146eKr-395pKr-lähtus vanakreeka muusikapärandist. Muusikaõpetus: pentatoonikate asemel heptatoonikad. Dooria-mehelik, meelekindlust sisendav. Früügia- metsik, kirglik. Lüüdia-õrn, intiimne. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras-tema arvamuse kohaselt muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. Arvsuhetega tegelev suund muusikateoorias oli spekulatiivne. Platon kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris „uue muusika“ meelelisust
Kartaagolased Hispaaniast välja lüüa. Aastal 202 toimub juba lahing Kartaago lähedal Zama lahing. Zama lahingus Roomlased purustasid Kartaago väed ja sõda oli otsustatud. 201aastal tehti rahleping. Sõja tulemusena Kartaago lakkas olemast suurriik, Rooma sai oma kätte Kartaago välised alad, sai endale ka Sõjaelevante. Rooma lubas Kartaagot mitte enam rünnata. Kartaago pidi nüüd maksma 10000 talenti hõbedat III Puunia sõda 149-146eKr Kartaagol õnnestus vaatamata suurtele kaotustele saavutada siiski edukas riik. Rooma nägi selles suurt ohtu ja otsustas Kartaago lõplikult kõrvaldada. Sõja otseseks ajendiks sai see, et Kartaago naaberriik Numiidia oli II Puunia sõja ajal sõlminud Roomaga liitlaslepingu Kartaago vastu. Roomlased tõid uue sõja ettekäändeks Numiidia piiri rikkumise. Tähtsat rolli mängis seal Marcus Tullius Cato. Kartaago püüdis sõda ära hoida läbirääkimistega, aga Rooma esitas neile
annaabi.ee 
