Termodünaamika II kodune töö Ülesanne 1. Q1 = 200 + 5*10 = 250kJ Q2 = Q1 L L = 141 5 = 136kJ Q2 = 250 136 = 114kJ =? = (Q1- Q2)/ Q1 = L/ Q1 = 136/250 = 0,544 Q2 = ? Vastus: = 0,544 ja Q2 = 114kJ Ülesanne 2. t1 = 485 + 5 = 4900C = 763K = 1 - t2 / t1 t2 = 150 5*2 = 1400C = 413K = 1 413/763=0,46% Vastus: tööks kulub 46% ja ülejäänud (54%) siseenergia muutuseks Ülesanne 3. T1 = 140+5=145oC=418K T2 = 20oC=293K = 1 -T2 / T1 =? = 1 293/418=0,3= 30% Vastus: maksimaalne kasutegur on 30% Ülesanne 4. M=1,5+5*0,1=2kg Ek = 1/2 mv2 = Q h=15m v 02 v2 = 2gh v= 2gh v= 2*9,8*15 = 17,1m/s
tema endine teadmiste kogemus, eskperementidest võetud -ainult 50% võimalusest. Tulemuse saamiseks on vaja arvestada kõik: ese koostis, glasuuri koostis, ahju suurus ja tüüp, põletamise tüüp. Saadud tulemusi on raske kirjeldada, kuid piltide olemas olu lihtsustab seda. Dereku arvamisel portselan - parim materjal kristalliliste glasuuridega vastastikusel toimel. Seega on võimeline kannatada kõrgeid temperatuure. Sort - Limoges kuni 1400C. Samas on esitatud 2 glasuuri tüüpi, tema koostised (page 99), aga proportsioonid on alati erinevad eksperimentides. ...neid võib ka lisada, umbes 2'%. Need lisandid annavad erineva effekti, näideks metallide toonid või kõrvaliste kristallide tekke. Glasuuri baasilised komponendid sõelutakse läbi sõela augu suurusega 80, aga värvilised komponendid läbi sõela 120. Seejärel see kõik segatakse kausis, lisatakse vett kuni kreemi taolise olekuni
Ksenoon (Xe) Ksenooni elektronvalem on 1s22s22p64s24p64d105s25p6. Ksenooni aatomi polariseeritavus on 20 korda suurem kui Heeliumil. Tahkes olekus on Ksenoonil tahktsentreeritud kuubikujuline kristallvõre. Ksenoonile on iseloomulikud oksüdatsiooniastmed II, IV, VI, VIII. Ksenoon (II) ühendid: On tuntud Xe(II) fluoriidid, mida saadakse lihtainetest soojendamisel või elektrilahendusel (Xe +F2=XeF2). Fluoriidid on tavalistes tingimustespüsivad ained (XeF2 sulamistemperatuur on 1400C, tihedus 4,32g/cm3). XeF2 molekul on lineaarne (lisa 1). Analoogiliselt teiste väheaktiivsete mittemetalliliste elementidega moodustab Ksenoon kovalentseid soolataolisi ühendeid, näiteks Xe[SbF6]2. Niisugused ühendid moodustuvad XeF2 toimel happelistesse fluoriididesse (XeF2+2TaF5=Xe[TaF6]2. Need ühendid on diamagneetilised. Xe(II) ühendid lagunevad aeglaselt vees. Hüdrolüüsiga kaasneb sageli disproportsioneerumine (2XeF2= XeF4+Xe).
kasvavad sellest kõrgemal temp-l. Ef temp- ööpäeva keskmine temp, millest on lahutatud 5C sest see temp osa on taimedele kasulik. Kui üksikute taimede temp kokku liidame, saame ef tem-de summa. 1.06 12C-5C= 7C 2.06 10C-5C= 5C ef t summa= 12 C üle 5 C Tavaliselt arvut ef temp alates veget perioodist kevadest kuni veg lõpuni sept keskpaigani. Nii saadakse taimekasvu perioodi efekt temp-de summa, mis iseloomustab taimekasvu perioodi. Eestis on keskmiselt 1400C üle 5 C. Veel arvut ef temp-de summa, mis on üle 10 C, siis lahutatakse 10C ja miinuskraadid arvesse ei lähe. Arvut ka üle 15C. Alati peab olema juurde kirj millise temp on tegemist..Efekt temp on Eestis keskmiselt >10C 650C ja >15C 200C. Kasut ka soojusreziimi puhul mõistet ef temp summa(üle 10C ulatuvad temp-d). Metoodika on teistmoodi 1.06 12C 2.06 10C ef temp summa= 12C Liidetakse kokku need temp-d, mis on üle 10C. Eestis on keskm akt temp summa 1830C.Akt
temp 5 C-nad arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temp-l. Ef temp- ööpäeva keskmine temp, millest on lahutatud 5C sest see temp osa on taimedele kasulik. Kui üksikute taimede temp kokku liidame, saame ef tem-de summa. 1.06 12C-5C= 7C 2.06 10C-5C= 5C ef t summa= 12 C üle 5 C Tavaliselt arvut ef temp alates veget perioodist kevadest kuni veg lõpuni sept keskpaigani. Nii saadakse taimekasvu perioodi efekt temp-de summa, mis iseloomustab taimekasvu perioodi. Eestis on keskmiselt 1400C üle 5 C. Veel arvut ef temp-de summa, mis on üle 10 C, siis lahutatakse 10C ja miinuskraadid arvesse ei lähe. Arvut ka üle 15C. Alati peab olema juurde kirj millise temp on tegemist..Efekt temp on Eestis keskmiselt >10C 650C ja >15C 200C. Kasut ka soojusreziimi puhul mõistet ef temp summa(üle 10C ulatuvad temp-d). Metoodika on teistmoodi 1.06 12C 2.06 10C ef temp summa= 12C Liidetakse kokku need temp-d, mis on üle 10C. Eestis on keskm akt temp summa 1830C
Kvartsi ja kvartsklaasi kasut UV-seadmetes, kellades, ultraheliseadmetes jm. Silaanid- värvitud, väheviskoossed, mürgised, lenduvad vedelikud, ebameeldiva lõhnaga, õhuga kokkupuutel plahvatavad. Ränihalogeniidid. Ränihapped – vees vähe lah ühendid Silkaadid- kõige lev maakoores (savi, talk asbest, ka mõned vääriskivid – granaat, smaragd). Kasut puidu ja betooni immutamisel, paberiliimina, silikaatvärvide valistamisel. Klaas- silikatide segu. Liiv+sooda+lubjakivi (kuum 1400C). klaasi tuntakse väga ammu, tehakse ka värvilist klaasi. Tsement- silikaatne sideaine. Segatakse veega(+liiv, killustik9 ja kõvastub. Biotoime- vajalik element, loomsetes organismides kõrge sis sidekoes, kuid ka mujal. On kudesi toestava funktsiooniga. On malmide, pronkside, teraste komponent. Lihtainena üks peamisi pooljuhtmaterjale. Germaaanium(Ge) - Looduses hajutatud element, on mõned Ge sis. mineralid. Avastas, eraldas C.Winkler (1886). Nim. Saksamaa (lad. Germania) järgi
põldpagu. Keraamiliste detailide valmistamine---- komponentidest vormitakse märga- ja kuivmenetluste teel detaile. Peamised meetodid on hürdoplastiline vormimine, vormivalu, pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt. Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, toimub vahemikus 900C-1400C. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. Telliseid põletatakse 900C juures ja sisaldavad palju poore. 16.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks.
jahvatatakse kuulveskis lobriks. Kuulveski horisontaalne pöörlev terassilinder, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrudes purustavad materjali. Lobri suunatakse lobribasseini. 31. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega tükkideks. 32. Tsemendi põletamine toimub pöördahjudes temp 1400C. 33. Klinkri jahvatamine jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel peenjahvatusseadmes ja lisatakse kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber. 34. 22. Portlandtsemendi omadused (mahupüsivus, jahvatuspeensus, tugevusklass) ja tsemendi 35. kasutamine 1. MAHUPÜSIVUS tsemendi omadus tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, praguneda ega deformeeruda. Mahumuutus peab olema lubatavates piirides
30. Selgitage süsiniku- ja räniühendite reaktiivsuste erinevusi. Süsinik moodustab püsivaid sidemeid iseendaga, seetõttu on palju erinevaid süsivesinikke. Räni korral on hüdriidide (silaanide) arv palju väiksem. 31. Kirjeldage klaaside ja keraamiliste materjalide olemust ning nende omadusi. Klaas on silikaatide segu, amorfne, anisotroopne tahke lahus, mis sisaldab korrapäratu asetusega SiO4 tetraeedreid. Tavalist klaasi saadakse liiva, soda ja lubjakivi segu kuumutamisel 1400C juures. Keemiliselt vastupidav, eriti hapetele, vähem leelistele. Klaas on iooniline amorfne tahkis. Klaasil on võrkstruktuur, mis baseerub mittemetallioksiidil (tavaliselt SiO2) ja on saadud selle kokkusulatamisel metallioksiididega, mis modifitseerivad sidemete paiknemist ja tekkimist. Sulas olekus paljud Si-O sidemed katkevad ja nende asemele moodustuvad -Si-O--M+ sidemed, mis jahtumisel ei lase kristalsel struktuuril tekkida
· Kõrgtugev kips saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on oluline, et vesi eralduks veena mitte auruna: *kuumutamisel autoklaavis, *keetmisel soolalahustes. Autoklaavis, mis kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100..
· Kõrgtugev kips (- poolhüdraat) saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on olulne, et vesi eralduks veena mitte auruna: *kuumutamisel autoklaavis, *keetmisel soolalahustes. Autoklaavis, mis kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips (- poolhüdraat) saadakse 100..
on oluline, et vesi eralduks veena mitte auruna: *kuumutamisel autoklaavis, *keetmisel soolalahustes. 05.05.2014 Autoklaavis, mis kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse.
annaabi.ee 
