Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901).
Mõlemat stiili leidub Eestis küllaldaselt. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees.
Romaani stiil VALJALA KIRIK Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka
marmorist mustriline fassaad). 1.8 Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka
valitses juba uus - gooti stiil. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Skulptuur ja käsitöö Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur. Eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel".
Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar puud. Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on täielikult hävinud. Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik. Rahvale oli vaja kaunistamisel fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult, ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka nähes selles paganausu kajastust. Sama arvati ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast antiikskulptuuri kohta.
Izzedin Keykavus I – tema ajal pöörati suurt tähelepanu meretransiidi arendamisele. Tal õnnestus Musta mere kaldal vallutada Sinop. Alaeddin Keykubad I – tema ajal arendati nii meretransiiti kui ka valmistuti mongolite sissetungiks. Meretransiidi arendamiseks vallutati 1221 B´lt tänapäeva Alanya. Sinopi, Antalya, Alanya vallutamine pani aluse seld´de merevõimule. Mongolite sissetungiks valmistudes otsustas sultan vallutada Ida – An. 1230ndatel sai oma valdustesse Van ja Bitlis. Tugevdati Konya, Kaysõri, Sivasi kindluse müüre. Sultan sai välismaa saadikuile antud einel söödud linnulihast toidumürgituse ja suri. Giyaseddin Keyhüsrev II – oli sultan mongolite rünnakute ajal kui mongolite riigi provints – 1234 kaotati mongolitele Kös,dag´i lahing jõu vahekorrad An muutusid. B Trapzoni riik ja armeenlaste Kiliikia riik vandusid ustavust mongolitele
ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis
tänava vahel (hävis 1944). Sellised teed tekitasid kokkusurutud linnale omase eriti vertikaalse mulje. Nagu mainitud, on all-linna keskaegne tänavavõrk ning hoonestus erakordselt hästi säilinud. Vaid mõnel üksikul lõigul erineb tänavajoon keskaegsest, samuti on üksikud keskaegsed hoonestusalad pärast 1944. aasta pommirünnakut seni hoonestamata. All-linnas oli keskajal neli eraldiseisvat kirikut: - Niguliste kirik, mis asetseb Raekoja platsist edelas ning tekkis 1230ndatel aastatel kui saksa kaupmeeste asula keskus. - Oleviste kirik, mis asub linna põhjaosas, Laia ja Pika tänava vahelisel krundil. Kirik tekkis algsel kujul arvatavasti 11-12. sajandil, mil sellesse piirkonda rajati skandinaavia kaupmeeste asula. Nii Niguliste kui ka Oleviste kirik said praeguseni säilinud väliskuju 15. sajandil. - Pühavaimu kirik, mis paikneb Raekoja platsist kirdes, selle vahetus läheduses. Kirik oli kindlasti olemas juba 13. sajandil, kuid ta võib pärineda ka enne 13
annaabi.ee 
