Ülesanne 1 (2 p.) a) Leida lahend FC = 10000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=PQ Q=100-0,1P → P=1000-10Q Kogukulu: TC= FC+AVC*Q TR=P*Q = (1000-10Q)*Q = 1000Q-10Q2 MR= TR ‘ (Q) → MR=1000-20Q (piirkulu valem) Max II - MC=MR Kasumit maksimeeriv kogus Max P → 100=1000-20Q => 20Q=900 => Q=45 tk Nõudlusfunktsioon P=1000-10Q → P=1000-10*45=550 Qm=45 Pm=550 Kogutulu ja kogukulu? TR =45*550=24750 TC=10000+45*100=14500 P=TR-TC=24750-14500=10250 (Kasum) b) Leida lahend, muud eeldused samad, aga FC=30000 FC= 30 000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=p*q=45*550=24750 TC=30 000+45*100=34500 P=TR-TC=24750-34500= -9750 (kahjum) ATC(45)= (1000 + 45*100)/45 = 14500/45 = 433,3 AVL = 100 AFC = ATC - AVL = 433,3 - 100 = 333,3 Muutub keskmine kulu (Pm-ATC)* Qm Kogus Q=100-0,1P , P =100 AVC(90)=(1000 + 90*100) / 90 = 101,1 AVL = 100
Ja pealinn võeti pidulikult kasutusele 21. aprillil 1960. Täna elab seal 2,8 miljonit inimest, ja linn ajab juba selgelt "üle ääre". Sealne lennujaam on aga külastatavuselt kolmas lennujaam riigis. Brasilia arhitektist Oscar Niemeyer 15. detsember 1907 – 5. detsember 2012 Pilt on tehtud 2008. aasta Kuulus arhitekt Plaan, mille kinnitas kongress 1956 aastal. Brasilia linna plaan (lennuk) Brasilia katedraal Rahvusmuuseum - 14500 ruutmeetrit näitusepinda, kaks 780 kohalist auditooriumi. Parlamendi hoone Juscelino Kubitschek sild. Ehitatud aastatel 2000-2002. Vardas lehvib 600 kilone maailma kõige suurem lipp. Videod https:// www.youtube.com/watch?v=7oH4WrZS3Ho https:// www.youtube.com/watch?v=m8fZeZTN0TE https:// www.youtube.com/watch?v=NXAbCEljtqk https:// www.youtube.com/watch?v=I9lQ8kdSVRA Kasutatud materjalid http:// andrewprokos.com/d/cathedral-of-brasilia-
(450/ha) ha = = 11700 26 3.1 Mets 5 200 1000 150 10 7500 8500 (sanglepp) 3.2 Mets 5 200 1000 50 20 5000 6000 (kask) ha = = 14500 10 4.1 Mets 8 200 1600 150 10 12000 13600 (sanglepp) 4.2 Mets 8 200 1600 50 20 8000 9600 (kask) 4.3 Põld 1,75 450 787,5 787,5 (450/ha) 4.4 Põld 0,25 260 65 65 (260/ha) ha = = 24052.5 18 5.1 Mets
............ 5 9. Turu analüüs...................................................................................................... 7 11. Turundusplaan................................................................................................. 8 2 1. Äriplaani kokkuvõte OÜ Lillekeste raamatupidamisbüroo asutatakse 2015. aasta alguses. Selle ettevõtte omakapital on jaotatud kolme osaniku vahel. 1. osaniku sissemakse on 14500 eurot, 2. osaniku sissemakse on 9000 eurot ning 3. osaniku sissemakse on samuti 9000 eurot. Ettevõttel on 3 omanikku, kes on samuti ka ettevõtte juhatuses ning töötajad. Kõik 3 osanikku on õppinud raamatupidamist ning 2 nendest ka ärijuhtimist ja ettevõtlust. Ühel osanikul on ka firma asutamise kogemus. Ettevõte planeerib kasvada 18 raamatupidajaga ettevõtteks. Kavatseme pakkuda raamatupidamisteenust, mis sisaldab algdokumentide töötlemist ja
Stantsimise lõpul on jõud F = 0, keskmise jõu võime leida ligikaudu valemiga F/2. Stantsimiseks kuluv energia Fh 824700 12,5 10 -3 A= = = 6443 Nm, J. 2t 2 0,8 Stantsimiseks vajalik võimsus A 6443 P= = = 57990 W. t1 0,1111 Võimsuskadu tööpingis 1 1 P = P -1 = 57990 0,8 -1 = 14500 W. Keskmine vajalik võimsus 30 Pt1 + Pt 2 57990 0,1111 + 14500 2,05 Pk = = = 16735,8 N. t1 + t 2 0,1111 + 2,05 Elektrimootori pöörlemissagedus nm = int = 7,2 3,33 = 23,98 s-1. Valime esialgse elektrimootori suurendatud libistusega 4AC200 M4, Pn = 26 kW,
tööjõumaksukoormusega. Malta madal tööjõumaksukoormus tuleneb Malta madalatest tööandja sotsiaalkindlustusmaksetest. Maltal loetakse tööjõumaksudeks järgmiseid makse: tulumaks ja sotsiaalmaks. Nii nagu Itaalias, kehtib ka Maltal astmeline tulumaks, mis varieerub 2014. aastal 15%-35% vahel. Näiteks, kui töötaja saab aastas palka 1-8500 eurot, siis tema tulumaksumäär on 0%, kuid esimene maksumäär, 15%, hakkab kehtima, kui töötaja saab palka vahemikus 8501-14500 eurot. Kõige suurem maksumäär, 35%, kehtib Maltal töötajatele, kes saavad aastas palka 60001 eurot või rohkem. (vt lisa 4) Lisaks peetakse Maltal töötaja palgast kinni 10% sotsiaalmaksu. Tööjõukuludeks loetakse Maltal järgmiseid makse: brutopalk töötajale ja sotsiaalmaks. Itaalias tuleb tööandjatel oma töötajate eest riigile maksta 10% sotsiaalmaksu. Ühtlasi kehtib Maltal kord, et töötaja on kaetud sotsiaalkindlustussüsteemiga, mille käigus nii töötaja,
21000 1 24000 2 33000 1 19000 1 24000 1 36000 1 36000 1 36000 1 48000 1 48000 1 48000 1 48000 1 24000 1 24000 1 36000 1 36000 1 36000 1 36000 2 40500 1 18000 1 18000 1 13000 1 12100 1 13000 1 13000 1 13000 1 13000 1 13000 1 13000 1 13000 1 13000 1 13000 1 13000 1 13000 1 13700 1 15000 1 15000 1 15000 1 16250 1 16000 1 16000 1 16500 1 16500 1 16500 1 16000 1 14500 1 14968 1 17000 1 14968 1 7400 1 7400 1 7400 1 7400 1 30000 1 23000 1 35000 1 48000 1 20860 1 13600 1 24000 1 24000 1 24000 1 24000 4 36000 1 35000 1 36000 1 48000 1 48000 1 48000 1 48000 1 48000 2 48000 1 60000 1 60000 1 24000 1 25500 1 25050 1 14000 1 12200 1 12200 1 14360 1 16000 1 16000 1 16000 1 12474 1 14000 1 14000 1 15990 1 18000 1 18000 1 18000 1
Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. Ülesanne 2-7 Kaubavarude tellimisprotsessi analüüs on näidanud, et tellimuse koordineerimiseks ja vormistamiseks kulub ligikaudu 15 tundi tööaega sõltumata tellimuse suurusest. Tellimuste vormistamisega tegeleva töötaja töötasuks kulub 110 kr töötunni kohta (sh kõik maksud). Kulude analüüs näitas, et 50 tellimuse kohta kulus 14500 kr paberi, postikulude ja telefonikõnede peale. Ühe partii kättetoimetamistasu on 700 kr. Leida: a) ühe partii hankekulud; b) kogukulud ühe partii kohta (hankekulud + kauba maksumus), kui hangitava kauba hind on 55 kr. 11 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Ülesanne 2-8 Firma toomiskulud q toote valmistamisel avalduvad järgmiselt: C(q)=5q+100 000. Saadav tulu on
g(n) = 200n + 3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. 2.8 Kaubavarude tellimisprotsessi analüüs on näidanud, et tellimuse koordineerimiseks ja vormistamiseks kulub ligikaudu 15 tundi tööaega sõltumata tellimuse suurusest. Tellimuste vormistamisega tegeleva töötaja töötasuks kulub 110 kr töötunni kohta. Kulude analüüs näitas, et 50 tellimuse kohta kulus 14500 kr paberi, postikulude ja telefonikõnede peale. Ühe partii kättetoimetamistasu on 700 kr. Leida a) ühe partii hankekulud; b) kogukulud ühe partii kohta (hankekulud + kauba maksumus), kui hangitava kauba hind on 55 kr. 2.9 Kirjutada välja firma tulufunktsioon, kui toote hind on 25kr. 2.10 Firma toomiskulud q toote valmistamisel avalduvad järgmiselt: C(q) = 5q + 100 000. Saadav tulu on R(q) = 7q. Leida: a) kuidas kasum sõltub tootmismahust (toodete arvust) q;
tegemist liitintressidega, kus on üks kapitalisatsioon aasta lõpus. Lahendus. Siin P = 10 000, r = i = 0,15, g = 0,2, t = n = 3. a) S P (1 r t ) 10000 (1 0,15 3) 145 00 EURi, S ' P 1 t r (1 g ) 100 00 1 3 0,15 (1 0,2) 13600 EURi, G S S 14500 13600 900 EURi. b) S P (1 i) n 100 00 (1 0,15) 3 15208,75 EURi, S P (1 i) n (1 g ) g . 100 00 (1 0,15) 3 (1 0,2) 0,2 14167 EURi, G S S 15208,75 14167 1041,75 EURi. Valemit (2.5.6) kasutades saame maksud iga aasta kohta eraldi: 1
ööpäevaseks energiakuluks 7500 kJ, siis peaks varusid jätkuma 40-ks päevaks. Kõigepealt kulutatakse ära rasvakiht, mis normaalsel inimesel moodustab 20% kehakaalust. Seejärel võetakse kasutusele lihaste ja lõpuks siseorganite energiavarud. Kuid sellised organid nagu aju, süda, kopsud jäävad puutumata. Seega jäävad südametegevuse ja hingamise protsessid ning vaimne tegevus nälgimise ajal praktiliselt muutumatuks. Keskmise füüsilise koormuse juures on inimese energiakulu 12500-14500 kJ ööpäevas. SOLAS-74 nõuab, et igas päästevahendis oleks toiduratsioon kalorsusega 10 tuhat kJ inimese kohta. Uurimused on näidanud, et omandades toitumisel 2000 kJ päevas kahe ja enama nädala jooksul säilitab inimene füüsilise ja vaimse töövõime küllaldasel tasemel. Seega on soovitav kogu olemasolev varu jagada portsudeks energiasisaldusega 2000 kJ. Seda on võimalik teha teades, et 1 g rasvaineid annab 38 kJ, 1 g valkaineid 17 kJ, 1 g süsivesikuid 17 . kJ
sõjaväe läbinud), keda oli võimalik väikese täiendõppega rindele saata. Riiklikusse maakaitseväkke aga kuulusid vanemad aastakäigud, need, kes ei olnud sõjaväes käinud, kui kes olid teenistuskohustusest vabastatud, kuid keda oli võimalik mobiliseerida. 1914. a. jooksul toimus mitu mobilisatsiooni. Lippude alla kutsuti kõik tagavaraväelased. Eestist 17500 meest. Samal aastal korraldati 3 mobilisatsiooni maakaitseväelastele. Kokku võeti maakaitseväkke 14500 meest. Okt-s kutsuti lippude alla ka noorsõdurid, korraliselt. Liisuvõtmisvõimalust ei antud, kõik 21-sed pidid minema (3500 meest). Ve armeesse võeti Eestist seega 35500 meest. Etteruttavalt võeti ka 18+ mehi. Kokku ca 100 000 meest. 1914 juuli-aug mobiliseeritute ärasaatmine suure pidulikkusega. Õige pea hakkas esialgne vaimustus raugema. Hiljem lõppes ka vabatahtlike mobiliseerimine. Hukka sai umbes 1/10 mobiliseeritutest. Eesti rahavastikupüramiidi tekib Vabadussõja lõpuni
2023 14406 3/8/2010 Medium 35 2024 14434 2/15/2011 Not Specified 39 2025 14435 12/1/2012 Not Specified 41 2026 14435 12/1/2012 Not Specified 9 2027 14435 12/1/2012 Not Specified 44 2028 14439 8/30/2012 High 27 2029 14471 5/26/2011 Not Specified 44 2030 14471 5/26/2011 Not Specified 42 2031 14497 5/20/2012 Medium 34 2032 14499 11/14/2010 Low 28 2033 14500 6/24/2011 Not Specified 44 2034 14500 6/24/2011 Not Specified 46 2035 14503 2/5/2011 Not Specified 14 2036 14528 6/15/2009 Critical 14 2037 14529 9/20/2010 Low 44 2038 14529 9/20/2010 Low 42 2039 14530 4/6/2009 High 17 2040 14530 4/6/2009 High 49 2041 14530 4/6/2009 High 44 2042 14534 7/18/2010 Medium 46 2043 14535 10/1/2010 Not Specified 22
annaabi.ee 
